LÖRRI LÄINUD PIDU

Jarmo Raudvee
Juhendaja: Maie Nõmmik

Viktor polnud AKI otsusega rahul, seega esitas ta kaebuse halduskohtusse, milles ta nõudis, et Andmekaitse Inspektsiooni kohustataks tema kaebus täies ulatuses rahuldama.

HALDUSKOHTUS:

VIKTORI ADVOKAAT (1) Mina ja minu klient leiame, et Andmekaitse Inspektsiooni poolt tehtud otsus pole õiglane ja sellepärast oleme ka siin. Alustaksin sellest, et antud artikli juurde olid lisatud fotod, kus oli selgelt näha Viktor, tema sõbrad ja perekond. Pildid olid tehtud ilma loata, lisaks kõigele oli maja ümber turvafirma valve, seega ajakirjanikud olid ka nendest mööda hiilinud, et pilte teha. Meie arvates on see lubamatu ja sellist asja ei tohiks meie ühiskonnas esineda. Ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 33 ütleb, et kodu on puutumatu ja kellelgi pole õigust sinna tungida. Artikli päises oleva pildi pealkiri oli eksitav ja Viktorit halvustav.

AKI ESINDAJA (1) Viktor, kui väga tuntud ärimees on Eesti avaliku elu tegelane ja peab teadma, et tema ja tema perekonna vastu tuntaksegi rohkem huvi. Ta peab sellega oma elus arvestama. Lisaks sellele tahab Viktor tulevastel valimistel ka Riigikogusse kandideerida, seega on iseenestestmõistetav, et äratab reeglina suuremat ühiskondlikku huvi. On loomulik, et valijad tunnevad huvi riigi parlamenti kandideerida soovivate isikute vastu, kes peaksid olema ausad, õiglased, tõsised tööinimesed. Viktor on aga investeerinud välisettevõttesse, mida kahtlustatakse rahapesus ja maksupettuses ning tema sõprade hulgas on kriminaalkorras süüdimõistetud äripartnerid. Demokraatlikus riigis võib ajakirjandust käsitleda kui ühiskonna valvekoera. Nende ülesanne ongi päevavalgele tuua avaliku elu tegelaste kahtlased tehingud, korruptsioonijuhtumid jne. Kui seda teha ei tohi, siis mis on saanud meie sõnavabadustest ja ajakirjandusvabadusest?

VIKTORI ADVOKAAT (2) Viktor on küll avaliku elu tegelane, kuid oma kodus on ta tavaline inimene ja nagu juba ütlesin, siis tungiti tema valdusesse ilma loata. Avaliku elu tegelastel on õigus eraelu kaitsele samas ulatuses kui tavalistel inimestel nagu ütleb ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 26. Kõne all olevad fotod ei ole tehtud avalikul üritusel avalikus kohas, kus ei pea sündmuse ja seal olevate isikute pildistamiseks luba küsima. Fotod olid tehtud erapeol. Ajalehes avaldatud pildil olevad Viktori naine, kes on endine modell, ja lapsed ei ole avaliku elu tegelased. Kui te väidate, et teil on õigus pildistada avaliku elu tegelasi, siis miks nemad seal pildi peal on? Ei saa mainimata jätta, et lapsed on kogenud pärast seda juhtumit koolis kiusamist! Siin on mängus laste huvid. Laste puhul tuleb eraelu puutumatuse põhimõtet eriti rangelt järgida.

Järgmisena tahaksin välja tuua probleemid seoses kõnealuse artikli sisuga. Artiklis avaldatust võib aru saada, et Viktorit süüdistatakse seotuses kuritegudes kahtlustatavate ärimeestega. See heidab tema mainele halba varju, vihjates sellele, et Viktorgi võib olla seotud kahtlaste tehingutega. See mõjub Viktori karjäärile laastavalt. Fotod, kus Viktor on koos eelpool mainitud ärimeestega ei tõesta aga veel Viktori osalust. Samuti ei ole räägitud Viktoriga enne nimetatud artikli avaldamist, ega küsitud temapoolset arvamust või vaatenurka antud teemale. Nädalalehe poolt oleks olnud eetiline pakkuda Viktorile vastuväidete esitamise võimalust.

AKI ESINDAJA (2) Te rääkisite, et tema perekond ei taha tähelepanu. Meie andmetel pole Viktori naisel küll midagi selle vastu olnud, et tema kui kuulsa ärimehe naine saab samuti üldsuse tähelepanu osaliseks. Mis puudutab eraelu puutumatusse, siis artiklis avaldatut põhjendame väitega, et Viktor on ajakirjanikele selgelt öelnud „Minu pärast kirjutage, mida tahate!“. Võtsime seda kui luba tema isikuandmeid töödelda. Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on olemas ülekaalukas avalik huvi. Viktori kui tuntud ärimehe ja poliitikasse pürgija suhtes on ülekaalukas avalik huvi olemas. Tahaksin veel juhtida tähelepanu sellele, et Nädalaleht ei käsitlenud Viktorit süüdlasena, vaid kirjutas kahtlustest Viktori sõprade suhtes.

