Kaasuskonkurss 2018

Daily Raudsepp
Juhendaja: Mari Mikson

RESOLUTSIOON

Alates 09.12.2018 mõistetakse Antsult välja elatis Madise ja Kati ülalpidamiseks igakuiselt kokkulepitud summas, kuni laste, Kati ja Madise täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud jäävad Antsu kanda.

JUHTUMI KIRJELDUS

Ants ja Maria olid elukaaslased, kellel oli kaks last: Kati ja Madis, kellel ilmnes mõne aja möödudes kõnehäire, millega tegelemiseks vajab ta professionaalset ja kulukat teenust.

Mõni aeg peale laste sündi kolis Ants eraldi elama. Olenemata sellest tahtis ta siiski olla oma lastele abiks ja toeks. Maria soovib Antsult peale lastega koosolemise ka rahalist toetust. Ants polnud nõus elatist maksma, kuna tal on endal hetkel majanudslikud raskused, mistõttu pöördus Maria elatise saamiseks kohtu poole.

Ants selgitas ka kohtus, et tal pole võimalik oma sissetulekuga maksta elatist, kuna ta teenib miinimumpalka ja palub vähendada nõutud elatise summat.

Peale kohtuotsuse langetamist ei täida Ants siiski oma kohustust lastele elatist maksta.

I OSAPOOLE ARGUMENDID JA NÕUDED

Kuna Madis ja Kati on veel alaealised, siis neid esindab kohtus ema Maria, kelle juures nad suurema osa ajast elavad. Maria, kes on peale Antsu väljakolimist üksikvanem, soovib laste isalt Antsult nõuda igakuist elatist laste kasvatamiseks PKS § 101 lg 1 alusel, mis ütleb, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (01.01.2018 seisuga on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189). Nimetatud seaduse alusel soovib ta saada Antsult 700 eurot elatist, millest 250 eurot on Kati ning 450 eurot Madise eest tema erivajaduste tõttu.

II OSAPOOLE ARGUMENDID JA PÕHJENDUSED

Ants, kes soovib igati oma lastele abiks ja toeks olla ütleb, et ta pole võimeline maksma Mariale elatist 700 eurot kuus, kuna ta teenib miinimumpalka 500 eurot kuus. Ants palub kohtul elatist vähendada tulenevalt PKS § 102 lg 2 ls-st 3, mis ütleb,et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse PKS

§101 lg 1 sätestatud määra. Ühtlasi palub Ants elatise määramisel arvestada ka sellega, et ta ise saaks ära elada (söögi ostmine, üüri maksmine jms), võtta arvesse lastega koosveedetud aega, mis teeb kuus kokku 8 ööpäeva (võttes kuu keskmiseks kestuseks 4 nädalat ning arvesse, et iga nädal veedavad lapsed 2 ööd tema juures, 2x4=8 ööd). Lisaks sellele võiks elatise määramisel võtta arvesse ka lastetoetusi mida Maria saab Kati ja Madise pealt.

KOHTUOTSUS JA PÕHJENDUSED

Lapsevanemate enamlevinud kohustused laste ees on hoida ja armastada neid, hoolitseda nende vaimse- ja materiaalse heaolu eest, õpetada lastele nende endi kohustusi ja õigusi oma perekonna ning ühiskonna ees. Ants on kohustatud oma lapsi ülal pidama ka PKS § 100 lg 2 põhjal. Kuna lapsevanem, kes ei ela oma lastega koos, peab samamoodi panustama laste arengusse ja heaolusse, eelkõige tehakse seda rahaliselt. Küll aga peab siin silmas pidama ka PKS § 102 lg 1 ja lg 2 ls-st 3, kus on öeldud, et mõjuval põhjusel võib kohus alandada elatise määra, et Antsu enese ülalpidamine ei kahjustuks selle maksmise tagajärjel. Lapsevanema väike sissetulek, näiteks miinimumpalk, on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, kui kättejääv summa on alla toimetulekupiiri.

Kõige parem oleks, kui lapsel on kaks armastavat vanemat, aga kuna elu pole alati nii must-valge, siis kahjuks sedasi juhtub, et üks vanematest peab oma kohalolu kompenseerima rahas. Kuna seda pole alati nii palju kui vaja, siis on vaja otsustada, kuidas, kui palju ja kellele. Kõige parem oleks see, et kõik lapsed saavad võrdselt elatist ning juhul, kui peres on (eri)vajadustega laps, et siis tema saab natukene isegi rohkem, kuna tal on ka kulud suuremad, kuid alati see ei lähe nii ja siis tuleb võtta vastu raskeid otsuseid.

