Üldine kasu iga hinna eest

Jürgen Hein, Markus Järavere
Juhendaja: Tiina Pikamäe

Prokurör:

Prokuratuur esitab süüdistuse Ilmarile ehk vallavalitsuse majandusnõunikule usalduse kuritarvitamise eest. Süüdistatav kulutas valla raha vastuolus valla eelarvega. Süüdistatav kasutas raha, mis omavalitsuse eelarve kohaselt oli mõeldud noorsootöö toetuseks ebaseaduslikult hoopis valla jooksvateks kuludeks. Kui oli vaja seadmeid hooldada või hoonete avariiremonti rahastada siis lepiti kokku, et motivatsioonikoolitaja Arkadi esitas arve, millele märkis selgituseks “koolitus” ja mille Ilmar valla rahadega maksis. Ilmar oli teadlik, et ühtegi koolitust selle rahaga läbi ei viida, vaid töö teeb ära Vallo, kes esitab arve tööde eest Arkadile.

Majandusnõunikul ei ole mingit volitust eelarvet muuta. Tema ametiseisundist tulenevad volitused ei laiene eelarve muutmisele. Ilmar kasutas valla raha eelarve järgi mitte selleks ettenähtud viisil. Temale on antud eriline vastutus valla poolt, mida ta kuritarvitas, tekitades sellega kahju oma vallale. Kuna Ilmar on tööpostil olnud juba mitu aastat, ei saa ta ka väita, et ta ei ole oma tegevuse ebaseaduslikkusest teadlik ja majandusnõunikuna on tema kohus teada, kuidas valla eelarvega tuleb käituda.
Vallavanem Paul ei tahtnud olla asjaga kursis ja soovitas Ilmaril ebaseaduslikult käituda, mis näitab tema tööalast lohakust ja pealiskaudset suhtumist. Siinkohal on tegemist kuriteole kihutamisega (KarS § 22 lg 2)
Usalduse kuritarvitamise süüteokoosseisuga on tegemist, juhul kui isik kasutab temale usaldatud vara viisil, mis ei ole kooskõlas tema ametiseisundiga. Valla eelarve koostatakse terveks aastaks ette ja see on omamoodi justkui kõigi vallaelanike kokkulepe selle kohta, kuidas valla raha kasutatakse. See rahaliste vahendite oma suva järgi ümber jagamine on ja peabki olema kuritegu. Keegi ei tohi ainuisikuliselt otsustada näiteks seda, et noorsootöö jaoks mõeldud raha kasutatakse hoopis katuse remondiks. Olenemata sellest, kas abivallavanem teadis Ilmari sahkerdamisest valla rahadega või mitte, teadis Ilmar oma ametikoha tööülesannetest lähtuvalt, et eelarves ettenähtud rahalisi vahendeid võib kasutada just ja ainult selleks ettenähtud eesmärgil. Kui on teada, et valla infrastruktuur on vananenud ja vajab pidevalt remonti, siis tuleb selleks eelarves vahendeid ette planeerida või taotleda vastavatelt instantsidelt raha juurde. Lubamatu on oma suva järgi eelarvet muuta.
Ilmari karistust kergendava asjaoluna palub süüdistaja arvesse võtta, et Ilmar pani süüteo toime abivallavanema teadmisel ja õhutamisel ning ta ei kasutanud rahalisi vahendeid mitte isiklikuks tarbeks vaid valla heaoluks.
Prokuratuur esitab Ilmarile süüdistuse selles, et Ilmar isikuna, kes töötab valla majandusnõunikuna pani toime temale usaldatud valla raha kasutamise ja varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise, mis vastab karistusseadustiku § 217 2 lg 1 sätestatud süüteole.

Süüdistatav:

Usalduse kuritarvitamist vaadatakse tavaliselt kui tegutsemist ettevõttele kahjulikul viisil. Antud juhul siis tegutsemises vallale kahjulikul viisil. Usalduse kuritarvitamise koosseis lähtuvalt Karistusseadustiku § 217 lõige 2 kohaselt hõlmab kahte teoalternatiivi. Esiteks ärakasutamist, see tähendab seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslikku ärakasutamist. Teiseks usalduse murdmist ehk teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumist. Usalduse murdmise koosseisu puhul tuletatakse usaldusseisund süüdlasel lasuvast hoolsus- ja järelevalve kohustusest. See on varaliste huvide järgimise kohustus teise isiku vara suhtes, mis põhineb esmajoones samuti tsiviilõiguslikul või avalik-õiguslikul suhtel, olles olemuselt siiski laiem kui vara käsutamise või kohustuse võtmise õigus. Eelöeldu tähendab, et isik rikub varaliste huvide järgimise kohustust kannatanu vara käsutamisest või talle kohustuse võtmisest erineval viisil ning selline tegevus või ka tegevusetus viib kannatanu varalise olukorra halvenemisele. Antud juhul Ilmari tegevus otsest kahju vallale ei toonud. Ilmari tegevus parandas vallale kuuluva hoone ja masinapargi seisundit. Vallale vajalikud tööd said tehtud ning isiklikku kasu Ilmar oma tegevusega ei saanud. Oma tegevuses lähtus Ilmar vallale vajalike tööde kiirest korraldamisest. Kogu tema tegevus oli suunatud valla heaolu tagamisele.

Asjaolu, et teised osalised tunnistasid ennast süüdi, ei puuduta Ilmarile esitatud süüdistust usalduse kuritarvitamise kohta.

Süüdistus tuleks esitada ka abivallavanem Paulile, kes oli teadlik Ilmari tegevusest ning kallutas teda käituma ebaseaduslikult.

Kohtunik:

Kohus mõistab majandusnõunik Ilmari süüdi.

Ilmar oli teadlik eelarve valesti kasutamisest ja ta üritas seda peita, makstes raha läbi teise isiku. Ilmaril puudub õigus eelarvet niiviisi kasutada. Samuti puudub Ilmaril volitus eelarvet muuta ning seda oma soovi järgi kasutada. Asjaolu, et sellega vallale kahju ei tekitatud pole antud juhul oluline, sest Ilmar ikkagi ületas oma volituste piiri ja kasutas eelarvet oma tahtmise järgi, mitte ettenähtud eelarve järgi.
Kuna abivallavanem Paul survestas oma alluvat Ilmarit tegutsema ebaseaduslikult, leiab kohus, et karistuse määramisel on kergendav asjaolu Karistusseadustiku § 57 lõikes 5 välja toodu, et süütegu pandi toime teenistusliku sunni mõjul.
Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Ilmarit ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tal on kindel töö- ja elukoht. Temale karistuse mõistmisel on eelkõige vaja saavutada tulemus, et Ilmar edaspidi uusi samaliigilisi süütegusid toime ei paneks. Temale karistuse mõistmisel hindab kohus karistust kergendava asjaoluna süüteo toimepanemist teenistusliku sunni mõjul. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Seega võib karistuseks määrata rahalise karistuse alla keskmäära.
Samuti hindas kohus Ilmari isikut ning peab võimalikuks, et Ilmarile mõistetav karistus jäetakse osaliselt tingimisi täitmisele pööramata.
Kohus mõistab Ilmarile karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära (päevamäära suurus, sõltub tema eelmise aasta maksustatavast tulust). Sellest 50 päevamäära kuulub tasumisele koheselt ja 150 päevamäära suurune rahaline karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata karistusseadustiku§ 73 lg 1 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga. Samuti peab Ilmar tasuma kohtukulud.