TSIVIILKAASUS Mitu eurot on laps väärt?

Hanna Pruul
Juhendaja: Kaja Kenk

Eesti põhiseadus nimetab perekonda ühiskonna aluseks. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. (PS § 27). Antud juhtumi korral moodustavad perekonna elukaaslased/abikaasad ja lapsevanemad Maria ning Ants, kellel on lapsed Kati ja Madis.

Põhiseadus rõhutab abikaasade võrdõiguslikkust (PS § 27), mis laieneb neile ka lapsevanematena – neil on võrdsed kohustused ja õigused lapse eest hoolitsemisel ja kasvatamisel. Maria ja Ants on erimeelsuste tõttu lahku kolinud, st lõpeb nende kooselu, aga mitte nende võrdne vastutus laste eest. Nad peavad tagama laste heaolu –armastuse ja reeglid, täisväärtusliku söögi ja sooja toa, sobilikud riided ja jõukohase hariduse ja huvitegevuse. Elatist tuleb maksta sellel osapoolel, kes elab perest lahus ja/või ei panusta laste ülalpidamisse ja kasvatamisse võrdväärselt teise osapoolega. Elatise määramisel tuleks eelkõige lähtuda laste heaolust arvestades ka elatise maksja võimalustega.

OSAPOOLED

Hageja: laste ema Maria soovib laste isalt Antsult rahalist toetust laste üleskasvatamaiseks - tütre Kati kasuks minimaalselt 250 eurot ja erivajadusega poja Madise kasuks 450 eurot.

Kostja: laste isa Ants ei soovi rahalist toetust maksta, sest tal on rahadega kitsas.

ARGUMENDID

Ema Maria

• Maria kasvatab üksi kaksikuid Katit ja Madist ja tegeleb lastega viis tööpäeva nädalas
• Poeg Madisel on kõnehäire ning ta vajab professionaalset ning kulukat teenust sellega tegelemiseks.
• Maria saab lapsetoetusi kahe lapse pealt kokku 55 + 55 = 110 € (2018)
• Maria saab vanemahüvitist
• Maria elab pere soetatud elamispinnal

Isa Ants

• Ants kolis kodust välja ja elab eraldi
• Ants teenib miinimumpalka (500 € kuus)
• Ants tegeleb lastega nädalavahetustel (u kaks ööpäeva)
• Ants palub kohtul elatise vähendamisel arvestada sellega, et tal on vaja ise ka ära elada (omale süüa osta ja üüri maksta).
• Ants ei ole pool aastat pärast kohtuistungit veel elatist maksnud

Ema Maria

1. Ema Marial on õigus nõuda elatist isa Antsult, sest mõlemad lapsevanemad peavad panustama laste ülalpidamisse. Elatist tuleb maksta sellel osapoolel, kes elab perest lahus ja/või ei panusta laste ülalpidamisse ja kasvatamisse võrdväärselt teise osapoolega. Põhiseadus rõhutab abikaasade võrdõiguslikkust (PS §27), mis laieneb neile ka lapsevanematena – neil on võrdsed kohustused ja õigused lapse eest hoolitsemisel ja kasvatamisel. Elatise määramisel tuleks eelkõige lähtuda laste heaolust, arvestades ka elatise maksja võimalustega.
2. Ema Maria taotleb Katile 250 € ja Madisele 450 €. Perekonnaseaduse § 101 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega 250 €. Kui lapse puue on tuvastatud, makstakse lisaks sotsiaaltoetust 69.04 eurot kuus. Lisaks on võimalus saada sotsiaalset rehabilitatsiooni teenust. Seega kõnehäirega Madisele 200 lisaeuro taotlemine võib olla liialdatud, kui vanem ei suuda kulutusi tõestada.

Isa Ants

1. Isa Antsul on õigus taotleda elatise vähendamist.

Ants teenib miinimumpalka 500 €. Ema Maria taotleb elatist 700 € ja Perekonnaseaduse § 101 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega 250 €. Kui on lapsi kaks, siis peaks maksma 500 €.

Selline maksukoormus on Antsule liiga suur ja tekitab rahalised kohustused, mida elatise maksja ei suuda täita. Selline olukord ei kaitse ka laste huve.

Isa Antsule peab säilima toimetulek (riiklikult on ettenähtud 140 € kuus) ja võimekus maksta kasutatava eluaseme eest. Seega miinimumpalga juures võib ta maksimaalselt olla võimeline lapsi toetama umbes 250 € kuus.

Selgusetu on asjaolu, kus ja kellena Ants töötab ja kas ta oleks suuteline leidma tasuvamat töökohta. Inimest ei saa otseselt sundida teist töökohta vastu võtma. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. (PS §29)

Raha ei ole ainuke vajalik vahend. Märkimisväärne osakaal on hoolimisel, mida ei saagi rahasse ümber arvestada. Ema panus laste kasvatamisel on kindlasti suurem, sest ainuüksi ajaliselt on lapsed rohkem emaga seotud. Isa Ants on siiski huvitatud oma lastega suhtlemisest, mida näitab asjaolu, et lapsed viibivad nädalavahetusel isa juures. Maria koos lastega jäi elama pere eluasemesse, aga Ants kolis välja.

