Õigus käia spordiklubis


Bert on aktiivne Z-põlvkonna ehk iGeni noormees, kes on viimased aastad peaaegu iga päev käinud treenimas ühes Eesti mainekas spordiklubis. Temast on saanud Eesti fitnessimaastikul tuntud suunamudija ja TikToki sisulooja. Selles spordiklubis käimisest on saanud Berdi igapäevaelu oluline osa, sest ta veedab seal vähemalt paar tundi päevas. Ülejäänud ajal tegeleb ta teiste suunamudijate nõustamise ning videotöötlusega.

Bert hakkas aktiivselt sportima vahetult pärast keskkooli lõpetamist. Keskkoolis oli ta ülekaaluline nooruk, kelle elu lahutamatuks osaks olid arvutimängud. Sporti Bert sel ajal ei harrastanud, sest arvutimängud tundusid palju lõbusamad ja huvitavamad. Pidev istumine ja rämpstoidu söömine jätsid aga tema tervisele oma jälje.

Vahetult enne kooli lõpetamist pidid kõik lõpetajad käima kooliõe juures tervisekontrollis. Berdile öeldi visiidi ajal, et ta on end väga käest lasknud ning Terviseportaali tehti märge tema ülekaalulisuse kohta. Berdi jaoks oli see äratuskell. Ta rääkis juhtunust ühele klassikaaslasele, kes mainis seda oma õhtuses story’s. Selle tulemusena sai Bert üle kooli tuntuks „paksukeseks“. Bert oli saadud kommentaaridest väga häiritud, mistõttu seadis ta eesmärgiks saada väga heasse vormi, et järgmisel klassikokkutulekul kõigile õelutsejatele koht kätte näidata ja nad kadedaks teha. Selleks otsustas ta osaleda suures fitnessiväljakutses ning liituda oma kodulinna maineka spordiklubiga.

Valitud treeningprogramm toimis hästi. Berdi motivatsioon, valitud toitumisviis ja treeningkava tõid edu ning ta saavutas ihaldatud vormi. Ta otsustas jagada oma muutumise lugu internetis ning kujundas sellest endale omamoodi äri.

Probleem sai alguse ühest sügisesest päevast, mil Bert tavapäraselt spordiklubisse läks. Seal nägi ta uut administraatorit. Administraator oli veidi tüsedama kehaehitusega ning Bert küsis temalt: „Miks sa end käest oled lasknud? Spordiklubi töötajatele on ju treenimine tasuta.“ Administraator solvus selle peale. Tegelikult oli tema kehakuju põhjuseks rasedus, mida ta oli seni kõrvaliste isikute eest varjanud. Administraator otsustas rääkida Berdi kohatust käitumisest klubi juhatajale. Klubi juhataja oli juhtunust marus, sest ta teadis hästi Berdi enda lugu sellest, kuidas ülekaalulisest noorukist sai tuntud fitness-suunamudija. Juhataja leidis, et sellisel silmakirjalikul käitumisel ei ole nende spordiklubis kohta. Lisaks sellele oli Bert rikkunud ka teisi spordiklubi reegleid, kuid selle peale oldi seni silm kinni pigistatud. Näiteks oli ta jaganud teistele spordiklubi külastajatele treeningnõuandeid, mis vähendasid klubi personaaltreenerite töömahtu. Samuti olid tema spordiklubis filmitud videotesse jäänud kõrvalised isikud.

Juhataja tegi klubi juhatusele ettepaneku lõpetada Berdi liikmeleping. Ka juhatus leidis, et Berdi käitumine on sobimatu, ning Berdile saadeti e-kiri, milles teatati, et tema liikmeleping lõpetatakse ühepoolselt. Samas märgiti, et jooksva kuu eest kuutasu ei võeta. Teate kättesaamisel oli Bert sügavalt häiritud. Tema hinnangul oli tegemist tõsise löögiga tema mainele ja elukorraldusele, sest tema senine eluviis oli üles ehitatud selle spordiklubi külastamisele.

Bert otsustas pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ta esitas hagi, kus palus tuvastada lepingu ülesütlemise tühisuse. Berdi hinnangul ei ole ta lepingut rikkunud ning liikmelepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Ta väidab , et igal inimesel on õigus võimalikult heale tervisele ning Eestis kehtib sõnavabadus. Lisaks viitab ta Eesti Spordi Harta põhimõttele, mille kohaselt peab igaühel olema võimalus kuuluda spordiklubisse ja kasutada selle võimalusi. Bert toob esile, et pärast lepingu lõpetamist on ta stressi tõttu juurde võtnud seitse kilogrammi kehakaalu ning tema sportlikud näitajad on halvenenud. Samuti on mitmed suunamudijad temaga koostöö lõpetanud. Seetõttu nõuab ta lisaks, et kohus mõistaks spordiklubilt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.

Spordiklubi vaidleb hagile vastu ning leiab, et lepingu ülesütlemise avaldus oli nii vormiliselt kui ka sisuliselt õiguspärane ja kehtiv. Kostja hinnangul ei pane seadus talle kohustust sõlmida lepinguid kõigi soovijatega ega loobuda lepinguvabaduse põhimõttest. Samuti leiab kostja, et tal puudus kohustus ülesütlemisavaldust põhjalikumalt põhjendada. Spordiklubi märgib, et hagejal on oma kodulinnas võimalik kasutada enam kui 200 teist spordiklubi ja -rajatist, sealhulgas võimlaid, staadioneid, väljakuid ja spordikeskusi. Seetõttu ei ole kostja oma tegevusega kuidagi kahjustanud hageja tervist ega piiranud tema sportimisvõimalusi. Lisaks toob kostja välja, et klubi kodukorra kohaselt oodatakse kõikidelt klientidelt viisakat käitumist ning seda, et nende tegevus ei häiriks ega kahjustaks teiste klientide ja töötajate heaolu.

Oled kohtunik ja Sinu ülesanne on vaidlus lahendada. Millise otsuse peaks kohus tegema?

Kaasuse lahendamisel tugine eeskätt Eesti Vabariigi põhiseadusele.

Abistavad küsimused

  1. Kas spordiklubi rikkus Berdi põhiõigusi ja -vabadusi? Kui jah, siis milliseid?
  2. Kas spordiklubil oli õigus Berdiga sõlmitud liikmeleping ühepoolselt ja põhjust täpsemalt välja toomata e-kirja teel lõpetada?
  3. Kas Berdi käitumine oli selline, mis peaks kaasa tooma lepingu lõpetamise?
  4. Kas vaidluse lahendamist mõjutab asjaolu, et Berdil on oma kodulinnas võimalus kasutada ligi 200 muud spordiklubi ja -rajatist?
  5. Kas kohus peaks tuvastama lepingu ülesütlemise tühisuse?
  6. Kuidas lahendada Berdi mittevaralise kahju hüvitamise nõue spordiklubi vastu? Kas spordiklubi peaks maksma Berdile hüvitist?