LASKE LAPS KOOLI!

Adelina Rozinfeld
Juhendaja: Annemarie Gerassimov

Elle vanemate Kadri ja Taavi esindaja argumendid ja nõuded

Lugupeetud kohus ja austatud vastaspool! „Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled, mul on valmis juba pliiatsid ja suled!“ Nii laulavad särasilmsed lapsed paljudes Eesti koolides septembrikuu saabudes. Kooliaega ootas väga ka 7-aastane Elle, kes on tore õpihimuline väike tüdruk ning kellel lasub kohustus alustada kooliteed. Hoolimata suurepärasest võimalusest alustada õpinguid kauges välisriigis, on tema vanemad naasnud Eesti Vabariiki, et nende tütreke saaks õppida oma sünnimaal. Iga eestlane tahab ju saada head emakeelset põhiharidust oma kodumaal. Elle ei ole erand. Kahjuks on seesama igatsetud koduriik väljavalitud õppeasutuse näol astunud samme, mis kooliootusest pakatava tüdrukukese õpinguid takistavad.

Kahjuks on Tallinnas hakanud levima raske nakkushaigus – leetrid – ja seda hoolimata Terviseameti poolt kehtestatud 18-päevasest karantiinist nakkuspiirkonnast saabunuile. Seetõttu otsustas Vaimuvalla algkooli direktor ainuisikuliselt, et edaspidi pääsevad kooli ainult mumpsi, leetrite ja punetiste vastu vaktsineeritud õpilased. Meie seisukoht on, et selline otsustus ei vasta tegelikule olukorrale ega ole kooskõlas lapse põhiseadusliku õigusega haridusele.

Nimelt õpivad selles koolis ka teised vaktsineerimata õpilased. Tõsi, arst on nad vabastanud meditsiinilistel põhjustel vaktsineerimisest. Tegelikult võivad nemadki olla nakkusohtlikud, olles viirusekandjad või koguni juba reaalselt nakatunud. Viiruse võib saada kõikjalt: koolist, poest, ühistranspordist, kinost või perekonnaliikmelt, kes sellistes avalikes kohtades liigub. Direktori meede seega ei välista nakatumist. Pealegi, kui oht oleks olnud äärmiselt tõsine, siis oleks Terviseamet juba sulgenud kõik koolid olukorra normaliseerumiseni. Ja Elle pole haigestunud hoolimata kriisipiirkondades, näiteks nagu Ghana, Indoneesia ja Brasiilia, viibimisest. Tal on väga hea immuunsus. Juhime kohtu tähelepanu sellele, et Eesti Vabariigi Põhiseadus ei kehtesta vaktsineerimiskohustust ega piira vaktsineerimata jätmisel õigust haridusele. Vastupidi, põhiseaduse § 37 näeb ette igaühe õiguse haridusele ning kohustab kooliealisi lapsi õppima. Seega koolidirektor piiras põhiseadusvastaselt ning põhjendamatult Elle õigust haridusele. Sellises olukorras ei jäänud lapse vanematel muud üle, kui palgata pere rahakotile kulukas koduõpetaja.

Me palume kohtul tühistada Vaimuvalla põhikooli direktori otsus mittemeditsiinilisel põhjustel vaktsineerimata laste kooli mittelubamise kohta. Samuti taotleme koduõpetajale tehtud kulutuste hüvitamist. Tänan tähelepanu eest!

Vastustaja Vaimuvalla põhikooli argumendid ja nõuded

Lugupeetud kohus ja austatud vastaspool! Koolidirektorina ei saa nõustuda üheski punktis eelkõnelejaga. Kool on haridustempel, kuhu kogunevad õppima sajad lapsed. Koolil lasub lisaks õppetöö korraldamisele kohustus tagada õpilaste vaimne ja füüsiline turvalisus. Selle alla kuulub ka nende tervise hoidmine. Seega on tervis kvaliteetse ja kaasaegse hariduse üks alustaladest Põhiseaduse § 37 kohaselt. Kui koolil on andmeid, et miski või keegi ohustab koolipere tervist või elu, siis tuleb tarvitusele võtta abinõud, mis ohu elimineerib. Terviseameti poolt kehtestatud karantiin oli kaalukas põhjus, miks kool pidas põhjendatuks lubada kooli vaid vaktsineeritud õpilased. Nii saab kool tagada hariduse, heaolu ja tervise lastele, õpetajatele ning piirata epideemia levikut.

