Avalehele

TSIVIILKAASUS, kus Maria ja Ants vaidlevad, mitu eurot on laps väärt.

Lauren Aunpuu
Juhendaja: Karolina Antons

Mariat esindab kohtus advokaat Rein Õiglane. Antsul advokaadi palkamiseks raha ei ole ja ta esindab ennast ise.

Maria advokaat Rein Õiglane:

Mind on palunud ennast esindama üksikema Maria, kes pöördub kohtu poole probleemiga, milleks on tema lastele, Madisele ja Katile elatise maksmine. Laste isa Ants ei maksa lastele elatist, kuid toimetulek ilma elatiseta on Marial võimatu. Kahe väikese lapse kasvatamine, kellest ühel on ka kõnehäire, on Mariale ilma Antsu toeta ülejõukäiv. Seetõttu soovib Maria, et Ants maksaks tütar Katile elatist 250 eurot, sest perekonnaseaduse §101 lg 1 järgi ei tohi olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, milleks on alates 2018. aasta 1. jaanuarist 500 eurot. Madise ülalpidamiseks soovib Maria Antsult 450 eurot, sest perekonnaseaduses §99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kõrgema elatise nõuet õigustab ka sama paragrahvi lõige 2, mille järgi tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema võimete ja kalduvuste kohasele haridusele kuluvaid kulutusi. Madise tuleviku jaoks on hetkel hädavajalik tagada talle vajalik kõneravi ja see on väga kallis.

Sõna saab Ants:

Mina olen Madise ja Kati isa. Armastan oma lapsi väga ja olen teadlik elatise maksmise kohustusest. Minu endise naise Maria soov, et toetaksin lapsi kuus kokku 700 euroga, ei ole aga mulle kuidagi jõukohane, sest teen lihtsat tööd ja teenin miinimumpalka. Kui ma selle summa iga kuu peaksin elatiseks maksma, siis jääksin võlgu ega suudaks endaga üldse toime tulla, sest pärast lahkuminekut üürin korterit ja kuigi elan kokkuhoidlikult, vajan raha ka söögi ostmiseks. Käisin eile raamatukogus ja uurisin perekonnaseadust ning leidsin, et §102 lõige 1 annab võimaluse kohtul mind vabastada ülalpidamiskohustusest sellisel määral, et see ei kahjustaks minu enda toimetulekut. Olen nõus rahaliselt Mariat ja lapsi toetama, aga väiksema summaga. Palun arvesse võtta ka seda, et olen nõus lapsi hoidma vähemalt kahel päeval nädalas ning juhin tähelepanu ka sellele, et Maria saab endale ka riikliku lastetoetuse, mis on kahe lapse peale kokku 110 eurot.

Sekkub advokaat Rein Õiglane:

Inimlikust aspektist võib ju Antsust aru saada, aga Maria peab mõtlema sellele, kuidas nii tema kui nende ühised lapsed hakkama saavad. Paistab, et Ants ei lugenud perekonnaseadust edasi, sest §102 lõige 2 täiendab eelmist lõiget ning sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem ehk Ants peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib vähendada elatist juhul, kui vanem on töövõimetu või tal on veel mõni ülalpidamist vajav laps. Aga Ants ei ole töövõimetu ja kõnealused lapsed on tema ainukesed. Mulle tundub, et Ants soovib oma kohustustest kõrvale põigelda.

Pilk tuleks heita ka laste õiguste konventsiooni. Artikkel 18 sätestab, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Antud juhul, kui Ants Madise ravisse ei panusta, võib Madise areng pidama jääda ja see ole kuidagi tema tuleviku huvides. Ka Eesti Vabariigi põhiseadus §27 ütleb, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda oma abivajavate liikmete eest, aga Ants seda kõneravi mittetoetamisega ju ei tee.

Ants:

Kindlasti ei soovi ma kohustusest kõrvale põigelda, olen nõus lapsi hoidma, soovin nende kasvatamises osaleda. Mõtlesin ka sellele, et ehk oleks võimalik taotleda Madisele puue, mis võimaldaks riigi abil saada vajalikku kõneravi. Olen nõus ise pabereid ajama ja Madisega arstide vahet jooksma.

