Eesti esindus tutvus Taani kohtute tööga
Eesti kohtute, Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikogu delegatsioon külastas 5. ja 6. oktoobril Kopenhaagenit, et saada ülevaade Taani õigus- ja kohtusüsteemist.
Kohtureformi ettevalmistuste käigus on Eesti esindus käinud viimastel aastatel õppevisiidil mitmes Euroopa riigis, eesmärgiga hankida ideid ja kogemusi, mida oleks võimalik rakendada ka Eestis. Varem on külastatud näiteks Iirimaad, Norrat ja Hispaaniat.
Taani kohtusüsteem on kolmeastmeline ning koosneb 24 esimese astme kohtust, kahest apellatsioonikohtust ja Ülemkohtust. Lisaks tegutsevad seal spetsialiseeritud mere- ja kommertskohus ning maaregistrikohus. Eraldi haldus- ega konstitutsioonikohut ei ole: haldusvaidlusi lahendatakse tsiviilasjadena ning seaduste põhiseaduspärasust kontrollivad tavakohtud, lõppastmes Ülemkohus.
2025. aastal lahendasid Taani kohtud kokku ligikaudu 890 000 asja. Kohtusüsteemis töötas 2603 inimest, sealhulgas 395 kohtunikku ja 331 asekohtunikku. Taani kohtunikud tegelevad samal ajal nii tsiviil- kui ka kriminaalasjadega.
Esimese astme kohtus lahendab asja tavaliselt üks kohtunik, kuid teatud kriminaalasjades osalevad õigusemõistmisel ka rahvakohtunikud või vandekohus. Esimese astme kohtunik korraldab istungit ja kirjutab otsuse ise – abilisi, sh kohtujuristi ega sekretäri tal ei ole. Kriminaalasjades peavad pooled vaidluse täpsema sisu enne kohtuistungit kokku leppima, mis võimaldab asju kiiremini lahendada.
Oluline roll on asekohtunikel ehk kohtutööst ja kohtunikuametist huvitatud noorematel juristidel, kes saavad kohtus praktilise väljaõppe ja võivad lahendada lihtsamaid asju iseseisvalt. Nende väljaõpe kestab kolm aastat ning hõlmab mentorkohtunike juhendamist ja töötamist eri kohtuastmetes.
Kohtute haldamine
Kohtute haldamise eest vastutab 1999. aastal loodud sõltumatu kohtuhaldusasutus (Domstolsstyrelsen), kelle ülesandeks on tugiteenuste pakkumine ning eelarveraha jagamine kohtute vahel. Asutuse 12-liikmelises juhatuses on enamuses kohtunikud, lisaks on esindatud kohtujuhid, tugipersonal ja advokaadid. Poliitikud sinna ei kuulu.
Kohtute rahastamine põhineb mitmeaastastel kokkulepetel parlamendifraktsioonidega – selline mudel aitab tagada pikaajalise eelarveplaneerimise ja kohtute sõltumatuse. Kokkuleppe täitmisest antakse aru mitu korda aastas. Kohtusüsteemi kogueelarve on 2026. aastal ligikaudu 2,8 miljardit Taani krooni ehk 374,5 miljonit eurot.
Taani kohtute üks olulisemaid väljakutseid on sarnaselt Eestiga menetlusaegade pikkus. Näiteks võib tsiviilasja menetlemine Kopenhaageni esimese astme kohtus kesta kuni kaks aastat. Praegu tegeletakse Taanis aktiivselt kohtute infosüsteemide uuendamisega, arendatakse digitaalseid menetluslahendusi ja katsetatakse tehisintellekti kasutamist.
Sõltumatu loakogu
Taani kohtusüsteemi eripäraks on sõltumatu loakogu (Procesbevillingsnævnet), mis otsustab, kas kohtulahendite peale esitatud kaebused võetakse kõrgemas kohtuastmes menetlusse. Loakogu kaudu saab vaidlustada väiksemates asjades tehtud esimese astme kohtu otsuseid ja kõiki teise astme kohtu lahendeid.
Loakogu loodi sõltumatu organina 1996. aastal ning sinna kuuluvad eri kohtuastmete kohtunikud, samuti advokaatide ja ülikoolide esindajad. Koos asendajatega on kogul 21 liiget ning asjade ettevalmistamisega tegeleb 30-liikmeline sekretariaat.
Loakogu hinnatakse juristide seas kõrgelt, kuna selle tegevuse tõttu ei saa Ülemkohus ise oma tööd valida. Samuti on alama astme kohtutel, advokaatidel ja õigusteadlastel vähem põhjust loaotsuseid kritiseerida, sest nende esindajad on olnud ise otsuste tegemise juures.
Kahepäevase visiidi käigus külastas Eesti esindus Taani Ülemkohtut, kohtuhaldusasutust ja loakogu ning Kopenhaageni piirkonnakohut, aga ka ombudsmani.
Delegatsiooni kuulusid Riigikohtu esimees Villu Kõve ja tema nõunik Karin Leichter-Tammisto, direktor Üllar Kaljumäe ning õigusteabe- ja koolitusosakonna nõunik Risto Uustal. I ja II astme kohtutest osalesid visiidil Tartu Ringkonnakohtu esimees Mario Truu, Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo ning Tallinna Halduskohtu kohtunikud Ruth Prigoda ja Karolin Soo.
Samuti väisasid Taanit Riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson ning Justiits- ja Digiministeeriumi asekantsler Mari-Liis Mikli ja kohtureformi projektijuht Viljar Peep.
Uudisele on lisatud ka pikem kirjalik ülevaade ja Taani kohtusüsteemi tutvustavad slaidid.
