Lörri läinud pidu.

Carl Saem
Juhendaja: Marve Randlepp

Kohus: Halduskohus

Otsuse tegemise aeg ja koht: 08.11.2018

Haldusasi: V.D kaebus Andmekaitse Inspektsiooni menetluse lõpetamise teate tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks asja uueks läbi vaatamiseks.

Menetlusosalised: Kaebaja – V.D; Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Andmekaitse Inspektsiooni haldusakt, millega otsustati järelevalvemenetlus lõpetada ning kohustada Andmekaitse Inspektsiooni V.D kaebuse uueks läbivaatamiseks ning uue kaalutletud haldusakti väljastamiseks.

2. Jätta kaebus muus osas rahuldamata.

Kaebuse esitaja nõuded ja seisukohad

3. Kaebaja leiab, et Andmekaitse Inspektsioon on teinud eksliku otsuse, kui lõpetas järelevalvemenetluse Nädalalehe suhtes, kes kaebaja kaebuse põhjal oli ebaseaduslikult kaebaja ja tema pereliikmete andmeid avaldanud.

4. Kaebaja esitas Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse Nädalalehe tegevuse kohta, kus Nädalaleht oli avaldanud pilte kaebajast koos tema sõpradega erapeol ning pildi kaebajast, kaebaja abikaasast ning kaebaja lastest, mida illustreeris pealkiri „Viktor pidutsemas, samas kui naine saadab toas üksi lapsi magama“.

5. Kaebaja nõuab, et Andmekaitse Inspektsiooni kohustataks tema kaebus rahuldama, sh määrama Nädalalehele 5 000 000 euro suuruse trahvi ning nõudma Nädalalehelt avaldatud piltide autori nime avaldamist.

Vastustaja seisukohad

6. Vastustaja hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata.

7. Kaebaja ja tema abikaasa on avaliku elu tegelased, mistõttu on neil ka suurem talumiskohustus, mis õigustab nende eraelu kaitse võimalikku riivet. Avaliku elu tegelaste andmete avaldamiseks ei ole vajalik nende isikute eelnev nõusolek, mistõttu ei tegutsenud Nädalaleht nende piltide avaldamisel õigusvastaselt.

8. Isegi kui kohus leiab, et kaebaja ja tema pereliikmed ei ole avaliku elu tegelased, kelle andmeid võiks ilma nõusolekuta avaldada, on kaebaja andnud Nädalalehele selliste piltide avaldamiseks varasemalt nõusoleku, lausudes „Minu pärast kirjutage, mida tahate!“.

Kohtuotsus

9. Andmekaitse Inspektsiooni teade menetluse lõpetamisest on varasemat kohtupraktikat arvesse võttes käsitletav haldusaktina (Riigikohtu otsus 3-3-1-85-15, p.11). V.D nõuab antud juhul järelevalve menetluse lõpetamise otsuse kui haldusakti tühistamist ning vigadeta uue otsuse tegemist ehk uue haldusakti andmist. Järgnevalt hindab kohus, kas a) V.D-l on kaebeõigus ning b) Andmekaitse Inspektsiooni otsus on õiguspärane ja õiglane, st kas on kinni peetud kaalutlusreeglitest.

10. Andmekaitse Inspektsioonil on pädevus alustada järelevalvemenetlus nii iseseisvalt kui ka kaebuse alusel – selles küsimuses on järelevalvel üsna lai kaalutlusruum. Menetluse algatamise palve ning Inspektsiooni otsuse vaidlustamise õigus ei ole oma mahult alati samad. Kaebuse esitamise õigust saab osalt näha kui võimalust enda õigusi kaitsta ning osalt evib see ka vihjeliini funktsiooni. Inspektsioonil on saadud info pinnalt õigus otsustada, kas ta algatab järelevalvemenetluse või mitte. Kui menetlust ei algatata, siis selle otsuse tühistamise õigus on aga üksnes isikul, kellel on kaebeõigus – see on üks oluline abikäsi meie järelevalvele vähendamaks nende halduskoormust.