Maria advokaat Rein Õiglane:

Kui Antsu poolt ettepandu teoks saab ja Madisel oleks võimalik osaliselt riigi abil kõneravi saada, siis on minu klient nõus elatisraha suurust vähendama, aga vastavalt perekonnaseaduse §101 lõikele 1, ei tohi see siiski olla ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk Madis ja Kati peavad saama kokku vähemalt 500 eurot elatisraha. Lisaks sellele teen ma ettepaneku, et kohus võtaks kaalumisele selle, et kui Ants elatisraha maksmisega siiski hakkama ei saa, tuleks talle kohaldada mingid kohustavad sanktsioonid. Näiteks võiks peatada tema juhiloa kehtivuse. See annaks minu kliendile kindluse, et ta laste kasvatamisel vajamineva summaga igal juhul arvestada saaks.

Ärritunud Ants vastab:

Ka 500 eurot käivad mul üle jõua ja ma ei suuda seda maksta. Kui te minult juhiloa ära võtate, siis ma jään oma tööst ilma ja ei saa üldse oma lapsi rahaliselt toetada. Palun kohtul seda kõike arvesse võtta. Kui Maria suudaks mulle maksta iga kuu summa, mille ta mulle elatisrahaks on nimetanud, siis võin võtta lapsed enda juurde ja usun, et saaksin selle rahaga kuus hakkama. Rohkem mul midagi lisada ei ole ja loodan kohtu mõistlikule lahendusele.

Kohus on kuulanud ära mõlemad osapooled, kaalunud argumente, tõlgendanud seadusi ning otsus kõlab järgmiselt:

  • Alustuseks tuleb arvestada sellega, et
    Eesti Vabariigi põhiseadus §27 ütleb, et abikaasad on võrdõiguslikud ja vanematel on kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Ka perekonnaseaduse §116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega, vastutus Madise ja Kati eest lasub nii Marial kui ka Antsul. Kui vanemad on lahku läinud, siis vastavalt perekonnaseaduse §100 lg 2, peab vanem, kes lapsega koos ei ela, maksma lapsele toimetulekuks elatist. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Ka Lasteõiguste konventsioon rõhutab, et esikohale tuleb alati seada laste huvid.

Sellest lähtuvalt:

  • Perekonnaseaduse §101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuna hetkel teenib Ants miinimumpalka, siis tuleb arvestada tema isiklike eluks vajalike kulutustega, aga teda ei saa vabastada oma laste toetamise kohustusest. Kuna perekonnaseaduse §102 lg 2 ütleb, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, siis otsustas kohus, et Ants peab oma lapsi toetama kuus vähemalt 250 euroga. Kui Ants peaks vahetama töökohta ja tema sissetulek suureneb, siis peab Ants kindlasti suurendama ka makstava elatise suurust kuni see küündib vähemalt seaduses ettenähtud poole miinimumpalga suuruseni ühele lapsele. Sel juhul peab ta maksma lastele vastavalt perekonnaseaduse §101 lg 1 kohaselt kokku vähemalt 500 eurot.
  • Olgu mainitud ka see, et sissetuleku suurenedes on perekonnaseaduse §104 järgi õigus nõuda teavet sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks ning et elatisraha makstakse iga kalendrikuu eest ette (perekonnaseadus §100 lg 4).
  • Elatisraha nõude vähendamist Antsu suhtes toetab see, et Ants hoiab vähemalt kahel päeval nädalas oma lapsi ja võtab enda ajada Madisele lisaravivõimaluste leidmise. Ants on ise soovi avaldanud pöörduda kohaliku omavalitsuse ja riigi poole, saamaks riiklikku abi Madise kõneravi toetamiseks. Mariale, kes kasvatab lapsi igapäevaselt, jääb õigus saada riiklikku lastetoetust, kokku 110.- eurot.
  • Advokaadi ettepaneku tühistada Antsu juhiluba, kui ta ei peaks laste ees elatisraha kohustust täitma, lükkab kohus tagasi, sest sellisel juhul ei saaks Ants täita talle PS §27 lg 5 sätestatud kohustust hoolitseda oma abivajavate liikmete eest. Ta kaotaks töö ega suudaks hoolitseda ei enda ega oma laste eest. Antud vahend ei täidaks oma eesmärki ja kasu ei tõuseks sellest kummalegi poolele.

Kohus loodab, et antud otsusega on teema mõlema osapoole jaoks lahenduse leidnud. Loodetavasti leiab Ants peagi tasuvama töö ja saab oma lapsi rohkem toetada. On oluline, et vanemate lahutuse ja elatisraha vaidluse keskel säilitaksid lapsed kontakti mõlema vanemaga ning et nende vajadused oleksid alati seatud esiplaanile.