Uudised

Kohtunike koolituse eest vastutav koolitusnõukogu valis esimehena jätkama Tartu Maakohtu kohtuniku Margit Jõgeva.

Ülevaated käsitlevad kohtuasjade lahendamist Riigikohtus haldus-, tsiviil- ja kriminaal- ning väärteoasjades 2020. aasta algusest kuni aprilli lõpuni.

Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles täna Riigikogu ees peetud ettekandes, et praegu on kohtusüsteemi suurim mure, kuidas tulevad kohtud toime viiruse tõttu sügisesse lükkunud mahukate kriminaalasjade lahendamise ning majanduslangusega kaasneva kohtuasjade arvu tõenäoliselt hüppelise suurenemisega.

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnas valminud värske kohtupraktika analüüs vaatleb, kuidas on Riigikohtu ja ringkonnakohtute määrustes tõlgendatud rahvusvahelise kaitse taotleja ja viibimisaluseta välismaalase kinnipidamise aluseid ja põhjendatud kinnipidamise vajadust.

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ sai täna olulise täienduse: uus näituseosa õigusemõistmise ajaloost on austusavaldus Eesti kohtusüsteemile. Viimane ese näitusele saabus täna otse Riigikohtust – esimees Villu Kõve lisas vitriini üldkogu lahendi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis Kalev Kanguri, Toomas Annuse, Järvevana OÜ (endiste ärinimedega AS Järvevana ja AS Merko Ehitus) ja AS-i Kapitel (endise ärinimega E.L.L. Kinnisvara AS) kaitsjate teistmisavaldused rahuldamata ning Villu Reiljani kaitsja teistmisavalduse läbi vaatamata.

Riigikohus rahuldas osaliselt keskkonnaühenduste ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse.

Riigikohtu halduskolleegium selgitas tänases otsuses, et kohalik omavalitsus ei või jätta ühiskanalisatsiooni ehitamata pelgalt rahanappusele viidates. Kanalisatsiooni võib jätta ehitamata siis, kui kulud oleks põhjendamatult suured võrreldes kasuga, mida saaks kanalisatsiooni ehitamisest keskkond.

Esimest korda elektroonilises vormis ilmunud kohtute aastaraamat uurib muu hulgas, kuhu on Eesti kohtute infotehnoloogiline areng jõudnud, millised on sellega seoses kohtunike mured ja rõõmud ning milline võiks olla tuleviku õigusemõistmine üha digitaalsemas maailmas.

Riigikohtu kriminaalkolleegium võttis tänases otsuses seisukoha, et ehkki üldjuhul ei saa isikut süüdi tunnistada vaid ühele kaudsele tõendile tuginedes, on sellest reeglist võimalikud erandid.

Justiitsminister kuulutas täna välja konkursi ühele Harju Maakohtu, ühele Pärnu Maakohtu, ühele Viru Maakohtu ja kolmele Tartu Maakohtu kohtuniku kohale.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas kehtetuks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätte, mis näeb ette kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste lõppemise, kui ta töötab sama omavalitsuse ametiasutuses töölepingu alusel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium asus tänases lahendis seisukohale, et pärast kriminaalmenetluse lõppu saab avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse seaduse või arhiiviseaduse alusel taotleda juurdepääsu kriminaalasja kohtutoimikule ka juhul, kui kriminaalasja arutati kinnisel kohtuistungil.

Riigikohtu kriminaalkolleegium juhtis tähelepanu sellele, et maakohtus peavad samad kohtukoosseisu liikmed üldjuhul arutama kriminaalasja algusest lõpuni.

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnal valmis ülevaade, mis vaatleb Riigikohtu praktikat psüühikahäirega isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et grupi liikmed saab narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil süüdi tunnistada üksnes siis, kui iga grupi liige taotles kuriteost kasu seaduses sätestatud suure varalise kasu piirmäära ületavas summas.

Riigikohtu esimees Villu Kõve toetab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi uue liikme kandidaadina vandeadvokaat Urmas Volensit.

Õigusemõistmine riigis toimub edasi ka eriolukorra ajal, ent oma töötajate ja ka kohtuga kokku puutuvate inimeste tervise hoidmiseks ei lubata eriolukorra ajal kodanikke Riigikohtu hoonesse.

Laupäeval teatas välisminister Urmas Reinsalu, et Eesti aktiveeris inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 15, mis lubab ajutiselt taganeda mõnest konventsiooniga võetud kohustusest, sealhulgas õiglasest kohtupidamisest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium juhtis lahendis tähelepanu, et narkootilise või psühhotroopse aine posti teel Eestisse tellimisel on aine ebaseaduslik sissevedu lõpule viidud Eesti riigipiiri ületamisega. Kui puudub tõsiselt võetav kahtlus aine pakendil oleva teabe tõepärasuses, ei ole puhta aine koguse tuvastamiseks ekspertiis kohustuslik.