Riigikohus: töövõime hindamine vajab selgemaid reegleid
Riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et seadusandjal tuleks kehtestada konkreetsemad tingimused, mille abil oleks võimalik eristada osalist ja puuduvat töövõimet.
Riigikohtu halduskolleegium nentis otsuses, et kehtivas õiguses on töövõime ulatuse tuvastamise alused sõnastatud väga üldiselt, mistõttu on osalisel ja puuduval töövõimel raske vahet teha. Olukorra parandamiseks peaks Riigikogu paika panema selgemad kriteeriumid: näiteks kas määrav on inimese suutlikkus teha ükskõik millist tööd või oma haridusele, kvalifikatsioonile ja töökogemusele vastavat tööd, kui pika aja jooksul peab ta olema võimeline töötama jne. See aitaks vähendada tõlgendusprobleeme ning tagada inimeste ühetaolise kohtlemise ja nende õiguste tõhusama kaitse.
Kolleegium märkis, et seaduse eesmärki arvestades tähendab töövõime puudumine eeskätt seda, et inimene ei suuda tööturul osaleda ja endale tööga sissetulekut teenida. Järelikult tuleb töötukassal osalise töövõime tuvastamisel põhjendada, miks inimene on nende hinnangul ikkagi võimeline palgatööd tegema. Need põhjendused peavad olema ka inimesele piisavalt selged ja arusaadavad, eriti arvestades töövõime hindamise metoodika keerukust ja menetluse kirjalikku iseloomu.
Ekspertarst peab vajadusel lisainfot koguma
Arutusel olnud kohtuasjas vaidlustas kaebaja töötukassa otsuse, mille järgi on tema töövõime üksnes osaliselt vähenenud. Töötukassa tugines eeskätt ekspertarsti arvamusele, et kaebaja ravivõimalused pole ammendunud. Kaebajale põhjustab töötamisel piiranguid peamiselt fibromüalgia, mida iseloomustavad laiauluslikud lihasevalud ning nendega kaasnevad kurnatus, une-, mälu- ja meeleoluprobleemid.
Haldus- ja ringkonnakohus jätsid töötukassa otsuse jõusse, kuid Riigikohus tühistas selle ning kohustas töötukassat kaebaja taotlust töövõime hindamiseks ja toetuse saamiseks uuesti läbi vaatama. Kolleegium selgitas, et praegusel juhul oleks töötukassa pidanud kaebaja ravivajadust ja -võimalusi täpsustama.
Riigikohus märkis, et kui tervise infosüsteemi andmeil pole inimesele määratud sellist ravi, nagu ekspertarst peab sobivaks, siis tuleb tal ka välja selgitada, miks seda pole tehtud. Lisainfot saab küsida taotlejat ravinud arstilt. Ehkki selles asjas koostas eksperdiarvamuse reumatoloog, kes tegeleb iga päev fibromüalgia haigete raviga, oleks ta pidanud konkreetse inimese raviandmeid ikkagi täpsustama. Kaebaja väitel pole ravi teda aidanud ja mõnest ravimist tuli kõrvalmõjude tõttu loobuda. Kui ekspertarsti arvates sobiva ravi kasutamata jätmine tulenes raviarsti otsusest, siis ei saa seda kaebajale ette heita.
Tegemist on ajakirjanduslikuks kasutamiseks mõeldud pressiteatega, kus Riigikohtu 8. oktoobri 2026 otsuse sisu on võetud kokku laiemale avalikkusele arusaadavas lihtsustatud ja üldistatud vormis.