Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on Riigikohus Eesti kõrgeim kohus ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ehk konstitutsioonikohus. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.
Riigikohtusse kuulub 19 riigikohtunikku, kes mõistavad õigust kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumis. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuuluvad esindajad kõigist kolleegiumitest. Riigikohtu esimees on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees.
Õigusemõistmise kõrval on Riigikohtul tulenevalt kohtute seadusest ka teisi ülesandeid. Näiteks valib Riigikohtu üldkogu esimese ja teise astme kohtu kohtunikuks kandideerijate hulgast välja sobivad inimesed, kelle puhul tehakse Vabariigi Presidendile ettepanek nende kohtunikuks nimetamiseks. Samuti on Riigikohus abiks kohtunike omavalitsuskogude – täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjoni, distsiplinaarkolleegiumi – töö korraldamisel.
Peale otseselt õigusemõistmisega tegelevate kolleegiumite on Riigikohtus viis teenindavat osakonda: üld-, personali- ja kommunikatsiooni, majandus-, infotehnoloogia ning õigusteabe- ja koolitusosakond. Samuti töötavad kohtus esimehe nõunik, finantsjuht, kohtute kommunikatsiooni juht ja andmekaitsespetsialist-arhivaar. Kokku on ametis ligi 90 inimest.
Riigikohtu direktor juhib ja korraldab õigusemõistmist toetavat haldustegevust. Tema ülesandeks on juhtida ja koordineerida õigusemõistmist teenindavate struktuuriüksuste ja teenistujate tööd, koostada eelarve ja kontrollida selle täitmist, korraldada vara kasutamist ja käsutamist ning nimetada ametisse kohtuteenistujad, kelle ametisse nimetamine ei kuulu Riigikohtu esimehe pädevusse.
Üldosakonna ülesanne on Riigikohtu asjaajamise korraldamine, sealhulgas nii kohtumenetlusega seotud kui ka menetlusvälise teabe talletamine, kohtulahendite avalikustamine ja dokumentide arhiveerimine.
Personali- ja kommunikatsiooniosakonna ülesanne on Riigikohtu personalipoliitika väljatöötamine ja teostamine ning kõigi Eesti kohtunike personaliarvestuse pidamine. Samuti vastutab osakond Riigikohtu sise- ja väliskommunikatsiooni korralduse eest, sealhulgas abistab ajakirjanikke, toimetab Riigikohtu kodulehel ja sotsiaalmeedias, korraldab üritusi ning jagab infot Riigikohtu külastamise võimaluste kohta.
Majandusosakond haldab Riigikohtu valduses olevat vara ning korraldab turvateenistust.
Infotehnoloogia osakond vastutab Riigikohtu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arengu eest, määrab infoturbe poliitika ja kontrollib selle rakendamist ning osaleb infosüsteemide haldamises ja arendamises.
Õigusteabe- ja koolitusosakond vastutab Riigikohtu lahendite süstematiseerimise, märksõnastamise ja annoteerimise eest ning koostab Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu lahendite ülevaateid. Samuti koostab osakond Riigikohtu menetlusstatistika ülevaateid, koordineerib seaduseelnõudele arvamuse andmist ja vastab oma pädevuse piires Riigikohtusse saadetud pöördumistele. Ühtlasi teenindab osakond kohtunike koolitusnõukogu tööd, selgitab välja kohtunike koolitusvajaduse, valmistab ette kohtunike koolituse strateegia ja programmi ning korraldab nende elluviimist.
Finantsjuht korraldab Riigikohtu raamatupidamisarvestust ja -aruandlust.
Andmekaitsespetsialisti-arhivaari ülesanne on tagada, et Riigikohtu infohalduse tööprotsessid vastaksid andmekaitse nõuetele. Samuti on tema ülesandeks aktiivsest asjaajamisest väljunud Riigikohtu dokumentide vastuvõtmine, korrastamine, säilitamine ja üleandmine avalikku arhiivi.
Riigikohtu esimehe nõunik töötab väljaspool teenindavaid osakondi. Tema ülesandeks on nõustada Riigikohtu esimeest kohtusüsteemi ja kohtukorralduse tervikliku arengu tagamisel ning täita ja vahendada Riigikohtu esimehelt saadud ülesandeid kohtu juhtimisel, aga ka kohtunike täiskogu ja kohtute haldamise nõukoja juhatamisel. Samuti vastutab esimehe nõunik Riigikohtu rahvusvahelise koostöö eest, koordineerides suhtlust välisriikide kohtute ja kohtuid ühendavate organisatsioonidega.