HALDUSKAASUS: „Lörri läinud pidu“

Hannes Kolk
Juhendaja: Annely Kolk

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Viktor Dransitovi kaebus osaliselt.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud vastustaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, see on hiljemalt 30.01.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viktor Dransitov (edaspidi V.D) korraldas 20. augustil 2018 enda kodus aadressil Viimsi, Mereääre 5, suvelõpupeo. Tegemist oli traditsioonilise peoga, mida V.D ja tema pere igal aastal oma sõpradele ja tuttavatele korraldasid. Kuna V.D ja tema pere ei soovinud ajakirjandust nende pidu kajastama, palkas V.D enda ja oma pere meelerahu huvides pidu turvama eraturvafirma. Turvameeste üheks ja ainsaks ülesandeks oli hoida ajakirjanikke eemal V.D villa krundist, millega turvafirma ka edukalt hakkama sai.

2. 23. augustil ilmus Nädalalehes uudislugu V.Dst pealkirjaga “Eduka transiidiärimehe valgustkartvad toimetused”. Uudisloo juures olid ka fotod, mis olid tehtud 20. augusti suvelõpupeo käigus. Trükitud oli ka suur foto V.Dst, kelle taustal läbi maja akende oli näha ka V.D abikaasat ja lapsi. Foto all leidus kirje: “Viktor pidutsemas, samas kui naine saadab toas üksi lapsi magama”.

3. V.D esitas 25. augustil kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI), milles palus teha Nädalalehele ettekirjutuse lõpetada tema ning ta pereliikmete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine ning kohustada väljaannet ühtlasi avaldama fotod teinud isiku nime. Lisaks nõudis V.D, et AKI määraks Nädalalehele rahatrahvi suurusega 5 000 000 eurot. AKI algatas 26. augustil Nädalalehe suhtes järelevalvemenetluse.

4. 30. augustil lõpetas AKI oma otsusega nr 85 järelevalvemenetluse põhjendusega, et nii V.D kui tema abikaasa on avaliku elu tegelased, kelle tegemiste ning eluolu vastu ongi üldsusel suurem huvi. Lisaks on V.D andnud korduvalt ajakirjanikele selge nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks, lausudes: “Minu pärast kirjutage, mida tahate!”

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et AKI 30.08 otsus nr 85 toodud põhjused ei ole asjakohased ega arvesta eraelu puutumatuse ega laste õigustega.

6. Kaebaja jääb AKIle esitatud kaebuses toodud seisukohtade juurde, mis on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

1. V.Dl oli plaan ärimaailmast väljuda ning kandideerida järgmisel kevadel toimuvatel Riigikogu valimistel. Kuna avalikkus on ta nüüd aga ühe valeliku kõmuloo tõttu suureks pätiks ja kaabakaks tembeldanud, on see ilmselgelt võimatu;
2. tuntavalt on kannatada saanud ka V.D ärihuvid, seda nii Eestis kui ka välismaal;
3. V.D leiab, et ajakirjanikud on järjepidevalt ja jultunult tunginud tema perekonna eraellu. See, mis toimub kellegi koduseinte vahel, pole kellegi teise asi! Säärased kõmulood mõjuvad negatiivselt ka Viktori pereliikmetele, eriti teismelistele lastele, kes on langenud koolikiusamise ohvriks;
4. Viiemiljoniline trahv saadaks ühiskonnale laiema sõnumi, et nimetatud rikkumisi Eestis ei taluta. Väikesed trahvisummad ei suuna kedagi õiguskuulekale käitumisele.

7. Vastutaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

1. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses sisulisi vastuväiteid vaidlustatud otsuses toodud põhjendustele, vaid tugineb peamiselt vaides toodud seisukohtadele. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastustaja soovib lisada täiendavalt järgmist.
2. V.D on ärimees, kes oma luksusliku ning pillava elustiili tõttu figureerib sageli meediaväljaannete esikaanel. V.D on äsja avaldatud “Rikaste TOP 10” nimekirjas, mis teeb temast avaliku elu tegelase. Lisaks on V.D peokülaliste hulgas figureerinud ka tuntud muusikud, näitlejad, poliitikud, kes kõik on samuti avaliku elu tegelased ning postitanud pilte V.D korraldatud pidudest. Ka V.D abikaasat võib pidada avaliku elu tegelaseks, sest tegemist on endise modelliga, kes varasemalt figureerinud paljude moeväljaannete esikaantel. Vastustaja leiab, et V.D laste õigusi ei ole rikutud, sest lapsi on kujutatud läbi majaakende V.D taustal. Ka ei ole Nädalalehe artiklis lapsi nimeliselt mainitud ega neist ka kirjutatud.
3. V.D väide ärimaailmast väljuda ning poliitikasse astuda on paljusõnalised ning ei puutu asjasse.
4. V.D 5 000 000 eurone kahjunõue on ebaproportsionaalselt suur võrreldes kaebaja väidetava kahjuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

9. Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et kaebaja on avaliku elu tegelane, kelle isikuandmete avalikustamine on erandina meedias siiski lubatud. Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 11 lg 2 kohaselt on erandid lubatud üksnes järgmistel tingimuste koosesinemisel:

1. selleks on ülekaalukas avalik huvi;
2. see on kooskõlas heade kommete ja ajakirjanduseetika põhimõtetega;
3. kui see ei kahjusta andmesubjekti õigusi ülemäära.

10. Ülekaalukas avalik huvi tähendab eeskätt seda, et ilma nõusolekuta ei või meedias kajastada sellist isikut või isikuga seotud sündmust, kelle või mille vastu avalik huvi puudub. Eelkõige on avalik huvi avaliku elu tegelaste ja nendega seotud sündmuste vastu, kes on pidanud juba arvestama sellega, et nende vastu on kõrgendatud avalikkuse tähelepanu. Samuti peab kooskõlastamine olema kooskõlas heade kommete ja ajakirjanduseetika põhimõtetega. Viimased tulenevad peamiselt Eesti Ajalehtede Liidu koostatud Eesti ajakirjanduseetika koodeksist [8] ning selles valdkonnas üldiselt omaksvõetud rahvusvahelised printsiipidest. Kõige selle juures jääb kehtima nõue, et isikuandmete avalikustamine meedias kajastamise teel ei tohi ülemääraselt andmesubjekti õigusi rikkuda. See tähendab, et igal üksikjuhtumil ja igasuguste andmete puhul peab meediaväljaande toimetus eraldi hindama, kas avalik huvi üldsust huvitavate isikuandmete (nt avaliku elu tegelaste andmete) avalikustamiseks on niivõrd oluline, et kaalub üles andmesubjekti ja teiste isikute õiguste kaitse vajaduse.

11. Kohus leiab, et Eesti ärieliiti kuuluva isiku puhul, kes peaks olema teistele ettevõtjatele eeskujuks ning kes soovib minna poliitikasse, suhtes kõrgendatud meediahuvi on põhjendatud. Nädalalehes ilmunud vaidlusalune artikkel kajastas avaliku elu tegelase tegevust ja tutvusringkonda ärimaailmas. Kohus jõuab seisukohale, et vaidlusaluse artikli avaldamisega koos V.D ja tema sõprade fotoga ei rikkunud V.D õigust eraelu puutumatusele ning on käsitletav IKS § 11 lg 2 lubatud erandina. Küll on kohus seisukohal, et Nädalaleht rikkus vaidlusaluse artikliga Eesti ajakirjanduseetika koodeksit, sest Nädalaleht ei lisanud ega küsinud V.Dlt omapoolset kommentaari artiklile.

12. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et V.D abikaasa on samuti avaliku elu tegelane. Asjaolu, et V.D abikaasa on endine modell ja figureerinud erinevate väljaannete esikülgedel, ei anna põhjust oletada, et abikaasa soovib jätkuvalt ajakirjades figureerida. Vastupidi, kaebaja väidetest selgub, et abikaasa on hoidnud kõrvale meediast. Selles tulenevalt leiab kohus, et V.D abikaasa ei ole avaliku elu tegelane, mistõttu kohalduvad tema puhul kõik IKS nõuded eraelu puutumatuse kaitseks. Väide, et abikaasat kujutati üksnes taustal, ei ole piisav, sest foto all oli ka allkiri, mis otseselt viitas abikaasale. Antud foto puhul oleks Nädalaleht pidanud küsima abikaasalt nõusolekut tema andmete töötlemiseks vastavalt IKSle. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna isikute eraelu on puutumatu ning selle riive lubatud üksnes erandlikel juhtudel, ei ole antud juhul abikaasa õiguste riive proportsionaalne taotletud eesmärgiga.

13. Kohus ei nõustu ka vastustaja väitega, et kuna V.D ja tema abikaasa on avaliku elu tegelased, kohaldub see ka kaebaja lastele. Peamiseks laste õigusi käsitlevaks rahvusvaheliseks lepinguks on ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal. Konventsiooniga ühinemisel võeti kohustus tagada rahvusvaheliselt tunnustatud õigused igale Eesti territooriumil elavale lapsele. Kooskõlas nimetatud konventsiooniga tagavad laste õigusi Eestis veel Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (edaspidi LaKS) ja perekonna seadus. LaKS-i kohaselt peetakse lapseks kuni 18-aastasi inimesi. V.D lapsed on 14- ja 15-aastased, seega käsitletavad lastena LaKSi mõttes.

14. IKSi eesmärk on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. Isikuandmete kaitse seadus sätestab § 4 lõikes 1, et isikuandmed on kõik andmed, mille alusel on võimalik isikut tuvastada ja §-s 5, et isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming. Seega tuleb lapse isikuandmete töötlemisel lähtuda samuti IKS-is sätestatud põhimõtetest. Tulenevalt LaKS §-st 13 on lapsel õigus privaatsusele. Lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. Lapse õigust eraelule ei tohi kahjustada meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. Lapse eraelu puutumatust toetavad ka lapse õiguste konventsiooni artikli 16 punktid 1 ja 2, mille järgi ei tohi mitte ühegi lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet. Lapsel on õigus seaduslikule kaitsele niisuguse vahelesegamise ja rünnakute vastu. Üldreegel on, et lapse meedias eksponeerimine on lubatud vaid lapse seadusliku esindaja informeeritud nõusolekul s.t. lapsevanema või kohtu poolt määratud eestkostja nõusolekul.

15. Antud kohtuvaidluses ei ole vastustaja oma väidetes välja toonud asjaolu, et vaidlusaluses artiklis avaldatud laste foto kohta oleks küsitud laste seaduslike esindajate nõusolekut- antud juhul V.D ja tema abikaasa nõusolekut.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusaluse artikli juures trükitud fotoga on rikutud V.D abikaasa ja tema laste õigust eraelu puutumatusele ning füüsilisele ja vaimsele turvalisusele.

16. Mittevaralise kahju hüvitamise taotluse kohta märgib kohus, et ei pea 5 000 000 eurost kahjunõuet proportsionaalseks rikutud õiguste ulatusega. Kui isikute õigusi rikutakse eraeluliste andmete õigusvastase avaldamisega, saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust. Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja nime eriti teotavaks. Kuna käesolevas kohtuasjas ei olnud vaidlusaluseks objektiks Nädalalehe artiklis toodud väited kaebaja äritegevuse kohta, jätab kohus mittevaralise kahju V.Dle välja mõistmata. Mis puudutab kahjunõuet V.D abikaasa ja laste õiguste rikkumise eest, leiab kohus, et selleks piisab Nädalalehe avalikust vabandusest ja vaidlusaluse foto eemaldamisest Nädalalehe avalikust veebiväljaandest.

17. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune AKI otsus on V.D abikaasat ja lapsi puudutavas osas õigustühine ning selles osas tuleb kaebus rahuldada.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsusega rahuldatakse kaebus osaliselt, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda.