Haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegium

Kassatsioonkaebuste ning teistmisavalduste läbivaatamiseks on Riigikohtus tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. Kolleegiumi tööd juhib kolleegiumi esimees. Kolleegiumide esimehed ja koosseisu nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul Riigikohtu üldkogu. Kolleegiumi esimees võib vajadusel oma kolleegiumi töösse ajutiselt kaasata mõne teise kolleegiumi liikmeid.

Kohtuasi vaadatakse läbi vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus menetlusseadustes ette nähtud tähtaja jooksul. Asja arutamise kas suulises või kirjalikus menetluses otsustab kohtukoosseis. 

Kui seaduse kohaldamisel tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused või peetakse vajalikuks muuta kolleegiumi senist seisukohta, antakse asi lahendada kolleegiumi kogu koosseisule.

Kui kolleegium soovib asuda seisukohale, mis erineb mõne teise Riigikohtu kolleegiumi otsusest või erikogu viimasest otsusest, jätab kolleegiumi kogu koosseis asja läbi vaatamata ja annab selle lahendada kolleegiumide vahelisele erikogule.

Kui asja lahendamine nõuab põhiseaduslikkuse kontrolli, kui on vaja muuta üldkogu või erikogu seisukohta või kui seaduse tõlgendamise seisukohalt on oluline lahendada asi üldkogus, annab kolleegiumi täiskoosseis asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi istung 3. veebruaril 2026. Fotol on riigikohtunikud Heili Sepp, Villu Kõve, Julia Laffranque ja Vahur-Peeter Liin.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi istung 3. veebruaril 2026. Fotol vasakult: riigikohtunikud Heili Sepp, Villu Kõve, Julia Laffranque ja Vahur-Peeter Liin. Foto: Airika Harrik / ERR

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse võivad vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ning esimese, teise ja kolmanda astme kohtud.

Riigikogu võib esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.

Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Samuti on võimalik tõstatada õigustloova akti põhiseadusele vastavuse küsimus hariliku kohtumenetluse käigus.

Otse Riigikohtusse võib oma õiguste kaitseks pöörduda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses nimetatud juhtudel. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on ametist tulenevalt Riigikohtu esimees.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse kuulub üheksa riigikohtunikku. Üldkogu nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul igal aastal kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liiget ja vabastab kaks staažikamat liiget põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikme kohustustest, arvestades haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi seisukohta ning nende kolleegiumide võimalikult võrdset esindatust.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse kuuluvad riigikohtunikud:

  • Villu Kõve
  • Oliver Kask
  • Saale Laos
  • Vahur-Peeter Liin
  • Ivo Pilving 
  • Juhan Sarv
  • Heili Sepp
  • Nele Siitam
  • Margit Vutt

Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi või üldkogu istungil. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.

Asi võidakse anda üldkogule, kui:

  • taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt;
  • tegemist on olulise põhiseaduslikkuse küsimusega;
  • selle arutamisel kolleegiumis on jäänud eriarvamusele vähemalt üks kohtunik;
  • asja lahendamine üldkogus on vajalik varasema tõlgendus- või otsustamispraktika muutmiseks.

Põhiseaduslikkuse järelevalve korras lahendab Riigikohus järgmisi taotlusi ja kaebusi:

  • õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontroll;
  • välislepingu põhiseadusele vastavuse kontroll;
  • taotlused ja kaebused Riigikogu otsuste peale;
  • kaebused Riigikogu juhatuse otsuste peale;
  • kaebused Vabariigi Presidendi otsuste peale;
  • taotlused tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma;
  • taotlused lõpetada Riigikogu liikme volitused;
  • nõusoleku andmine Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest;
  • taotlused lõpetada erakonna tegevus;
  • kaebused ja protestid valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale.

Riigikohus tunnistab täielikult või osaliselt kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse mõttega ja mis tahes sättega.

Vaade Riigikohtu üldkogu saalile

Riigikohtu üldkogu saal, kus toimuvad avalikud kohtuistungid. Foto: Maris Tomba

Üldkogu

Üldkogu on Riigikohtu kõrgeim organ, millesse kuuluvad kõik ametis olevad riigikohtunikud, keda on seaduse järgi 19. Üldkogu kutsub kokku ja selle istungeid juhatab Riigikohtu esimees. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 11 kohtunikku. Otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on määravaks Riigikohtu esimehe hääl.

Riigikohtu üldkogu:

  • vaatab seaduses sätestatud juhtudel läbi kohtulahendeid;

  • teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese või teise astme kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks;

  • lahendab kohtunikueksamikomisjoni ning kohtunike distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebusi;

  • otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu;

  • täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

Kui Riigikohtu üldkogu ei vaata läbi kohtulahendeid, võib üldkogu istungil sõnaõigusega osaleda ka justiitsminister. Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda sõnaõiguse. Üldkogu otsus on seaduse tõlgendamisel kohustuslik kõigile kolleegiumidele seni, kuni üldkogu ei ole oma seisukohta muutnud.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võib vajadusel anda asja lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. Kui Riigikohtule on esitatud taotlus tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma, lõpetada Riigikogu liikme volitused või erakonna tegevus, lahendab asja üksnes Riigikohtu üldkogu. Ka siis, kui põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse on algatanud Riigikohtu haldus-, tsiviil-, kriminaalkolleegium või erikogu, lahendab asja Riigikohtu üldkogu.

Erikogu

Erikogu lahendab Riigikohtu kolleegiumide vahelisi erimeelsusi seaduste tõlgendamisel, samuti kohtutevahelisi pädevusvaidlusi. Sõltuvalt sellest, mitme kolleegiumi vahelise vaidlusega on tegemist, võib erikogu koosneda kas kahe või kolme kolleegiumi esindajatest. Iga kolleegium valib erikogusse kaks kohtunikku. Erikogu istungi kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Erikogu otsus on seaduse tõlgendamisel kohustuslik kõigile kolleegiumidele seni, kuni erikogu ei ole oma seisukohta muutnud või kuni seda pole teinud Riigikohtu üldkogu.