KOHTUOTSUS

Lauren Lea

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada lapsendamisavaldus

Asjaolud, menetluse käik ja kohtu seisukoht
Antud kaasuse puhul pöördusid Viru maakohtu poole kaks samasoolist isikut, kes esitasid avalduse peresiseseks lapsendamiseks. Ühiselt kasvatatakse kahte last: 13-aastast Liisat ning 2-aastast Sebastianit. Tegemist on perekonnaga, kus mõlemad emad on saanud lapsed, kuid sünnitunnistusse isa märgitud ei ole. Liisa sünnitunnistusel ei ole isa nime, sest Karina tõi tütre ilmale kunstliku viljastamise tulemusel ning Liisa isa on anonüümne doonor. Sebastiani tõi ilmale Anna ning seda samuti kunstlikku viljastamist kasutades. Karina samasooline partner Anna leidis, et tal peaksid olema Karina lapse suhtes samuti seaduslikud õigused ja kohustused ning ta pöördus kohtusse nende õiguste ja kohustuste saamiseks.

Sotsialkindlustusameti arvates ei peaks aga Annale Liisa hooldusõigust. andma, leides et homoseksuaalne paar on lapsele ebatraditsiooniline eeskuju, ning see võib mõjutada lapse orientatsiooni. Sotsiaaltöötajat pani muretsema ka lapse turvalisus homoseksuaalses peres, märkides ära selle, et tänapäeva ühiskond ei ole veel valmis aksepteerima homoseksuaalseid peresi, mistõttu võib sellega kaasneda kiusamine. Lastel võib olla väga keeruline seda teistele kasvõi näiteks koolis ja lasteaias rääkida. Samuti ei suudaks pakkuda samasooline paar korraga nii ema kui ka isa armastust ja hoolt. Lisaks eelöldule oli sotsiaalkindlustusamet seisukohal, et kuna Anna töötab stjuardessina, ning viibib kodus seetõttu väga vähe aega, kasvab Liisa järelikult ainult ühe vanemaga. Sotsiaaltöötaja tõstis esile ka asjaolu, et , kuna laps peaks nägema kindlat peremudelit, kus on nii isa kui ka ema, siis kahjustaks selline kooselu vorm ära lapse vaimset kui ka psühholoogilist tervist.

KOHTUMÄÄRUSE OTSUS JA PÕHJENDUSED

Kohus, olles tutvunud mõlema osapoolte seisukohtade ja argumentitega kui ka sotsiaalkindlustusameti esitatud dokumentidega, leiab, et vastavalt EV perekonnaseaduse § 147 lg 1 peab hooldusõiguse andmisel lähtuma eelkõige lapse huvidest , sest reeglina esindab perekond ühtset leibkonda, mis tugineb nii sotsiaalsetel, materiaalsetel kui ka psühholoogilistel suhetel. Samuti leidis kohus, et vanemate seksuaalne sättumus või sugu ei ole lapse huvide arvestamisel tähtis. Perekonnaelu kaitsealasse kuuluvad eri aspektid on sätestatud PS §-des 26 ja 27.7 PS § 26 esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. PKS § 147 lg 1 sätte järgi pidas kohus oluliseks lapsendajaavalduse rahuldamist valides tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ning võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, samuti lapse vanemate eeldatavat tahet. Ühise otsusena otsustati pärast lapsendaja ära kuulamist , et lapsele on parim kasvukeskkond see pere, kus ta parasjagu kasvab, ning on lapse huvides, kui registreeritud kooselupartner ta lapsendab. Nendes asjades tuvastas kohus, et registreeritud partner on lapsendamiseks sobiv: ta mõistab lapsendamisega seonduvaid kohustusi ja õiguslikke tagajärgi, tal on olemas lapsendamiseks vajalikud isikuomadused ja vajalik varaline kindlustatus ning väga oluliseks aspektiks loeti veel ka asjaolu, et laps on koos lapsendamisavalduse esitajaga perekonnana koos elanud juba aastaid, mistõttu on lapsendaja ja lapse vahel tekkinud omavaheline suhe. Samuti hinnati positiivselt lapse kasvatamiseks ja arenemiseks loodud tingimusi ning lapse ja lapsendaja vahelist sidet. Veel võeti arvesse esile nii lapsendaja kui ka lapse tervislikku seisundit, sh teatist psüühilise tervise kohta. Lapse huvi saab olla turvaline, armastav, stabiilne kodu ja elukeskkond, igapäevane hoolitsus ja ülalpidamine. Koolikiusamise kohta märkis kohus, et seda võib esineda olenemata sellest, kas lapsendamisavaldus rahuldatakse või mitte, ja seda võivad põhjustada väga mitmed muud asjaolud kui samast soost vanemad.

Laps peab saama samasuguse kaitse igas aspektis: emotsionaalses, finantsilises, õiguslikus ning ühiskondliku kaitse näol. Ei saa õigustada seda, kui samasooliste paaride lapsed jäävad õiguslikult eraldi rühmaks. Vastavalt põhiseaduse § 27 lõikele 1 on perekond on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Paragrahvi 27 lg 2 sõnastus ei välista, et abielu võiks PS-s olla laiem kui üksnes mehe ja naise vaheline õigussuhe ehk laieneda ka samasoolistele paaridele. Teisalt ei tähendaks tõlgendus, et PS mõttes on abielu mehe ja naise vahel, ei seda, et samasooliste paaride õiguste kaitseks abielule sarnase õigusliku raamistiku loomine kahjustaks § 27 lg-s 2 tagatud abielu instituuti. Samasoolistele paaridele õiguskaitse andmine ei saa riivata nende inimeste õigusi, kellel on põhiseaduslik õigus abielluda ja õigus perekonnale. Lapse huvides oleks eelkõige,et tal oleks kaks vanemat ning juhul kui puuduvad alused vanema hooldusõiguste piiramiseks, peaksid vanematel, olenemata sellest,et nad on samast soost, olema ühiste laste osas ka ühine hooldusõigus. Lapse perre sobitamine püüab saavutada parimat tulemust identifitseerides sobivuse vastavalt pere tugevustele ja ressurssidele ning lapse haavatavusele ja vajadustele. Kohus peab hooldusõiguse üleandmisel lähtuma eelkõige lapse huvidest.