1. Isa Ants on elatise maksmisest kõrvale hoidnud pool aastat.

Ants ei ole elatisraha maksnud ka pool aastat hiljem. Seega Antsust on saanud elatisvõlglane. Elatise maksmisest kõrvalehoidmine on Eestis kriminaalkorras karistatav tegu. Karistusseadustiku §169 järgi karistatakse elatisraha maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Arvan, et nii ühel kui teisel juhul ei taga karistused laste isal elatise maksmist.

Eesti kodaniku pass on reisidokument. Eesti kodaniku passi kehtivuse peatamine võiks kõne alla tulla kui elatise maksmisest kõrvalehoidja tahaks Eestist lahkuda kolmandasse riiki. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine pigem piiraks võimalusi elatisraha maksmisel. Kui isa Ants hakkaks uut tasuvamat tööd otsima, võib probleemiks osutada juhilubade puudumine.

LAHENDUS

Laste huvidest lähtumine on esmatähtis. Kõigil lastel on õigus elule ning arengule, samuti võrdsele kohtlemisele. Vanemate südameasi peaks olema laste heaolu. Paraku lapsevanemaks olemist ei õpetata ning alati ei tulda probleemidega toime. Kui kokkuleppeid omavahel ei suudeta saavutada, jääb üle vaid seadusandliku võimu poole pöördumine.

Mõlemad vanemad võiksid kaaluda perenõustaja või psühholoogi poole pöördumist, et arutada oma erimeelsuste põhjusi ja leppimise võimalusi. Kumbki vanem ei ole leidnud uut elukaaslast ja ei ole jooksnud uude suhtesse, mis võiks laste jaoks tuua kaasa uusi ja uusi probleeme.

Kui eelmine võimalus on välistatud või vastuvõetamatu, siis

• ema Marial tuleb pöörduda kohtutäituri poole, kes algatab täitemenetluse, sest Ants ei ole elatist maksma hakanud. Kui järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 100 euro ulatuses.
• isa Antsul tuleb täita kohtutäituri ettekirjutusi ja esimesel võimalusel tasuda elatisvõlg, sest sellevõrra on tema enda lapsed kehvemas olukorras elanud.
• niikaua kui Ants saab miinimumpalka, teeb kohus ettepaneku, et isa maksaks lastele toetust alljärgnevalt: tütar Katile 100 € ja poeg Madisele 150 €. Summade määramisel on kohus arvesse võtnud Madise puuet.
• kohus soovitab pöörduda konsultatsiooni saamiseks juristi poole, et mitte sattuda veel keerulisemasse olukorda, kus on tekkinud suured rahalised kohustused miinimumpalga juures.

Lapsi ei tohiks eurodesse ümber rehkendada, laps on hindamatu väärtus, kes vajab nii ema kui isa, turvalist keskkonda, kodu kui väärtust. Õnneks tegelevad antud juhul mõlemad vanemad lastega ja seda ei tohiks ära lõhkuda ning ühelt või teiselt võimatut nõuda. Iga laps tunneb ära selle, kui temast hoolitakse ja teda armastatakse.

Kokkuvõte.

Perekonnaseaduse muutmise eelnõu on esitatud kooskõlastamisele. Valitsus soovib panna elatisabi suuruse sõltuma maksja sissetulekust ja laste arvust (kahele lapsele maksmisele kuuluv elatis jääks suurusjärku 32–33% vanema netosissetulekust) ning nende vajadustest (laste kasvades kulutused suurenevad ja seetõttu võtab elatiskalkulaator arvesse lapse vanust). Samuti võetakse arvesse lapsega koosveedetud aega/ jagatud elukohta (sel juhul tuleks elatisraha vähendada). Mõistlik mõõtühik võib teatud juhtudel olla mõõtmine tundides. Mitmetes riikides kasutatakse juba pikemat aega elatiskalkulaatoreid, mis teevad süsteemi paindlikumaks. Vanemad saaksid ise välja arvutada võimaliku ja mõistliku elatise suuruse ja nii väheneks ka kohtusüsteemi koormus. Õiglane oleks arvesse võtta ka peretoetusi, sest ka see on suur ja oluline raha.

Samas tuleks kindlasti eelkõige lähtuda laste huvidest, sest nemad satuks vaesusriski. Eesti praegune olukord on nukker, sest oma lapsele maksab elatist vaid iga kolmas eraldi elav vanem, kusjuures 41% juhtudel on mittemaksmine võlgniku sõnutsi põhimõtteline; oma lapsega kohtub regulaarselt ainult iga kümnes eraldi elav vanem.