RIIGIKOHUS

Hannah Mikenberg
Juhendajad: Marve Randlepp ja Katrin Mikenberg

KOHTUMÄÄRUS

RESOLUTSIOON

Jätta riigi peaprokuröri Armsa Pärli taotlus rahuldamata.

TAOTLUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

Riigi peaprokuröri taotluse kohaselt veetis kohtunik Karmo Männik puhkust Ruhnu saarel. Samal ajal toimus saarel külastajate rohke muusikafestival. Ürituse esimesel päeva pärastlõunal peksis alkoholijoobes külastaja Tarmo Sau läbi ühe festivalikülalise ja ähvardas teist külastajat tapmisega. Ruhnu konstaabel Ahto Vainik pidas T. Saue kuriteos kahtlustatavana kinni ja lukustas ta Ruhnu rahvamaja keldrisse. Festivali teisel päeval muutusid ilmaolud Ruhnu saarel väga halvaks - algas tugev äikesetorm, kadus elekter ja praamiühendus mandriga katkes. Sama olukord püsis ka kolmandal päeval. Kinnipeetav T. Sau nõudis enese vabastamist ja kohtumist kaitsjaga. T. Sau oli kinnipidamise teise päeva ennelõunal sõnaliselt agressiivne ja ähvardas vabanemise korral tekitada Viktori-nimelisele külastajale raske tervisekahjustuse.

Konstaabel A. Vainik teadis, et kedagi tohi ilma kohtu vastava loata vahi all hoida üle 48 tunni. Samuti teadis ta, et T. Sau kujutab enesest vabastamise korral jätkuvalt ohtu teistele külastajale. Konstaabel A. Vainik kohtas saarel puhkavat kohtunikku K. Männikut, kes on Pärnu maakohtu tsiviilasju arutav kohtunik. Enne kohtunikuks saamist töötas ta prokurörina. A. Vainik ja K. Männik olid varasemalt tööalaselt tuttavad. Konstaabel Vainik andis kohtunikule ülevaate T. Sau juhtumist. Kohtunik K. Männik mõistis olukorra tõsidust. Ta informeeris konstaablit Vainikut, et saarel viibivad riigiprokurör Kaasla ning Paides praktiseeriv vandeadvokaat Tamme. K. Männik lubas rahvamajas vahistamistaotluse läbi vaadata, kui konstaabel Vainik leiab ja toob istungile prokuröri Kaasla ja advokaadi Tamme.

Tunni aja pärast toimus kohtuistung, millel osalesid kohtunik K. Männik, kergete alkoholijoobetunnustega prokurör Kaasla, advokaat Tamme, konstaabel Vainik, abipolitseinik Kristomer ning kinnipeetav T. Sau. Prokuröri juhatusel seletas konstaabel Vainik, miks ja kus T. Sau kinni peeti. Abipolitseinik Kristomer selgitas kohtunikule T.Sau ähvardusi Viktori aadressil. Kaitsja vaidles vahistamisele vastu põhjusel, et tormise ilmaga ei saa T. Sau saarelt põgeneda ning tema ähvardused olid lihtsalt joobes inimese ebaõnnestunud nali. T. Sau vaikis. Kohtunik K. Männik kuulas pooled ära ja vahistas T. Sau. Kohtunik koostas vahistamismääruse käsikirjaliselt ja allkirjastas selle.

Kui ilm normaliseerus, toimetati T. Sau toimetati mandrile. Seal esitas T.Sau kohtunik K. Männiku peale kuriteokaebuse teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemises. Kohtulahendi ebaseaduslikkust põhistas ta sellega, et kohtunik tegi vahistamismääruse tsiviilkohtunikuna, oli määruse tegemise ajal puhkusel ja üksnes politseiametnike ütlused ei ole vahistamiseks piisavad. Samuti eirati vahistamise arutamisel seadust sellega, et istungil osales suvaline advokaat ja joobes prokurör. Ka on vahistamismäärus vormistatud nõudeid järgimata. See on käsikirjas ja ei ole laetud üles kohtute infosüsteemi.

