Üldine kasu iga hinna eest

Liselle Kaldaru
Juhendaja: Maie Nõmmik

Probleem:

Ilmar vallandatakse valla majandusnõuniku kohalt. Ilmar ei pea seda otsust õiglaseks.

Ilmari seisukoht:

Ilmar esitas kohtusse kaebuse, milles ta vaidleb temale esitatud süüdistusele vastu. Kuigi Ilmar kasutas tõesti valla raha vastuolus eelarvega, ei kasutatud ta seda kellegi erahuvidest lähtuvalt. Raha eest remonditi kultuurimaja katuserenne, mis oli väga vajalik ja kasulik kogu valla rahvale. Töö tehti ka nii säästlikult ja kvaliteetselt kui võimalik, valides töötegijaks Vallo, mitte Kaarli firma. Püüdes vältida süüdistusi vallaelanikelt vallavalitsuse aadressil ja kirumisi poliitikutelt, oli kiire probleemi lahendamine ehk remont möödapääsmatult vajalik.

Ilmar on töötanud vallavalitsuses majandusnõunikuna juba aastaid ning on kursis, kuidas igal aastal eelarve tegemine välja näeb: ametnikud näevad eelarveprojekti kokkupanekuga kõvasti vaeva ja seejärel teevad poliitikud selle ümber, konsulteerimata vallaametnikega ja arvestamata valla tegelikke vajadusi. Enamasti oli arvestatud rohkem raha koolituste ja üldise arendustöö jaoks, mida siiski ära ei kasutatud. Lisaks oli mitu aastat planeeritud summa noorsootöö toetuseks, mis toetuste taotlemise protsessi keerukuse tõttu viimaks samuti kasutamata jäi. Seepärast tundus Ilmarile, et raha ülejääki võib kasutada valla olemasolevate raha vajavate probleemide lahendamiseks. Seejärel oleksid rahul nii vallaelanikud kui ka vallavalitsus, eriti abivallavanem Paul, kes niisuguste probleemide lahenduse Ilmari peale jättis ja ei tundnud huvi, mil viisil neid lahendatakse.

Kuigi arved olid võltsitud ja arve selgituseks märgiti „remondi“ asemel „koolitus“, maksti siiski õige summa ja nii oli formaalselt kõik valla raamatupidamises korras ning keegi ebaõiglaselt kasu ei saanud. Samuti ei tohiks Arkadi ja Vallo poolt süüdistuse omaksvõtt kuidagi kahjustada Ilmari positsiooni, sest olgugi et just Ilmar oli plaani neile välja pakkunud, olid nad tema ettepaneku vastu võtnud ja dokumentide võltsimisega tegelenud, teades, et see on ebaseaduslik. See oli nende inimeste isiklik vabatahtlikult tehtud otsus. Tõsi, Vallole oli see ka majanduslikus mõttes kasulik, kuna tema firma sai töö tegemise eest tasu.

Prokuratuur kohtleb inimesi põhjendamatult ebavõrdselt. Süüdistus tehti esiti hoopis abivallavanem Paulile, kes väidetavalt altkäemaksu võttis. Tema tegevust aga uurima ei hakatud, kuna pärast valimiste kaotamist suundus ta välismaale elama. Siiski pole ka tema päris puhas, arvestades asjaolu, et tema kiirustas kõiki tagant ning ei huvitunud kunagi valla raamatupidamisest ja Ilmari tööst. Ta sai ka Vallo ettevõttelt soodushinnaga oma kuurile katuse, millel võib olla loogiline seletus, aga tegemist võib siiski olla ka altkäemaksuga. Paul kui abivallavanem oli tegelikult üks neist vallavalitsue liikmetest, kes oleks pidanud hoolitsema valla rahade eelarvekohase ja säästliku kulutamise eest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõige 2 järgi lahendab ja korraldab vallavalitsus kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele.

Küsitav on veel Kaarli tegutsemisviis. Prokuratuurile esitas ta kaebuse põhimõtteliselt kadeduse tõttu, kuna kultuurimaja remont telliti tema firma asemel Vallo firmalt. Niisamuti oli Pauli süüdistamise eesmärgiks mitte lõpetada seaduserikkumised eelarverahade kasutamisel, vaid see oli võimalus valimiste ajal Pauli kui konkurenti kõrvaldada. Kaarlil oli seetõttu suurem võimalus ühendvallavanemaks saada. Pidades silmas Kaarli isekust, on tõsiselt kaheldav, kas ta oleks sarnase tegevuse märkamisel samamoodi toiminud, kui poleks olnud valimiste aeg ja/või remont oleks tellitud tema ettevõttelt.

