Kohtute haldamine peab kohtute seaduse alusel toimuma nii, et kohtunikel on võimalus sõltumatult õigust mõista, kohtusüsteemis on selleks vajalikud töötingimused, kohtuteenistujad on piisava väljaõppega ning õigusemõistmine on riigis kättesaadav.
Alates 1. oktoobrist 2026 haldab esimese ja teise astme kohtuid kohtute nõukogu, kelle ülesanne on kujundada kohtuhalduse strateegilised suunad ja otsustada kohtute jaoks olulised küsimused.
Täpsemalt on kohtute nõukogu pädevuses järgmised küsimused:
- suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ning arendamist;
- määrab kindlaks kohtuhaldusteenistuse (KHT) ülesanded ja struktuuri, kehtestab selle põhimääruse ning nimetab ametisse ja vabastab ametist direktori;
- teeb ettepanekud KHT koostatavasse kohtute grupi eelarve projekti, kinnitab selle, jagab vahendid esimese ja teise astme kohtute ning KHT vahel ning vastutab eelarve kasutamise eest;
- kinnitab kohtute ja KHT töökorralduse ning omavahelise koostöö põhimõtted;
- kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika;
- kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise alused;
- kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava;
- nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuesimehe ning teostab tema üle järelevalvet;
- kehtestab maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel;
- kinnitab kohtuniku talaari kirjelduse;
- teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;
- kehtestab valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveks ettenähtud kohtunike arvu.
Täiendava info KN-i tegevuse kohta avaldame lähiajal.
Varem haldas I ja II astme kohtuid justiits- ja digiministeerium koostöös kohtute haldamise nõukojaga. Kohtute haldamise nõukoda (KHN) oli kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu, kuhu kuulusid Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, advokatuuri ja prokuratuuri esindajad ning õiguskantsler või tema esindaja. Justiits- ja digiminister või tema esindaja osales nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja tööd juhtis Riigikohtu esimees.
Kohtute haldamise nõukoja istungite protokollid on endiselt kättesaadavad kohtute koduleheküljel. Sealt leiab ka KHN-i soovitused.