RIIGIKOHTUNIKU SEISUKOHT

Riigikohtunik hindab esmalt, kas puhkusel viibiv kohtunik võib täita ametiülesandeid ja kuidas mõjutab seda olukorda asjaolu, kui kinnipeetavast lähtub oht teistele saarel viibijatele. Teiseks, kas tsiviilasjadele spetsialiseerunud kohtunik võib lahendada kriminaalmenetluses isiku vahistamise küsimust. Kolmandaks, kas inimese võib vahistada ainult politseiametnike ütlustele tuginedes. Kohtunik annab oma arvamuse ka vahistamise arutamisele ning vahistamismääruse vormistamisesse puutuvale. Seejärel lahendatakse peaprokuröri taotlus.

1. Kohtunik leiab, et õige on peaprokuröri taotluses esitatud väide, mille kohaselt puhkusel viibiv kohtunik ei tohi teha vahistamismäärust. Puhkuse ajal ei täideta tööülesandeid. Tööülesannete täitmiseks tuleb puhkus katkestada. Kohtunik K. Männik seda ei teinud. Sellega rikkus ta vahistamise määruse tegemisel seaduse sätteid. Riigikohtunik ei pea praegusel juhul puhkuse katkestamata jätmist oluliseks rikkumiseks. Seda põhjusel, et alkoholijoobes T. Sau peksis festivali esimesel päeval ühte isikut ja ähvardas teist tapmisega. Samuti oli T. Sau ka pärast pooleteise päevast kinnipidamist jätkuvalt verbaalselt agressiivne teiste isikute suhtes, kuna ähvardas vabanemisel Viktorit pähe lüüa ja ta merre ulpima lükata. Eelnev näitab, et T. Sau oli nii enne kinnipidamist, kui ka kinnipidamise ajal saarel olevatele külastajatele ohtlik. Tuleb ka arvestada, et T. Saue kinnipidamisest oli kohe möödumas 48 tundi ning ilma kohtumäärusteta tulnuks T. Sau vabastada. Vastasel juhul oleks rikutud tema Eesti Vabariigi põhiseaduses (EVPS) § 21 toodud põhiõigust - kedagi ei tohi vahi all pidada üle 48 tunni ilma kohtu sellekohase loata. See on üks inimese olulisemaid õigusi. Teisest küljest ei ole see ainus õigus, mis inimestel on. EVPS § 16 räägib sellest, et igaühel on õigus elule. Riigikohtunik on seisukohal, et õigus elule on inimese ülim põhiseaduslik õigus. Ilma õiguseta elule muutuksid ka kõik teised õigused olematuks. Kui asetada end kohtunik K. Männiku olukorda, kes pidi kiiresti võrdlema ühelt poolt vajadust kaitsta saarel olevate inimeste elu ja teiselt poolt seda, kas selle kaitse tagamiseks teha puhkust katkestamata vahistamise määrus, siis on viimane rikkumine ilmselgelt tähtsuselt väga väike. Seepärast leiab riigikohtunik, et kohtuniku poolt teiste inimeste elu ja tervise kaitseks puhkust katkestamata vahistamise määruse tegemine ei ole sellise tähtsusega rikkumine, mis annaks põhjuse esitada temale süüdistus teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemises.
2. Kohtunik ei nõustu peaprokuröri taotlusega selles, et tsiviilasjadele spetsialiseerunud kohtunik ei oleks tohtinud lahendada isiku vahistamise küsimust. EVPS § 146 esimene lause ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. EVPS § 148 punkti 1 järgi koosneb kohtusüsteem maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest. EVPS § 150 3-nda lause järgi nimetab muud kohtunikud (sh maakohtunikud – riigikohtuniku märge) ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Eelnevatest sätetest paistab, et EVPS räägib maakohtust ja sellesse nimetatavatest kohtunikest. EVPS ei nõua, et maakohtus peab kohtunik mõistma õigust valdkonnapõhiselt. Seetõttu on riigikohtunik seisukohal, et maakohtusse nimetatud kohtunik võib mõista õigust nii tsiviil-, kui kriminaalasjades. Riigikohtunik leiab, et kohtunik K. Männik, kes igapäevatöös lahendab tsiviilasju ja kellel on ka varasem kriminaalmenetluse kogemus prokurörina, ei rikkunud saarel vahistamismäärust tehes seadust.
3. Peaprokuröri taotluses on leitakse, et kohtunik ei oleks tohtinud kinnipeetavat vahistada üksnes politseiametnike ütlustele tuginedes. Riigikohtunik sellega ei nõustu. Kohtunikule K. Männikule anti vahistamise arutamisel ülevaade kinnipeetava käitumisest saarel. Konstaabel ja abipolitseinik nägid ja kuulsid T. Sau tegevust ning ähvardusi vahetult pealt. Kohus võis seega politseiametnike selgitustele, kui tõendavale teabele tugineda. See ei ole rikkumine.
4. Riigi peaprokuröri taotluse järgi osales vahistamise istungil kerges alkoholijoobes prokurör, samuti Paides praktiseeriv advokaat. Riigikohtunik leiab, et joobetunnustega prokuröri istungile lubamine on taunitav tegevus. Samas taotlusest nähtuvalt olid prokuröril vaid kerged joobetunnused. Ta oli suuteline oma ametiülesannetega hakkama saama. Kuna esines vajadus kaitsta teiste inimeste elu (vt määruse punkt 1), siis ei ole kohtuniku rikkumine kerges alkoholijoobes prokuröri istungile lubamisel kuigi suur. Lisaks nähtub taotlusest, et vahistamisel osales Paide kaitsja. EVPS § 21 järgi antakse kuriteos kahtlustatavale viivitamatult võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kinnipeetud isikule kaitsja tagamine on oluline põhiõigus. T. Sau soovis endale kaitsjat. Ei ole andmed, et T. Sau soovis vahistamise juurde mõnda teist kaitsjat. Mõne teise kaitsja saarele toimetamine tormise ilmaga olnuks ka võimatu. Seega võis saarel viibiva Paide advokaadi kaitsjaks lubada.