11. Kaebeõigus on reeglina sellel isikul, kelle õigusi konkreetse haldusakti andmine riivas või võis riivata. Andmekaitse Inspektsiooni otsus puudutas lisaks kaebajale ka kaebaja alaealisi lapsi ning abikaasat. Kuna kaebus puudutab muuhulgas kaebajast endast avaldatud pilte, siis vähemalt nende piltide osas on kaebajal kaebeõigus olemas. Kaebeõiguse eitamise korral saaks riivata kaebaja õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse vastavalt PS §-le 15. Kaebajal on aga ka õigus ja kohustus kaitsta enda alaealiseid lapsi (PS § 27) ning seetõttu on tal ka õigus esindada enda laste huve nende õiguste kaitsel. Seetõttu näeb kohus kaebajal kaebeõigust ka tema laste andmete avaldamise osas. Kaebajal ei saa aga näha automaatset õigust esindada enda abikaasa õiguseid ja huve tema õiguste kaitsel. Kaebaja abikaasal on endal õigus enesemääramisele ning enda õiguste kaitseks on tal mh võimalik pöörduda vastavate õiguskaitseorganite poole. PS § 26 käsitleb aga õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele koos ning tihtipeale tuleb arvestada individuaalseid õiguseid hinnates ka seda, et lähikondsete õiguste riive võib avalduda ühtlasi ka indiviidi õiguste riives. Olukorras, kus isikuandmeid avaldatakse perekonna kontekstis (nt pilt perekonnast läbi maja akende, nende eraterritooriumil) ning pildile juurde lisatud remargid ja hinnangud on seotud just perekonnaga, on õiglane ja põhiseaduse vaimuga kooskõlas lugeda ka kaebaja lähikondsete andmete avaldamine kaebaja põhiõiguste kaitse all olevaks. Tulenevalt sellest leiab kohus, et kaebajal on kaebeõigus nii enda, enda abikaasa kui ka laste andmete avaldamise osas.

12. Kuna Andmekaitse Inspektsioon kohaldab konkreetset järelevalvemeedet enda kaalutlusõiguse alusel, siis piirdub kohtu kontroll antud juhul hindamisega, kas Andmekaitse Inspektsioon on kaalutlusreeglitest kinni pidanud.

13. PS § 26 näeb ette igaühe õiguse tema eraelu puutumatusele ning isikuandmete kaitse seadus näeb ette täpsemad nõuded ja reeglid, kuidas Eesti õiguskorras sellist põhiseadusest tulenevat õigust tagatakse. Need reeglid kehtivad ka ajakirjandusele, kes oma igapäevatöös isikutest kirjutavad, nendega tehtud intervjuusid, fotosid või videosid avaldavad. PS §-s 26 sätestatud õigus ei ole aga absoluutne, kuna mitmel juhul võib kaalukausil olla mõni teise isiku (põhi)õigus, mis väärib samamoodi kaitset. Sellises olukorras on vaja hinnata, kumb õigus kaalub teise üle. Konkreetne huvi, mille kaitsevajadusele vastustaja tugines, seisnes PS §-s 45 sätestatud õiguses vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. See on üks põhiõigustest, mis võib anda alust PS §-st 26 tuleneva õiguse piiramisele, kuna vastasel juhul loeksime me ajalehti, elulooraamatuid ning vaataksime dokumentaalfilme üksnes härra X-idest ja proua Y-test. Piiri tõmbamiseks on isikuandmete kaitse seadus näinud ette, et avaliku elu tegelaste kohta andmete avaldamine on lubatud ilma isikult nõusolekut küsimata. Selliseks avaldamiseks peab aga olema ülekaalukas avalik huvi.

