1. Millal saan pöörduda Riigikohtusse?
2. Kas mul peab olema esindaja?
3. Kuidas algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust?
4. Mis on teistmine?
5. Mida teha, kui mul ei ole majanduslikel põhjustel võimalik endale esindajat palgata?
6. Kuidas Riigikohtule dokumente esitada?
7. Kuidas tasuda riigilõivu?
8. Kuidas leida Riigikohtu dokumente ja lahendeid?
9. Kuidas esitada Riigikohtule teabenõuet või selgitustaotlust?
10. Kuidas Riigikohus minu andmeid kaitseb ja avalikustab?
11. Kuidas taotleda oma isikuandmete eemaldamist kohtulahendist?
12. Kuidas tutvuda toimikute ja menetlusdokumentidega?
13. Kuidas saada menetlusdokumentidest ärakirju ja väljatrükke?
14. Kuidas toimub isikute vastuvõtt Riigikohtus?
15. Kuidas pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse?
 

1. Millal saan pöörduda Riigikohtusse?

Kui soovite Teid puudutava ringkonnakohtu lahendi vaidlustada, saate esitada Riigikohtule kassatsioon- või määruskaebuse. Enne Riigikohtusse pöördumist peab kohtuasi olema reeglina läbinud nii maa- või halduskohtu kui ka ringkonnakohtu menetluse. Riigikohus vaatab kolmanda astme kohtuna läbi nii kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusasju. Selleks tuleb järgida kaebuse esitamise tähtaega ja tingimusi. Menetlus toimub Riigikohtus vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus [1], väärteomenetluse seadustikus [2], tsiviilkohtumenetluse seadustikus [3] ja halduskohtumenetluse seadustikus [4] sätestatule, samuti täidab Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses [5] loetletud ülesandeid. Erinevate menetlusliikide puhul kehtib menetlusseadustikest tulenevalt erinev menetluskord. Ka juhul, kui Teid puudutavas kohtuasjas on lahend juba jõustunud, kuid hiljem ilmnesid uued asjaolud, saab Riigikohtult taotleda lahendi ülevaatamist teistmise korras. Kohtusse pöördumist selgitatakse üldisemalt veebilehel kohus.ee [6] alarubriigis "Kohtusse pöördujale".

Silmas tuleb pidada, et õiguslikke seisukohti väljendab Riigikohus üksnes konkreetse kohtuasja menetlemisel. Väljaspool kohtumenetlust ei saa Riigikohus õiguslikke seisukohti võtta. Samuti ei ole Riigikohtu võimuses õigusalase nõu ega juhiste andmine. Väljaspool kohtumenetlust vastab Riigikohus avaliku teabe seadusest [7] ja märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest [8] tulenevatele päringutele.

 

2. Kas mul peab olema esindaja?

Kassatsioonkaebus või teistmisavaldus tuleb esitada Riigikohtule üldiselt esindaja vahendusel. Erinevat liiki kohtuasjade puhul kehtivad erinevad reeglid:

• kriminaalasjade puhul saab kriminaalmenetluse seadustiku [9] § 344 lg 3 kohaselt Riigikohtusse kassatsiooni esitada üksnes prokurör või advokaat süüdistatava kaitsjana või kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku esindajana, väärteoasjade puhul on see õigus väärteomenetluse seadustiku [2] § 155 lg 2 kohaselt menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal;
• tsiviilasjade puhul võib menetlusosaline hagimenetluses Riigikohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku [3] § 677 lg 4 ja § 218 lg 3 kohaselt menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ka ise;
• haldusasjades võib halduskohtumenetluse seadustiku [10] § 31 lg 1 kohaselt Riigikohtusse pöörduda menetlusosaline isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja peab vastama sama seadustiku § 32 lg-te 1 ja 2 nõetele.

 

3. Kuidas algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust?

Õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks saavad Riigikohtule esitada taotluse Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu. Sellise kontrollimenetluse läbiviimist reguleerib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus [5].

Kui leiate, et mõni Teid ja Teie õigusi puudutav seadus, määrus või selle säte ei vasta põhiseadusele, on Teil õigus esitada avaldus õiguskantslerile. Õiguskantsler kontrollib selle normi põhiseadusele vastavust ja vajadusel pöördub taotlusega Riigikohtusse. Kohtud algatavad põhiseaduslikkuse järelevalve, kontrollimaks seaduse ja määruse vastavust põhiseadusele, kui kohtuasja lahendamisel selgub, et õigusnorm, mille alusel tuleks pooltevaheline vaidlus lahendada või õigusküsimus otsustada, on põhiseadusvastane.  Kohtute ülesanne on kohtusse pöördujale selgitada, millised on tema probleemi lahendamiseks kõige sobivamad nõuded ja taotlused seoses võimaliku põhiseadusvastase õigusaktiga. Kui esimese ja teise astme kohtud on isiku õiguste kaitseks esitatud kaebuse lahendamisest keeldunud, on isikul võimalik pöörduda Riigikohtusse.

Õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrolli saab algatada ka esimese või teise astme kohus, kui ta leiab kohtuasja käigus, et mõni seadus või säte on põhiseadusega vastuolus. Sel juhul jätab kohus sätte kohaldamata ja edastab tehtud otsuse või määruse Riigikohtule.

Riigikohtus lahendab asja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.

 

4. Mis on teistmine?

Teistmine on juba jõustunud kohtuotsuse või -määruse uus läbivaatamine Riigikohtus, kui ilmsiks on tulnud uusi asjaolusid. Selleks peab esitama avalduse menetlusosaline või muu isik, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama. Teistmist võimaldavad olukorrad on menetlusseadustikes täpselt loetletud (vaata täpsemalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku [3] 68. peatükk, kriminaalmenetluse seadustiku [1] 13. peatükk, väärteomenetluse seadustiku [2] 15. peatükk, halduskohtumenetluse seadustiku [10] 22. peatükk). Teistmisavaldus tuleb esitada üsna pea pärast uutest asjaoludest teadasaamist. Tsiviil- ja haldusasjades on tähtaeg üldjuhul kaks kuud, kriminaal- ja väärteoasjades pikemad, ulatudes kuue kuuni.

 

5. Mida teha, kui mul ei ole majanduslikel põhjustel võimalik endale esindajat palgata?

Kui Teil ei ole majanduslikel põhjustel võimalik endale esindajat palgata, võite taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi kohta saab täpsemalt lugeda Eesti Advokatuuri riigi õigusabi kodulehelt [11] ja Eesti kohtute veebilehelt [12], tasuta selgitusi riigi õigusabi võimaluste kohta annavad ka advokaadibürood. Riigi õigusabi andmine toimub riigi õigusabi seaduse [13] alusel.

 

6. Kuidas Riigikohtule dokumente esitada?

Menetlusdokumentide esitamist reguleerib kohtule dokumentide esitamise kord [14]. E-toimiku [15] kaudu saavad menetlusosalised ja nende esindajad esitada Riigikohtule menetlusdokumente elektrooniliselt ja jälgida kohtumenetluse käiku. Dokumendid peavad vastama korra §-s 20³ loetletud nõuetele, olema digitaalallkirjastatud ning ühe menetlusdokumendi maht võib olla kuni 200 megabaiti. Korraga esitatavate menetlusdokumentide kogumaht ei või ületada 250 megabaiti.

Menetlusdokumente saab esitada ka Riigikohtu kantselei e-posti aadressile kantseleiriigikohus [dot] ee. Palume digitaalallkirjaga dokumente saata ainult sellel aadressil, teistele Riigikohtu elektronposti aadressidele saabunud digitaalallkirja sisaldav elektronkiri edastatakse kantseleisse. E-postiga digitaalallkirjastatud dokumentide esitamisel kohtule tuleb panna tähele, et:

• e-kirja mahupiiri on 5 megabaiti, seda ületav kiri tuleb poolitada;
• digitaalallkirjastamiseks tuleb kasutada AS Sertifitseerimiskeskuse tarkvara Digidoc Client;
• dokument tuleb esitada lihtteksti (Text), RTF (Rich Text Format), PDF (Portable Document Format), ODF (Open Document Format), DOC (MS Office Word Document), DOCX (Office Open XML Document), DDOC (digitaalselt allkirjastatud fail), BDOC (rahvusvaheline digitaalallkirja vorming), JPG (pildifail), XLS (MS Office Excel Spreadsheet) või XLSX (MS Office Excel workbook) vormingus;
• dokument peab olema loetav Adobe Readeri või Microsoft Wordi tarkvara abil;
• dokument ei tohi sisaldada muutuvaid osi (kirja sisu muutvaid linke);
• dokument peab sisalduma manusena e-kirjas.

E-posti teel saadetud dokumendi jõudmisest aadressile kantseleiriigikohus [dot] ee saab dokumendi esitaja automaatse elektroonilise vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta.

Paberil menetlusdokumente saab saata Riigikohtu postiaadressile Lossi 17, Tartu 50093, Eesti.

 

7. Kuidas tasuda riigilõivu?

Alates 01.01.2022 tuleb Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasuda riigilõiv.

