Kaasuskonkurss 2018

Elise Saar
Juhendaja: Geidi Sile

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Kohus rahuldab osaliselt Viktori kaebuse ja tühistab AKI otsuse. AKI peab kaebuse uuesti lahendama, arvestades kohtuotsuses esitatud põhjendusi. Kohus jätab rahuldamata Viktori nõude trahvida Nädalalehte.

VIKTORI NÕUE JA PÕHJENDUSED NING TEISTE MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Viktor Dransitov (kaebaja) esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule. Viktor on seisukohal, et Nädalaleht on tema õigusi rikkunud ja Andmekaitse Inspektsioon (AKI) jättis tema kaebuse valesti rahuldamata. Viktor nõuab, et kohus kohustaks AKI-t tema kaebust rahuldama. Viktor on 29-aastane edukas ettevõtja ja kohusetundlik ühiskonnaliige, kes hoolitseb oma abikaasa ja kahe lapse heaolu eest. Viktor sai väga noorelt lapsevanemaks ja on tänaseks üle poole oma elust pühendanud laste kaitsmisele ja kasvatamisele ning selle kõige kõrvalt on ta edukas ettevõtja. See kõik on tulnud raske töö arvelt ja nii suurte saavutustega noori on vähe, mistõttu on tema ja ta pere mustamine eriti sobimatu. Viktor on tihti figureerinud enda äriliste saavutustega meediaväljaannetes ning kaebaja ei ole vastu, kui meedias kajastatakse tema ettevõtlusalaseid saavutusi. Küll aga on ajakirjanike huvi Viktori ja tema abikaasa ja pere vastu üleliigne ja häirib kõiki pereliikmeid. Ajakirjanikud end tagasi ei hoia ning ega nad midagi õiget ei kirjuta samuti. Probleemiks on kujunenud ajakirjanike liigse huviga kaasaskäiv soov saada lisakommentaare ja näha, mis Viktori kodus toimub. Viktor ei soovi, et tema peret ja kodu meedias kajastatakse, ka ta ise ei ole avaldanud midagi oma pere kohta. Kõigest juhtunust Viktor rääkida ei armasta ning kurjalt on ta ka oma seisukohta väljendanud ajakirjanike ees, tehes seda selgelt, et teda ei huvita mida ajakirjanikud kirjutavad, sest tõde sealt ei leia. Ajakirjanikud on varemgi tunginud ta koju ja tal ei jäänud muud üle, kui enda ja pere rahulolu huvides kutsuda suvelõpupidu turvama eraturvafirma. Pere liigset stressi hoiti koos ajakirjanike liigse pildistamisega kontrolli all. Pärast sõpradega meeleoluka õhtu veetmist, avaldas Nädalaleht artikli, kus selgelt sekkuti Viktori pere- ja eraellu. Avaldatud loos jäeti mulje nagu Viktor on peoloom, kes pidutseb oma alaealiste laste ees, samal ajal täidab abikaasa koduseid ülesandeid. Nädalalehes ilmunud uudislugu oli liialdav ja seal oli avaldatud pilt tema kodust, naisest ja lastest. Viktori investeering välisettevõttesse, mis sattus maksupettuses ja rahapesus kahtluse alla on väheselt tõendatud. Puudub kohtuotsus, et saaks inimest käsitleda, kui süüdimõistetuna. Hetkel toimub uurimine tõe välja selgitamiseks ja kui uurimine lõpule viiakse, on Viktor veendunud, et mingit süüdistust ei tule, sest ta pole midagi valesti teinud ega tea, et välisettevõtte juhid oleksid midagi valesti teinud. Ajakirjandus on võtnud Viktorilt võimaluse muuta oma elu, sest Viktoril oli plaan väljuda ärimaailmast ja kandideerida Riigikokku, samuti on kahjustada saanud tema ärihuvid. Kõige rohkem tuska teeb asjaolu, et tema lapsed kannatavad meediakajastuse tõttu koolis kiusamise all. Viktor leiab, et ajakirjanike käitumine oli seadusega vastuolus ja tugineb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 26, mis sätestab igaühe perekonna- ja eraelu puutumatuse. Viktor pöördus AKI poole, kus alustati Nädalalehe suhtes järelevalvemenetlus, ent AKI lõpetas selle. Kaebuses soovis Viktor, et Nädalalehele määrataks trahvisumma 5 000 000 euro väärtuses, sest Viktor pole ainus kelle eraellu nii tungitakse Eesti meedias. Väiksemad rahasummad ei mõjuta ajakirjanikke eetilisemalt käituma. Andmekaitse Inspektsioon vaidles kaebusele vastu.

KOHTUOTSUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et Nädalaleht poleks pidanud avaldama pilte ega kirjeldusi Viktori pere ja sõprade kohta. Samuti leiab kohus, et Nädalalehe trahvimine ei ole õigustatud, sest esimesena oleks pidanud Viktor pöörduma Nädalalehe kui avaldaja poole. Nädalaleht on kohustatud eemaldama ebasobivad pildid ja kirjed Viktori perest ja sõpradest. Nädalaleht kohtumenetluses ei osalenud ja põhiseaduse järgi on igaühel õigus viibida tema kohtuasja arutamise juures. Seepärast ei tee kohus otsust Nädalalehe suhtes, vaid tühistab AKI otsuse osaliselt ja kohustab teda Viktori kaebust uuesti arutama, arvestades kohtuotsuse põhjendusi. Kellegi trahvimiseks kohus alust ei näe.

PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Iga inimene, olgu ta avaliku elu tegelane või mitte, peab saama õiguse privaatsusele. Ajakirjanik ei ole isik, kelle on õigus sekkuda Viktori pere- ja eraellu. Samuti ei leidnud kohus ka vajadust, et antud informatsioon oleks eraellu sekkumiseks piisav. Mis puutub demokraatliku ühiskonna kommunikatsioonivabadusse ja vabasse ajakirjandusse, siis inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Siinkohal arvab kohus, et Nädalalehe poolt piltide avaldamine Viktori perest ei ole nii vajalik asjaolu avalikkusele, et seda peaks kajastama meedias. Ei saa keelata ajakirjanduse põhivabadust, et ajakirjandus peab saama avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute ülesannete täitmist. Küll aga ei näe kohus, missugust edasiviivat debatti saaks Nädalalehe artikkel suvelõpupeo kajastamise osas tekitada. Nädalalehe avaldatud uudislugu ei oma kindlat süüdlast samuti. Viktor investeeris välisettevõttesse, mis sattus maksupettuses ja rahapesus kahtluse alla. Kohus leiab, et Viktorit ei saa tembeldada siinkohal süüdlaseks, kuniks uurimised on lõpule viidud. Kohus leiab, et tegemist on pigem tähelepanu köitmiseks mõeldud looga. On ka võimalus, et kui Nädalaleht poleks avaldanud Viktori pereelust pilte ja kirje loo päises, poleks ehk säärast probleemi tekkinud.

Kohus leiab, et laste kiusamist on esitatud napisõnaliselt ja ulatust ja tegelikult toimunut on võimatu tuvastada, ent probleem, mis on eluliselt usutav, et võib juhtuda. Kohus soovib kindlasti lastest piltide eemaldamise ja ebasobivate kirjete eemaldamist.

Kohus soovib ka tuua esile Viktori käitumise. Kohtu arvates oleks pidanud Viktor pöörduma esmalt avaldaja ehk Nädalalehe poole, paludes näiteks piltide või kirjete eemaldamist. Selline teguviis oleks võinud leida lahenduse ja kohtusse poleks olnud vaja pöörduda.