MITU EUROT ON LAPS VÄÄRT?

Geiri Suur
Juhendaja: Maie Nõmmik

Maria ja Ants elavad lahus. Nende lapsed Kati ja Madis elavad koos Mariaga. Nädalavahetustel on lapsed Antsu juures.

Hageja: Maria
Kostja: Ants

Hageja seisukoht: Hageja nõuab Kati kasuks minimaalselt 250€ ning Madise kasuks, kes on erivajadustega 450€.

PKS § 116 lg 1 „Vanema hooldusõiguse põhimõtted“ ning PKS § 118 lg 1 „Vanema hoolduõiguse teostamine“ alusel oli arutamisel järgmine võimalus:

Elatist ei nõuta sisse Ants’ult, vaid kehtestatakse kord, kus lapsed elavad korda-mööda kaks nädalat Ants’u juures ja kaks nädalat Maria juures.

Kohtunik sellist lahendust ei poolda, sest nimetatud lahendus võib mõjuda laastavalt laste psüühilisele tervisele. Kuna kohus lähtub laste heaolust, tuleb välistada see võimalus.

EV PS § 27, mis ütleb „Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajajate liikmete eest“ alusel tuleks välja mõista Ants’ult Maria kasuks alates hagi esitamise kuupäevast elatis nende lapse Kati ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni igakuise elatusrahana 250 (kakssada viiskümmend) eurot, so mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Välja mõista Ants’ult Maria kasuks alates hagi esitamise kuupäevast elatis nende lapse Madise ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni igakuise elatusrahana 450 (nelisada viiskümmend) eurot, sest Madisel on kuulmispuue. Puudega lapse kasvatamine nõuab rohkem rahalisi vahendeid.

Kostja seisukoht: Kostja teenib miinimumpalka (500€), millest tulenevalt pole tal võimalik maksta lastele kokku 700€, mistõttu palub kostja kohtul elatist vähendada. Kostja palub kohtul elatise vähendamisel arvestada sellega, et Kostja ise ka ära elada saaks. Lisaks sellele saab ka hageja lapsetoetusi ning Kostja hoiab igal nädalal lapsi 48 tundi.

Resolutsioon: Kohus märgib, et varalise seisundi hindamise puhul ei kuulu arvestamisele ainult regulaarne sissetulek töötasu näol, vaid ka kinnis- ja vallasvara omamine. Asjaolu, et elatise maksmise kohustust täidetakse reeglina regulaarsete rahaliste sissetulekute arvel, ei tähenda, et ainuüksi selliste sissetulekute ebapiisavusel on alust asuda seisukohale kohustatud isiku võimetusest täita ülalpidamiskohustust määratud suuruses. Sel juhul tuleb kohustust täita muu vara arvel ja korraldada vastavalt oma varalist olukorda, ka tuleb hinnata eluviisi. Kostja on lapsevanemana kohustatud oma elu korraldama nii, et ta suudaks oma vanemakohustust täita ja oma lapsi ülal pidada.

Lapsetoetus on riigi poolt määratud ja ei mõjuta hageja materiaalset panust lastesse. Seega, asjaolu, et hageja saab lapsetoetusi, ei mõjuta elatise summat. Mõlemad lapsevanemad peavad panustama laste kasvatamisse võrdselt ja mitte ainult raha, vaid üldse vanemliku hoole mõttes. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt ei tohiks lahus elava vanema toetus olla ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Aga viimasel ajal on miinimumpalk kiiresti tõusnud ja see nõue käib paljudele lahus elavatele vanematele üle jõu, sest Eestis räägitakse palju nn palgavaesusest ehk suur osa tavalisi tööinimesi saab miinimumpalgast vaid veidi rohkem tasu oma töö eest. Seega kui Ants saab tõesti miinimupalka, siis ei ole tal lihtsalt võimalik oma lastele iga kuu 700 eurot maksta. Inimesele peab kätte jääma miinimumsumma toimetulekuks. Praegu on toimetulekupiiriks ühele inimesele 140 eurot kuus. Kui Antsule jääks kätte vähem raha, siis peaks kohalik omavalitsus maksma Antsùle toimetulekutoetust. See vähendab valla võimalusi teistele abivajajatele toetusi maksta. Ants´u võib küll kohustada leidma tasuvamat tööd, aga seda teha ei ole kerge – selleks on vaja oskusi, teadmisi ja kogemust, võimalusi.