• Tsiviilasjades tasutakse riigilõivuseaduse § 59  lg 15-1 (prim) kohaselt riigilõivu 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte vähem kui  100 eurot ja mitte rohkem kui 4760 eurot. 
  Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse riigilõivu 70 eurot.  
• Kriminaal- ja väärteoasjades kriminaalmenetluse seadustiku ning väärteomenetluse seadustiku kohaselt riigilõivu tasuma ei pea.
• Haldusasjades tasutakse Riigikohtule kassatsioonkaebuse või teistmisavalduse esitamisel riigilõivuseaduse § 60 lg 8 järgi riigilõivu 50 eurot. 
  Riigilõivu ei pea tasuma asjades, mis on riigilõivuseaduse § 22 järgi riigilõivuvabad.

Kohtuasjade riigilõivud, tagatised jm tasutakse Rahandusministeeriumi kontodele:

SEB Pank – EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank – EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)
Luminor Bank – EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)
LHV Pank – EE567700771003819792 (SWIFT: LHVBEE22).

8. Kuidas leida Riigikohtu dokumente ja lahendeid?

Pärast menetlusotsuse tegemist avaldame oma veebilehel selle tulemuse – menetleda või mitte menetleda; sellele lisaks ka kaebuse esitaja nime ning üldsõnalise kaebuse sisu kirjelduse või kriminaalasja puhul süüdistuse sisuks oleva kuriteo kvalifikatsiooni. Need andmed eemaldatakse 30 päeva möödumisel avaldamisest.

Istungite ja kirjalikus menetluses asja läbivaatamise aeg avalikustatakse Riigikohtu veebilehel alates selle määramisest. Üldjuhul avaldatakse ka menetluse poolte nimed ning üldsõnaline kaebuse sisu kirjeldus või kriminaalasja puhul süüdistuse sisuks oleva kuriteo kvalifikatsioon. Rohkem kui seitse päeva tagasi toimunud kriminaal-, tsiviil- ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumite istungite nimekirju Riigikohtu veebilehel ei näidata. Halduskolleegiumis toimunud istungite andmeid näidatakse istungi toimumise järel 30 päeva.

Veebilehel avaldatakse ka Riigikohtu lahendid [16].

 

9. Kuidas esitada Riigikohtule teabenõuet või selgitustaotlust?

Avaliku teabe seaduse alusel saab Riigikohtule esitada teabenõude – taotluse avaliku teabe saamiseks. Teabenõudega saab Riigikohtult küsida üldiseks kasutamiseks mõeldud dokumente, mis on koostanud Riigikohtu töö käigus. Selleks võib kasutada teabenõude esitamise vormi [17], Riigikohtu kantselei e-posti aadressi kantseleiriigikohus [dot] ee, Riigikohtu postiaadressi Lossi 17, Tartu 50093, Eesti või pöörduda telefoni teel õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialisti poole. Teabenõudele vastatakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Vajadusel võib Riigikohus tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse [8] alusel saab Riigikohtule esitada märgukirja või selgitustaotluse. Märgukirjaga saab teha Riigikohtule ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või anda avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlusega saab küsida teavet, mis eeldab Riigikohtu käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist, samuti Riigikohtu tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse kohta õigusalase selgituse andmist. Selgitustaotlusele vastates saab Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond selgitada menetluskorda Riigikohtus, õigusalase nõu andmine ega seaduste tõlgendamine väljaspool konkreetse asja menetlust Riigikohtu pädevuses ei ole. Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse 15 päeva jooksul, vajadusel võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

 

10. Kuidas Riigikohus minu andmeid kaitseb ja avalikustab?

Teil on õigus tutvuda andmetega, mida Riigikohus on Teie kohta kogunud. Kui soovite andmete väljastamist paberil, tuleb avaliku teabe seaduse [18] § 25 lg 2 ja isikuandmete kaitse seaduse [19] § 19 lg 2 kohaselt alates 21. leheküljest tasuda teabenõude täitmise kulude katteks 0,19 eurot lehekülje kohta. Samuti on Teil õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. Selleks tuleb Riigikohtule esitada omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotlus. 

Kui esitate teabenõude sellise teabe saamiseks, mis sisaldab Teie või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, peab Riigikohus enne selle teabe väljastamist teabenõudja isiku tuvastama. Kolmandaid isikuid puudutava teabe saab väljastada üldjuhul vaid siis, kui selleks on olemas kolmanda isiku nõusolek. Nõusolekuta saab kolmandaid isikuid puudutava teabe väljastada vaid juhul, kui seda lubab isikuandmete kaitse seadus [20].

Isikute pöördumised ja muu kohtu kirjavahetus registreeritakse Riigikohtu dokumendiregistris [21]. Dokumendiregistris ei ole nähtavad Teie ees- ja perekonnanimi, vaid üksnes initsiaalid. Eraisikutega peetud kirjavahetust säilitatakse Riigikohtus 5 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid hävitatakse.

