Mitu eurot on laps väärt?

Autor: Markus Mäe
Juhendaja: Marve Randlepp

JUHTUMI KIRJELDUS

Ants ja Maria on noored inimesed, kelle suhe jahenes peale laste sündi. Lõpuks kolib Ants eraldi elama, kuid soovib endiselt laste kasvatamises osaleda ning nendega vahepeal kokku saada ja hoida. Maria soovib, et Ants maksaks mõlema lapse kasvatamiseks ka rahalist toetust. Ants aga ei soovi maksta, kuna tal pidavat olema rahaga kitsas. Tema arvates on see ebaõiglane, kuna soovib samuti oma laste eest hoolt kanda, aga Maria sunnib seda tegema elatist makstes. Marial ei jää muud üle, kui lastele elatise välja nõudmiseks kohtu poole pöörduda.

MARIA SEISUKOHT

Maria palub kohtul laste kasuks Antsult välja mõista igakuine rahasumma (elatis), mis kataks mõlema lapse vajadused. Laste vajaduste all mõtleb ta selliste vahendite tagamist, mis oleksid piisavad nende igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ning arengu tagamiseks. Näitena tõi ta välja elamiskulud, söögikulud, kulutused riietele, jalanõudele, olmetarvetele ning mänguasjadele jne. Kindlasti on olulised ka kulutused lasteaiale, hiljem haridusele jne. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega nõudis Maria Kati kasuks minimaalselt 250 € ning Madise kasuks, kes on erivajadusega, 450 €.

ANTSU SEISUKOHT

Kuna Ants teenib miinimumpalka, siis pole tal võimalik maksta lastele kokku 700 €. Ants palub kohtul elatist vähendada tulenevalt perekonnaseaduse § 102 lg 2 ls-st 3. Ta väidab, et tal esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Ants palub kohtul elatise vähendamisel arvestada sellega, et ta ka ise ära elada saaks (omale süüa osta ja üüri maksta). Lisaks sellele väidab Ants, et elatist võiks vähendada ka seepärast, et tema osaleb samuti laste üleskasvatamisel hoides neid iga nädal umbes 48 tundi (kaks ööpäeva, nt laupäeval ja pühapäeval) ja veel makstakse Mariale lisaks lapsetoetusi. Samuti vaidlustab Ants Maria nõude maksta erivajadusega poja Madise ülalpidamiseks 450 €. Tema arvates ei ole see summa põhjendatud, kuna Sotsiaalkindlustusamet maksab igakuiselt Mariale puudega lapse toetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks.

KOHTUNIKU ARGUMENTATSIOON

Vastavalt perekonnaseadusele on lapse vanemad kohustatud oma last ülal pidama kuni laps on saanud täisealiseks. Lapse õiguste konventsioon (LÕK) ütleb, et vanemad vastutavad lapse eest ühiselt. Kui vanemad mingil põhjusel last enam ühiselt ei kasvata, peavad siiski mõlemad vanemad panustama lapse heaollu ja arengusse. Kui üks vanem lapse igapäeva ellu enam nii aktiivselt ei panusta, peab ta siiski oma kohustust lapse eest hoolitseda täitma elatise näol, mille all mõeldakse lapse ülalpidamiseks makstavat raha. Seega on Maria, kui laste eest hoolitseva vanema nõue Antsu suhtes igati õigustatud. Perekonnaseadus näeb ette elatise miinimumsuuruse – igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega 2018.a. on selleks 250 € ühele lapsele kuus. Antud summa on muutuv ja sõltub Vabariigi Valituse poolt kinnitatud miinimumpalga määrast. Seega on Marial igati seaduslik alus nõuda Antsult tütre Kati kasuks 250 € suuruse elatise maksmist kuus. Kuna perekonnaseadus ei ole kehtestanud eraldi elatisemäära erivajadusega lapsele, siis seadusest tulenevalt ei saa kohus kohustada Antsu maksma poeg Madisele Maria poolt nõutud elatist, milleks on 450 € kuus.

Ants taotles kohtult elatise maksmise vähendamist alla miinimumi, tuues välja mitmeid põhjuseid, miks ta seda soovib.

Üheks põhjuseks tõi ta miinimumpalga saamise. Kohtu arvates ei ole see siiski mõjuv põhjus, kuna vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. (RKTKo 3-2-1-118-12) Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks vanema töövõimetus, töökoha kaotus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 2014.a. on võimalik perekonnaseaduse § 106 lg 2 nõuda elatist ka asendusisikult. Kohustatud isik, kellelt on elatis välja mõistetud, kuid temalt ei ole võimalik ülalpidamist kätte saada või seda on ülemäära raske saavutada (puuduvad sissetulekud), siis on õigus nõuda ülalpidamist isikult, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Näiteks võlgniku vanemad. Selleks peab õigustatud isik/ hageja esitama põhjendatud hagiavalduse kohtusse.

Kohtul on iga üksikjuhtumi puhul kohustus asjaolusid arvesse võttes hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuvaks põhjuseks on Riigikohus näiteks pidanud olukorda, kus lapsevanem katab kulutused muul viisil, nt vahetu ülalpidamise kaudu lapsega suheldes või tekkivate kulude jooksva katmise teel, aga ka lapsetoetusega.

Kohus arvestas elatise määramisel Antsu panustamist laste kasvatamisse, mis seisneb nende hoidmises igal nädalal umbes kaks ööpäeva. Arvestades eelkõige laste huve on see väga positiivne, kuna vahetu hooldus aitab loomulikul moel vähendada ohtu, et laps ja lahus elav vanem kaugenevad üksteisest. Ka perekonnaseadus näeb ette lahus elavale vanemale võimaluse taotleda suhtluskorda lastega. Kui lapsed on vanema juures nädalavahetusel või pikemalt, ning vanem peab igakülgselt lapse eest hoolt kandma, siis võib seda nimetada hoolekorraks.

KOHTUOTSUS

Võttes arvesse Antsu osalist osalemist laste kasvatamisel, jõudis kohus otsusele, et Ants peab edaspidi maksma igas kuus elatist nii tütar Katile kui poeg Madisele võrdselt 185 € kuus. Otsuse tegemisel arvestas kohtunik siiski ka asjaoluga, et tänases perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatis on elatise maksja Antsu jaoks liiga kõrge ja see võib mõjuda talle demotiveerivalt ning tekitada rahalisi kohustusi, mida ta täita ei suuda. Seega ei täidaks miinimumelatise maksmine Antsu puhul oma funktsiooni ega kaitseks ka tema laste huve.