Lapse alaline elukoht on hageja juures, mistõttu ei ole elatise vähendamiseks mõjuv põhjus see, et lapsed elavad 48h nädalas kostja juures, kuigi seda võiks arvestada.

Hagejal tuleb esitada kohtule arved ja kviitungid, mis tõestavad, et Madise peale kulub kuus 900€ (arvestades seda, et kui Ants´ult nõuda 450 eurot, siis peaks Maria sama palju panustama). Kui lapsele kulub vähem kui 900€, tuleb vähendada nõutavat elatise summat. Hagejal tuleb esitada kohtule arved ja kviitungid, et ka Kati kasvatamiseks kulub 500€ (kui Ants maksab 250 eurot, siis Maria peaks kulutama sama palju). Kui kulu Katile tegelikult ei ole nii suur, siis ka see õigustab Ants´ult väljanõutava summa vähendamist. Nii oleks õiglane.

PKS § 102 lg 2 ütleb, et elatise vähendamise mõjuvad põhjused on töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKSe § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ants´u suhtes aga ei ole kumbki põhjus esindatud, seega ei ole alust vähendada elatist.

Kokkuvõttes: kuna lapsed on Maria juures nädala sees, siis Maria ei saa lisatööd otsida, kuna tema peab kasvatama lapsi. Kostjal on võimalus hankida endale tasuvam töö või lisaks põhitöökohale hankida ka lisatöökoht, kuigi see on raske. Üks lapsevanem ei ole kohustatud üksinda tasuma kõiki kulutusi, mis lastega tekivad, vaid mõlemad lapsevanemad peavad panustama lastesse võrdselt. Kuid, et Ants´ul momendil lisasissetulekut ei ole ja talle endale peaks ka elamiseks raha jääma, siis tuleks Antsul maksta Katile vähemalt 150€ ja Madisele 210€, kokku 360 eurot.

Poole aasta pärast selgub, et Ants ei ole määratud summasid maksnud.

TMSe § 132 12 alusel on kohtul õigus arestida kuni 20% Kostja sissetulekust, mis miinimumpalga puhul tähendaks 100 eurot.

Kuna 100€ ei ole nõude täielik rahuldamine, tuleb kasutada ka TMSe § 1771, milles hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMSe § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte TMSe § 1771 nimetatud tingimust.

Võlgnikule TMSe §1771 alusel hoiatuse saatmisel peab võlgnik TsMS § 3111 lg 5 kohaselt kinnitama hoiatuse kättesaamist. Kui võlgnik on seda kinnitanud, kuid ei ole täitnud vähemalt ühte kolmest nõudest TMSe § 1773 alusel (näiteks ei ole kokku leppinud maksegraafiku suhtes), on kohtul õigus § 1772 alusel võtta ära võlgnikult sõiduki juhtimise õigus.

Juhul, kui võlgnik oleks tasunud näiteks summa, mis tal oleks olnud võimalik panustada, ei oleks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine olnud kasutoov lahendus, kuna see võib takistada võlgniku teenimisvõimalust. Kuid kuna makstud ei ole midagi niikuinii, ei mõjuta sõiduki juhtmisõiguse äravõtmine elatise maksmist negatiivselt. Eesti kodaniku passi kui reisidokumendi kehtetuks tunnistamine ei ole mõjuv survevahend, kuna ID-kaarti kehtetuks tunnistada ei saa ja ID-kaardi omanikul on seega ikkagi vaba liikumisõigus Euroopa piires enamikes riikides.