14. Kaebuse asjaolude kohaselt on kaebaja olnud tugevalt meediapildis, ta on olnud „Rikaste TOP 10“ seas ning tema väljaütlemisi arvestades („Minu pärast kirjutage, mida tahate!“) on ta ka aktsepteerinud, et temast avalikus meedias kirjutatakse. Avaliku elu tegelane ei pea olema pelgalt poliitik või muu kõrgema riigiisa tiitlit kandev isik, avalikku huvi võivad päädida ka isikud läbi nende enda soovi olla meedia tähelepanu all või läbi nende ühiskondliku staatuse, aktiivsete sõnavõttude jne. Erasektoris tegutsevad aktiivsed ja edukad ärimehed on üks näide, kus on arusaadav ka avalikkuse huvi, kuna nende sõnavõtud, arvamused ja teod omavad ühiskonnas kaalu. Avaliku elu tegelaste perekonnaliikmed ei pruugi olla automaatselt avaliku elu tegelased, st avaliku elu tegelase tegevusi, mõjuvõimu ja otsuste kaalu ei ole asjakohane omistada koheselt ka tema lähikondsetele. Küll aga on sellised isikud eelduslikult aktsepteerinud võimalikku suuremat riivet enda eraelule, arvestades mh seda, et avalik tähelepanu ühele perekonnaliikmele võib juba iseenesest avaldada mõju tema pereliikmetele.

15. Selliste andmete avaldamise osas ei näe kohus aga ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Pildid kaebajast ja tema äripartneritest mahuvad antud juhul avaliku huvi spektrisse, kuna avalik huvi kaebaja suhtes väljendub just kaebaja enda äritegevuses. Perekonnast tehtud piltide puhul, eriti piltide, mis on tehtud läbi isiku koduakende, on väga raske põhjendada avaliku huvi olemasolu, kuna õigus eraelule peab jääma ka avaliku elu tegelastele ning kui seda õigust ei saa rakendada ka enda koduseinte vahel, siis on raske PS § 26 õigust avaliku elu tegelastel üldse näha. Arvestades ka pildile lisatud kommentaari, siis oli see suunatud rohkem avalikkuse uudishimu rahuldamisele, mis ei ole samaväärne PS §-s 45 sätestatud sõnavabaduse kaitsega. Sellise huvi rahuldamine on kohtu hinnangul ajendatud pigem Nädalalehe enda majanduslikest huvidest ning selliste piltide ja andmete avaldamine ei ole põhjendatav ilma isiku eelneva nõusolekuta. Siinkohal ei ole asjakohane vastustaja väide, mille kohaselt oli kaebaja juba varasemalt oma väljaütlemisega andnud nõusoleku enda ja oma pereliikmete andmete avaldamiseks. Kaebajal ei ole õigust anda nõusolekut teiste isikute andmete avaldamiseks, kui tal selleks nende isikute eelnev nõusolek puudub ning selline üldine nõusolek ei õigusta isiku andmete kasutamist mistahes eesmärgil. Samuti peab Nädalaleht arvestama piltide avaldamisel ajakirjanduskoodeksiga, kus nähakse mh ette selged reeglid alaealiste pildistamisele.

16. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja otsus igakülgselt motiveeritud, sh ei ole vastustaja põhjendanud, millele tuginedes ta on leidnud, et kaebaja ning kaebaja abikaasa näol on tegemist avaliku elu tegelastega; ei ole hinnatud ega põhjendatud, milles väljendus antud juhul avalik huvi kaebaja andmete avaldamiseks; samuti on vastustaja jätnud hindamata kaebaja laste andmete avaldamise õiguspärasuse. Sellele tuginedes leiab kohus, et vastustaja otsus on tehtud kaalutlusõigust rikkudes ning kohustab vastustajat hindama kaebuse asjaolusid sisuliselt ning väljastama uue kaalutletud haldusakti.

17. Kuna Andmekaitse Inspektsioonil on õigus rakendada järelevalvemeetmeid enda kaalutluse alusel, siis ei saa kohus kohustada Andmekaitse Inspektsiooni konkreetsete sunnivahendite rakendamiseks, sh trahvi määramiseks mingis kindlas summas. Kui kaebaja tunneb, et tema õiguste riivega on talle tekitatud kahju, siis on kaebajal õigus pöörduda kahjunõudega tsiviilkohtusse. Samuti ei ole halduskohus pädev tegelema kaebaja nõudega kohustada vastustajat nõudma Nädalalehelt piltide autori avaldamist, tegemist on tsiviilkohtu pädevusse kuuluva küsimusega ning vastava nõudega peab kaebaja pöörduma tsiviilkohtusse.