Perekonnaseadusega (§ 101 lg 1) on kehtestatud, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on praegusel hetkel 250 eurot. Ratsionaalselt mõeldes ja tegelikku olukorda vaadates on näha, et see summa on paljudele üle jõu käiv. Inimene, kes teenib miinimumpalka, et saa omale mugavusi lubada, kuna see 500 eurot peale arvetemakseid (ja antud olukorras alimentide maksmist) on praktiliselt olematu ning sellega peab ta katma oma põhivajadused ja ootamatud väljaminekud.

Elatise suurust määrates tuleks arvesse võtta lapsevanema varalist seisundit, lapsega koosveedetud aega, kuna sel ajal, kui laps on tema juures, peab ta siiski tagama lapsele kõikide vajaduste rahuldamise (söömine, puhas magamistkoht, pesemisvõimalus..), aga kui tal ei jää üldse üleliigset raha, ei saa ta seda teha, ilma et tal muid võlgnevusi tekiks. Sellistel juhtudel võiks arvestada sisse ka peretoetused, mida teine lapsevanem oma laste pealt saab, kui lapsevanem, kes peab maksma elatist on rahalistes raskustes, tuleb isegi see 55 eurot kokkuhoid talle kasuks, mis teine vanem riigilt saab. Kuna eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt, tuleb riiklikku peretoetust arvestada pooles ulatuses kummagi last kasvatava vanema kasuks. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 55 eurot (PHS § 17 lg 3). Seega peaks vanemate ülalpidamiskohustus praegusel ajal olema 2 × 250 – 110 = 390 eurot, see tähendab, et kummagi vanema ülalpidamiskohustus 195 eurot. Seega on Ants kohustatud mõlema lapse eest maksma kokku 195eurot x 2= 390 eurot. Maria saab Madise eest veel omakorda lisatoetust paragrahv 6 lg 1 põhjal ja eeldades et Madise kõnehäire on vähemalt keskmise raskusastmega puue ning aastal 2017 järgi peaks ta igakuiselt saama toetust vähemalt 69,04 eurot. Seega peab Ants Madisele elatist maksma 125,96 eurot. Antud hetkel on igakuine lasteelatus kokku 320,96 eurot, mis tähendab, et Antsule endale jääks 179.04 eurot kätte. Kuna 2018. aasta toimetulekupiir on 140 eurot, siis 320,96 eurot on summa, mida Ants peaks olema võimeline maksma ja kui ta ei tule oma 179,04 euroga kuus välja on tal alati võimalus taodelda SHS § 22 lg 1 alusel omale toimetulekutoetus sotsiaalministeeriumilt.

Kohus ei näe antud juhtumi puhul vajadust peatada Antsu Eesti kodaniku passi või juhilubade kehtivus, kuna üleliigset raha, tal endal pole, et reisida kuhugi väljapoole Euroopat ning juhilubasid pole ka mõtet tal ära võtta, kuna siin pole mainitud mis tööga ta tegeleb, siis tuleb arvestada juhuga, et nende puudumine võib takistada tema töö tegemise võimalust. Otseselt ei saa teda ka kohustada tasuvama töö otsimiseks, kuna põhjuseid miks ta seda siiani teinud polnud võib olla mitmeid ning üks võimalik võib olla see, et tal pole vastavat haridust. Teda saaks aidata pakkudes talle koolitusi ja kursuseid, mis annaksid talle tööturul paremad väljavaated ja võimalused.

Kuna Ants ei hakanud maksma vabatahtlikult oma lastele elatist ka pärast täitemenetluse algatamist, siis on natuke keerulisem seda ka sunniviisiliselt teostada, kuna Ants kuulub nende hulka, kelle majanduslik olukord seda ei luba, ilma et ta enda elu raskemaks ei teeks. Et aidata Antsul jalad alla saada on otsustatud moodustada katseajaga (üks aasta) maksegraafik, mille põhjal üle ühe kuu maksab ta Katile 195 eurot ja Madisele 125,96 eurot ja vahepealsetel kuudel maksab Katile 97,5 eurot ja Madisele 62,98 eurot. Kui ta selleks ajaks pole suutnud ennast piisavalt kokku võtta, et oma lastele elatist maksma, hakatakse vaatama uusi meetmeid, mille abil motiveerida Antsu seda tegema.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 163 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.