Uudised

Visiidil pöörati erilist tähelepanu Euroopa Liidu (EL) õigusele ja Eesti kogemusele ELiga ühinemisel – teemadele, mis on Ukraina Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistamisel üha olulisemad.

Justiits- ja Digiministeeriumis tutvustasid asekantsler Mari-Liis Mikli ja nõunik Margit Lauri külalistele Eesti senist kohtuhaldusmudelit ning muudatusi, mis jõustuvad 1. oktoobril 2026 ja 1. jaanuaril 2027. Samuti peatuti kohtunike töökoormuse, spetsialiseerumise ja järelkasvu teemadel.

Eraldi tähelepanu pälvisid Eesti kohtutes kasutatavad ja ministeeriumi toel arendatavad digilahendused. Muu hulgas tutvustati dokumendiotsingu, kohtulahendite anonümiseerimise ja transkribeerimise võimalusi ning tehisintellekti kasutamise perspektiive kohtusüsteemis.

Eesti kogemus Euroopa Liiduga ühinemisel

Riigikogus käsitleti põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi ning liikmete Pipi-Liis Siemanni ja Ants Froschiga Eesti seadusloome ja põhiseaduslikkuse järelevalve seoseid ning Riigikohtu ja parlamendi rolle. Ukraina delegatsiooni huvitas eriti Eesti kogemus Euroopa Liiduga ühinemisel: kuidas muudeti selleks Eesti õigusruumi ning kuidas lahendati Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord. Kõne all oli ka digiriigi turvalisus ning see, kuidas kaitsta riigi infosüsteeme ja andmeid pidevalt muutuvate riskide tingimustes.

Õiguskantsleri Kantseleis andis välissuhete juht Kertti Pilvik koos õiguskorra kaitse osakonna juhataja Marju Uljase ja vanemnõunik Liina Lust-Vedderiga külalistele ülevaade õiguskantsleri kui sõltumatu põhiseadusliku institutsiooni rollist ja ülesannetest. Tutvustati põhiseaduslikkuse järelevalvet, ombudsmani ülesandeid, kohtunike distsiplinaarmenetlusega seotud pädevust ning teisi õiguskantsleri vastutusvaldkondi.

Delegatsioon tundis muu hulgas huvi jälitustegevuse üle tehtava järelevalve ning õiguskantsleri ja kohtute koostöö vastu.

Põhiseaduslikkuse järelevalve Eestis ja Ukrainas

Riigikohtus toimunud seminaril tutvustasid Eesti ja Ukraina kolleegid vastastikku oma kohtute töökorraldust ja pädevust. Eesti poolt anti ülevaade Riigikohtu kolleegiumidest, põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusest ning abstraktsest ja konkreetsest normikontrollist. Oluline aruteluteema oli Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine ja kohaldamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktikas.

Ukraina Konstitutsioonikohtu esindajad tutvustasid oma kohtu ülesehitust, pädevust ja töömahtu. Ukraina Konstitutsioonikohtus on ette nähtud 18 kohtunikukohta, mille täitmisel osalevad Ukraina president, parlament ja kohtunike kongress.

Õppevisiidi jooksul osales Ukraina delegatsioon ka Eesti õigusteadlaste päevadel, kus kuulati paneeldiskussioone „Preventiivriik“ ja „Political Polarization in Contemporary Democracies“.

Lisaks kohtusid külalised Tartu Ringkonnakohtu esimehe Mario Truu, Tartu Maakohtu esimehe Marek Vahingu ja Tartu Halduskohtu esimehe Ene Andreseniga ning tutvusid Tartu kohtumajaga.

Riigikohtu esimehe nõuniku Karin Leichter-Tammisto sõnul andis mitmepäevane õppevisiit Eesti ja Ukraina kolleegidele võimaluse võrrelda kahe riigi kohtusüsteeme ning vahetada praktilisi kogemusi kohtute haldamise, põhiseaduslikkuse järelevalve, digitaliseerimise ja Euroopa Liidu õiguse teemadel. „Kohtumistel saadud teadmised ja kogemused on olulised ka Ukraina jätkuvate Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistuste kontekstis,“ lisas ta.

Ukraina kolleegid tõstsid visiidi kokkuvõttes esile Eesti kolleegide avatust, professionaalsust ja sooja vastuvõttu, mis muutis õppevisiidi nende sõnul sisukaks ning väärtuslikuks kogemuseks. Delegatsioon avaldas veendumust, et visiit tugevdas veelgi kahe kohtu sõbralikke suhteid ning lõi tugeva aluse edasiseks koostööks, erialaseks kogemuste vahetamiseks ja vastastikuseks toetuseks põhiseaduslikkuse järelevalve valdkonnas.