VIKTORI ADVOKAAT (3) Ajakirjanikud pole kunagi Viktori käest otsesõnu ja kirjalikult tema isikuandmete töötlemiseks ja avaldamiseks luba küsinud. Isikuandmete Kaitse Seaduse § 11 järgi peab nõusolek olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Viktori poolt naljaga pooleks ajakirjanikele öeldut ei saa käsitleda loana tema isikuandmeid töödelda. Peab olema konkreetne heakskiit.

Veel tekib küsimus, kuidas oli võimalik ajakirjanikel üldse seda pilti teha, kui Viktori maja ümber oli tugevdatud valve. Kas äkki tegid selle foto hoopis turvatöötajad ning müüsid selle Nädalalehele või võeti altkäemaksu ja lasti ajakirjanikud läbi valve? Mis Teie selle peale kostate?

AKI ESINDAJA (3) Seda mina ei kommenteeri.

VIKTORI ADVOKAAT (4) Kui nii siis nii. Kokkuvõtteks arvame, et Andmekaitse Inspektsiooni otsus Nädalalehe järelevalvemenetluse lõpetamiseks tuleb tühistada. Nädalaleht on käitunud lubamatult. Minu klient nõuab Nädalalehelt ikkagi 5 000 000 eurost kahjutasu, kuna teda on halvustatud, tema maine ja karjäär rikutud ning perekond häiritud. Viiemiljoniline trahv on küllalt suur, et hoida edaspidi ära taolised rikkumised. Väikesed trahvisummad ei suuna kedagi õiguskuulekale käitumisele. Samuti nõuab Viktor oma pereliikmete isikuandmete ebaseadusliku avaldamise lõpetamist ja fotod teinud isiku nime avaldamist.

KOHTUNIK Võttes arvesse kõiki aspekte, mida vastaspooled välja tõid on kohus oma otsuse teinud.

Kohus leiab, et nii Andmekaitse Inspektsioon peaks uuesti alustama menetlust Nädalalehes kõnesoleva artikli ja piltide avaldamise juhtumi kohta ja edaspidi tõsisemalt suhtuma kaebustesse Isikuandmete Kaitse Seaduse rikkumise kohta. Nädalalehelt tuleks nõuda nimetatud seadusest ja ajakirjanduseetikast ranget kinnipidamist. Ilmselt oli kõnesoleva artikli ja piltide avaldamise oluline eesmärk kasvatada Nädalalehe lugejaskonda, kasutades ära inimeste huvi avaliku elu tegelaste eraelu ja nendega seotud skandaalide kohta. Sellest tulenevalt rikkus Nädalaleht Isikuandmete Kaitse Seadust, kuna nimetatud piltide ja andmete avaldamiseks ei olnud küsitud selgelt mõistetavat ja kirjalikku taasesitamist võimaldavat luba. Viktori laste pilti ei oleks tohtinud mingil juhul avaldada, lisaks seaduserikkumisele ei olnud see eetiline tegu.

Osaliselt on aga Nädalalehe artiklis avaldatud andmete esitamine õigustatud, kuna Isikuandmete Kaitse Seaduse § 11 (2) alusel võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi aga ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Antud juhtumi puhul oli tegemist ülekaaluka avaliku huviga, eriti seepärast, et Viktor oli tuntud ärimees ja kavatses kandideerida ka Riigikogusse. Teiselt poolt kahjustas artikli avaldamine tõesti eelkõige Viktori perekonda – naist ja lapsi. Kahjustada võisid saada ka tema ärihuvid. Momendil ei ole kindel, kas Viktor ise oli ka ikkagi seotud kahtlaste tehingutega ja teadlik neist või mitte. Faktid oleksid vajanud enne avaldamist põhjalikumat kontrolli.

Andmekaitse Inspektsioon peaks määrama Nädalalehele trahvi, kuid mitte nii suures osas kui Viktor seda algselt nõudis. Isikuandmete Kaitse Seaduse § 42 (2) sätestab, et kui isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise on pannud toime juriidiline isik (Nädalaleht) – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Nädalalehele tuleks määrata trahviks 25 000 eurot, kuna Nädalaleht tegutses osaliselt avalikes huvides aga rikkus samas siiski Viktori ja tema perekonna privaatsust. Oma maine kahjustamise eest saaks Viktor kahjutasu nõuda tsiviilkorras. Fotod teinud isiku nime ei ole Nädalaleht kohustatud avaldama, kui nimetatud isik ise seda teha ei soovi. Kui ajakirjandus tahab täita oma rolli ühiskonna valvekoerana, siis on vajalik, et inimesed annaksid vihjeid, et paljastada seaduserikkumisi ühiskonnas. Vihjete andjate nimesid seniste reeglite järgi ei pea avaldama, sest neil tekiksid probleemid tööl või tutvusringkonnas.

Halduskohus on lõpetanud ning osapooltel on edasikaebamise õigus apellatsiooni korras ringkonnakohtusse 14 päeva!