Riigi peaprokuröri taotluses on heidetakse kohtunikule ette vahistamismääruse koostamist käsikirjas ja selle üles laadimata jätmist kohtute infosüsteemi. Riigikohus leiab, et oluline on vahistamismääruse sisu, mitte vorm. Vahistamismääruses on T. Saue vahistamist nõuetekohaselt põhjendatud ning see on seetõttu seaduslik. Samuti ei muuda kohtunik K. Männiku koostatud määrust kuidagi ebaseaduslikuks fakt, et seda pole sisestatud kohtute infosüsteemi. See on üksnes tehniline tegemata jätmine, mis määruse sisu ei mõjuta. Riigikohtunik toob esile, et EVPS § 153 kohaselt saab kohtunikku ametis oleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. See on väga oluline sõltumatuse tagatis kohtunikele. Seda selleks, et nad saaksid teha oma tööd - mõista õigust teiste inimeste tegude üle ning lahendada õigusvaidluseid - sõltumatult, õigesti ja õiglaselt. See säte peab tagama selle, et kohtunik ei pea oma tööd tehes kartma, et iga väiksemgi formaalset laadi või väikese tähtsusega rikkumine, võib kaasa tuua tema enese vastutusele võtmise. Praegusel juhul on riigi peaprokuröri taotluses kirjeldatud rikkumised vähese tähtsusega ja formaalsed. Seejuures leidsid need aset olukorras, kus kohtunik pidi hindama vajadust kaitsta teiste inimeste ülimat põhiõigust - õigust elule. Sellest tulenevalt ei pea riigikohtunik võimalikuks toetada riigi peaprokuröri taotlust ega teha ettepanekut kohtuniku suhtes süüdistusakti koostamiseks. Peaprokuröri esitatud taotlus jääb rahuldamata.