Halduskohtumenetluse seadustiku ja Riigikohtu kodukorra järgi otsustab haldusasja menetlusse võtmise halduskolleegium vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui seda nõuab vähemalt üks riigikohtunik.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) alusel võtab Riigikohus kaebuse menetlusse, kui:
- kassatsioonkaebuses esitatud seisukohad võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on toonud kaasa või oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi;
- kassatsioonkaebuse lahendamisel on sõltumata punktis 1 sätestatust põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks või ühtse kohtupraktika kujundamiseks.
HKMS sätestab, et kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, kui Riigikohus on veendunud, et puudub eeltoodud alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Riigikohus ei pea kassatsioonkaebust menetlusse võtma ka siis, kui on veendunud, et kassatsioonkaebuse menetlemisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
Tulenevalt HKMS-ist on Riigikohus seotud ringkonnakohtus tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.
Kassatsioon- või määruskaebus peab vastama nõuetele. Kui kassatsioonkaebus ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele, kassatsioonikautsjon on tasumata või ilmneb muu kassatsioonimenetlust takistav oluline asjaolu, mida on võimalik kõrvaldada, antakse kassaatorile puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Näiteks on puuduste kõrvaldamise käigus võimalus esitada puudu olevaid lisasid ning esindusõigust tõendavaid dokumente, tõlkida kohtule esitatud võõrkeelne dokument nõuetekohaselt eesti keelde, taotleda kassatsioonitähtaja ennistamist ja menetlusabi andmist jm. Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtajaks täitmata ja edasikaebust ei ole selle puuduse tõttu võimalik kassatsiooni korras läbi vaadata, tagastab Riigikohus kaebuse ning tasutud kautsjoni.