Kui külastate Riigikohtu veebilehte, salvestatakse ja säilitatakse andmed kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiaadressi (IP-aadressi), arvuti veebilehitseja, operatsioonisüsteemi tarkvaraversiooni, külastamise aja ja kestuse kohta. Riigikohus ei seo kogutavat infot isikut tuvastava teabega ja kasutab seda üksnes isikustamata kujul. Andmeid kogutakse ja säilitatakse vaid selle kohta, millist veebilehekülje osa külastati ning kui kaua seal peatuti. Neid andmeid kasutatakse vaid turvatehnilistel eesmärkidel ja veebilehe külastusstatistika koostamiseks, et veebilehte selle põhjal arendada ja selle kasutusmugavust suurendada.

 

11. Kuidas taotleda oma isikuandmete eemaldamist kohtulahendist?

Tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses või põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses võib isiku taotlusel või kohtu algatusel asendada lahendis isiku nime initsiaalidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Samuti võib kohus avaldada ainult otsuse resolutsiooni või jätta otsus avalikustamata, kui see sisaldab delikaatseid isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.

Kriminaal- ja väärteoasjades avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Alaealise süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg asendatakse initsiaalide või tähemärgiga. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Osal juhtudel võib kohus isikuandmete täiendavaks kaitsmiseks avalikustada ka ainult kriminaal- või väärteoasjas tehtud lahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.

 

12. Kuidas tutvuda toimikute ja menetlusdokumentidega?

Dokumentide ja kohtutoimikutega tutvumist reguleerib Riigikohtu asjaajamiskord [22]. Kohtutoimikutega ja muude menetlusega seotud materjalidega saavad tutvuda menetlusosalised isikut tõendava dokumendi esitamisel; prokurörid töötõendi esitamisel; füüsiliste ja juriidiliste isikute esindajad esindust tõendava dokumendi ja isikut tõendava dokumendi esitamisel; ajakirjanikud ametitõendi esitamisel ja alles pärast asja menetluse lõppemist Riigikohtus; ning politseiametnikud politseiprefekti taotluse ja ametitõendi esitamisel. Soovitame tutvuda ka kohtute haldamise nõukoja soovitustega kohtute meediasuhtluseks [23].

Riigikohtu arhiivist saab materjale teabenõude alusel. ENSV Ülemkohtu arhivaalid varasematest aastatest (üldjuhul kuni 1971) on üle antud Rahvusarhiivile [24]. Üldised andmed Rahvusarhiivi kõigi fondide kohta on elektrooniliselt kättesaadavad Rahvusarhiivi arhiiviregistri [25] või arhiivi infosüsteemi http://ais.ra.ee/ [26] kaudu.

 

13. Kuidas saada menetlusdokumentidest ärakirju ja väljatrükke?

Vastavalt riigilõivuseaduse [27] § 22 lg-le 13¹ ei tule kohtuasjas tasuda riigilõivu elektroonilise dokumendi elektroonilise väljastamise eest ega menetluse läbiviimiseks menetlusosalisele elektroonilise dokumendi väljatrüki esmakordse väljastamise eest. Sama seaduse § 61 kohaselt tasutakse kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest, samuti kohtumenetluse muu dokumendi või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest riigilõivu 0,3 eurot iga lehekülje eest.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole, kasutades kindlasti viitenumbrit 2900076284:

SEB pank – EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank – EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X)
Luminor Bank– EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X).

 

14. Kuidas toimub isikute vastuvõtt Riigikohtus?

Isikuid võtab vastu esmaspäeviti kell 14.00–15.30 õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialist. Vastuvõtule tuleb registreeruda telefonil 7 309 030. Registreerumisel selgitatakse välja vastuvõtule pöördumise põhjus ja lepitakse kokku vastuvõtu kuupäev ja kellaaeg. Kuna Riigikohtul ei ole võimalik anda nõu ega õigusalast konsultatsiooni, saab õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialist vastuvõtul selgitada vaid menetluskorda Riigikohtus.

 

15. Kuidas pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse?

Kui leiate, et Eesti riik on Teie suhtes rikkunud Euroopa inimõiguste konventsiooni või selle protokollidega tagatud õigusi ja vabadusi, võite esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule avalduse. Enne seda peate siiski ammendama kõik riigisisesed õiguskaitsevõimalused – olema esitanud avalduse kohtusse ning kaevanud otsuse edasi üldjuhul kuni Riigikohtuni. Avalduse Euroopa Inimõiguste Kohtule saab esitada nelja kuu jooksul alates siseriikliku lõpplahendi tegemisest. Rohkem infot Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise kohta leiate näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu infolehest [28]  ja Välisministeeriumi Euroopa Inimõiguste Kohtu leheküljelt [29].