Vastustaja seisukoht:

Ilmar on süüdi valla raha kulutamises vastuolus eelarvega ja fiktiivsete arvete organiseerimises, et Vallole töö eest tasuda. Arvetel selgituseks märgitud koolitusi valla rahvas saanud ei ole. Kuigi parandati ära valla hooned ja masinad, oli see siiski ka Ilmarile üksi kasulik, kuna ta sai probleemide kiire lahendamise tõttu Pauli rahulolematusest lahti. Vald usaldas Ilmarit kui majandusnõunikku valla raha eest hoolitsema ning Ilmar kuritarvitas seda.

Prokuratuuri arvates on Arkadi ja Vallo poolt süüdistusega nõustumine kindel tõend Ilmari süü kohta, sest Ilmar korraldas kõik ning ilma temata seda juhtunud ei oleks. Kuna Arkadit ja Vallot juba karistati, peaks ka Ilmar terve skeemi väljamõtlejana karistuse saama.

Kohtu seisukoht:

Olles valla majandusnõunik ja seega korraldades valla varaliste väärtuste liikumist, on Ilmar karistusseadustiku § 288 järgi ametiisik. Seetõttu oleks ta karistusseadustiku § 201 järgi süüdi omastamises, kui ta oleks valla raha enda kasuks tarvitanud. Seda ta siiski ei teinud, kasutades raha ainult valla materiaalsete objektide remontimiseks.

Ilmarit süüdistatakse valla rahva usalduse kuritarvitamises. Usalduse kuritarvitamise karistuseks on rahatrahv või kuni viieaastane vangistus. Karistusseadustiku §2172 põhjal oleks Ilmar selles süüdi siis, kui sellega oleks tekitatud suur varaline kahju. Valla rahades põhjendamata puudujääke ei ole, kuigi osaliselt on põhjendused võltsitud. Fiktiivsete arvete esitamine on seadusevastane.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 28 lõike 2 järgi valla- ja linnavalitsusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarvega kooskõlas. Selles on Ilmar süüdi, kasutades eelarvega määratud raha hoopis teistmoodi, kui ette nähtud. Lisaks ta teadis, kuidas eelarvete tegemine tavaliselt välja tuleb. Selle asemel, et mõelda välja skeem, oleks Ilmar pidanud arutama eelarve muutmist poliitikute ehk vallavolikogu liikmete ja vallaametnikega. Ei ole mõistlik, et poliitikud üksi enda äranägemise järgi vallasiseste vajaduste ja eelarve üle üle otsustavad. Probleemi lahendamist oleks pidanud alustama läbirääkimistega. Kui valla eelarvest koolitusele ja noorsootööle ette nähtud raha sageli kasutamata jäi, siis oleks vallavolikogule saanud teha ettepaneku lisaeelarve vastu võtta ja eelarvevahendid ümber jagada. Valdadel on tavaliselt ettenägematuteks kuludeks ka reservfond olemas (juhul, kui valda juhivad vastutustundlikud inimesed). Selles vallas oli kord üldse käest ära, kui noorsootöötajadki ei võtnud vaevaks isegi projekte koostama ja esitama hakata, et noorsootööks ettenähtud raha ära kasutada. Noorsootöö on ometi üks olulisemaid valdkondi, millega vallas tegeleda. Sellele oleks näiteks Ilmargi võinud juba ammu tähelepanu juhtida.

Arvestades Arkadi ja Vallo ülestunnistusi, on kindel, et Ilmar on nende kaasosaline. Ilmar on ikkagi süüdi usalduse kuritarvitamises, kuigi ta tegi seda mitte omakasupüüdlikul eesmärgil, sest vallarahva jaoks vajalikud tööd tuli ära teha.

Kohus arvab, et Ilmarile on õiglane karistus vallandamine majandusnõuniku kohalt, mis hoiab ära järgnevad sarnased juhtumised ning on talle hoiatuseks.