Kahjuks on tänapäeval vaktsineerimisvastane liikumine meie ühiskonnas väga levinud, eriti nooremate vanemate hulgas. Sellele aitab kaasa hõlpsasti ligipääsetav sotsiaalmeedia, kus levitatakse eksiarvamust vaktsineerimise ohtlikkuse kohta. Noortele lapsevanematele on jäetud mulje, et vaktsiin on hullem kui haigus ise. Seetõttu aina kasvab vaktsineerimisvastaste hulk. Ometi võiksid ja peaksid inimesed teadma, et tänu vaktsineerimisele on suudetud tõkestada surmavate nakkushaiguste levikut ja tervel inimkonnal olnud võimalus säästa miljoneid elusid.

Lapsevanema peamine kohustus vastavalt EV Põhiseaduse § 27 lg-le 3 on hoolitseda oma alaealise lapse eest. Hea vanem kannab alati hoolt oma lapse tervise eest, mis tähendab, et ta seisab lapse heaolu, oleviku ning tuleviku eest. Selles hoolitsuses sisaldub ka vaktsineerimine, mis hoiab ära haigestumise kohutavatesse tõbedesse. Seega kui Elle vanemad hooliksid tütrest, siis oleks vajalikud kaitsesüstid juba tehtud või tegemisel.

Avaldajal oli õigus, et Vaimuvalla algkoolis õpivad ka lapsed, keda ei ole võimalik tervislikel põhjustel vaktsineerida. Neil on nõuetekohane arstitõend, milline kinnitab meditsiiniliste vastunäidustuste olemasolu vaktsineerimisele. Elle vanemad pole sellist tõendit koolile esitanud. Seega on juba ainuüksi selliste laste kaitseks õigustatud haiguspuhangu korral karmide meetmete rakendamine. Tõsi, selline otsus võib olla lapsele emotsionaalselt raske, kuid teisel kaalukausil on ülejäänud koolipere heaolu ja tervis. Väheoluline pole seegi, et kaks suurt Euroopa Liidu liikmesriiki nagu Saksamaa ja Itaalia on riiklikul tasandil astunud reaalseid samme vaktsineerimise kohustuslikkuse kehtestamiseks. Küllap peagi Euroopa Liit kehtestab kohustusliku kaitsepookimise terves ühenduses, sealhulgas ka Eestis. Palun kohtul jätta Elle vanemate kaebus rahuldamata ning Elle seni kooli lubamata, kuni teda pole vaktsineeritud leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Koduõpetajale kulunud summad jätta vanemate kanda, kuna need on tekkinud nende endi valikute tõttu. Tänan kaasamõtlemise eest!

Kohtu seisukoht
Pooled on kohtu ette kaalukausile asetanud kaks tähtsat põhiõigust – igaühe põhiseaduslik õigus tervise kaitsele ja haridusele. Seega kohus ei otsusta üksnes Elle koolitee edasiste võimaluste üle, sest küsimus, millele kohtul tuleb vastus leida, on palju põhimõttelisem. Tuleb langetada otsus, kas ja milline põhiõigus selles kaasuses on kaalukam. Samuti millal ja millises ulatuses on emma-kumma riive proportsionaalne, sest kõik piirangud ja riived peavad olema proportsionaalsed õiguspärase eesmärgi saavutamisel ja selle teenimisel.

Ilmselgelt on tänapäeval hea haridus väärtus, sest see paneb inimese tahtma alati rohkem olemasolevast. Haridus aitab kaasa vaimsele ja materiaalsele stabiilsusele, emotsionaalsele tasakaalukusele ja rikkalikele sotsiaalsetele sidemetele. On täiesti mõistetav, et Elle vanematel on selge huvi tagada oma lapsele parim võimalik haridus. Sellele viitab otseselt nende soov koolitada tütart sünnimaal. On üldteada fakt, et Eesti Vabariigis antav haridus on üks parimaid maailmas. Nii nagu avaldajad tõid välja, siis PS § 37 sätestab igaühe õiguse haridusele. Veelgi enam, põhiseaduslik norm kohustab kooliealisi lapsi õppima. Nimetatud sätetega on korrelatsioonis omakorda vanemate põhiseaduslik kohustus – hoolitsemine oma laste eest PS § 27 tulenevalt. Seega hariduspõhiõiguse riive tohib olla lubatud vaid väga erandlikel, suisa erakordsetel asjaoludel, sest vastasel korral tekiks olukord, kus õppida soovija ei saa oma õigust hariduse omandamisele teostada ning alaealine laps ei saa temal lasuvat koolikohustust põhjendamatult täita. Ebaproportsionaalsete piirangute korral kannataks inimeste haridustase, seeläbi elukvaliteet ning tervikuna ühiskonna areng. Just teadmised on aluseks edukale toimetulekule nii üksikisiku kui ka üksikutest moodustuva riigi ja ühiskonna puhul. Teisisõnu, õigust haridusele võib piirata vaid juhul, kui piirangu kohaldamata jätmine tooks kaasa raske tagajärje, kahjustaks veelgi olulisemat põhiõigust (näiteks elu või tervist) massiivsel hulgal inimestel. Riive mehhanism peab olema seejuures hariduspõhiõigust minimaalselt kahjustav, sest PS § 11 kohaselt piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Kohus on seisukohal, et haridusest olulisem väärtus on kahtlemata elu ja ka tervis. Mõlemad hüved on põhiseadusliku kaitse all – PS § 16 ja § 28 – igaühel on õigus elule ja tervise kaitsele. Vaktsineerimine või vaktsineerimata jätmine puudutavad kahtlemata mõlemat hüve, kuid eelkõige tervist. Tervis ise on mitmepalgeline, kaalukas põhiõigus, mis on tihedates sidemetes veel teiste põhiõigustega lisaks elule, inimväärikusega PS § 10 kohaselt või PS §-st 26 tuleneva eraelu puutumatusega. Kuid kas tervisepõhiõigus on nii kaalukas, et seda tuleb eelistada igas situatsioonis igale teisele põhiõigusele? Kohus ei saa asuda sellisele absoluutsele seisukohale, kuid kindlasti prevalveerib Eesti elanikkonna tervislik olukord üksikisiku haridusõiguse ees. Lihtsustatult võib öelda, et vaktsineerimine kaitseb elu, vaktsineerimata jätmine kujutab endast ohtu hoomamatule hulgale elanikkonnale, keda kas pole meditsiinilistel põhjustel veel saadud vaktsineerida või pole seda veel jõutud teha. Hoolimata kaitsepookimisest võivad ohustatud olla ka nõrgenenud immuunsusega inimgrupid, nagu vanurid, rasedad, raskete krooniliste tõbedega inimesed. Seega tuleb riigil näha ette PS § 28 tulenevalt meetmed, et vältida nakkushaiguste epideemiat ning seeläbi säästa oma riigi elanikkonna elu ja tervist. Riik ongi vastava pädevuse andnud Terviseametile, kes saab ohuolukordades, aga ka nende ennetamiseks tarvitusele võtta erinevaid abinõusid. Nii kehtestati Terviseameti ettepanekul viiruskolletes viibinuile 18 päevane karantiin, kuid see ei aidanud.

Kool on kollektiivne keskkond, mis koondab endas teatud hulga erisoost, -vanusest ja erineva tervisliku seisundiga inimesi. Kooli direktori vastutab koolipere tervise ja heaolu eest, sest PS § 37 kohaselt on hariduse andmine riigi järelevalve all. Seega tuleb jaatada kooli direktori õigust seista Vaimuvalla algkooli õpilaste põhiõiguste - õigus tervisele ja haridusele – eest epideemiliste ja teiste ohtlike haiguste ärahoidmisel ja tõkestamisel.

Küll peavad meetmed, mida kool kehtestab, olema proportsionaalsed ja ühetaolised ning riivama võimalikult minimaalselt samuti fundamentaalset hariduspõhiõigust. Me elame tehnikasajandil, kõikjal Eesti Vabariigis on väga hästi kättesaadav internetiühendus. Ka kool oleks võinud rakendada leebemat abinõu näiteks tehnikavahendite abil. See tähendab, et mittemeditsiinilistel põhjustel vaktsineerimata lapsed võiksid kuni olukorra normaliseerumiseni jätkata hariduse omandamist valitud koolis IT-lahendusi, näiteks Skype või videokonverents, ära kasutades. Nii saaksid nad veebi kaudu tunnist otse osa võtta ega kaotaks sidet oma klassikaaslaste ja õpetajatega. Vanemad ei peaks kulutama ressursse koduõpetajale.

Kokkuvõtvalt, kohus jaatab Vaimuvalla algkooli direktori õigust kehtestada mittemeditsiinilistel näidustustel vaktsineerimata jäetud õpilaste kooli lubamiseks piiranguid. Kooli poolt kehtestatavad abinõud peavad aga siiski tagama õpilaste haridustee jätkumise. Kohus rahuldab osaliselt Elle vanemate kaebuse, kohustades kooli leidma võimalused Elle õppetööst osavõtmiseks kuni epideemia raugemiseni. Elle vanemate kulud koduõpetajale jäävad nende endi kanda, sest esimeses klassis õpetatav on jõukohane materjal ka vanemaile oma lapse õpetamiseks kodustes tingimustes.