TSIVIILKAASUS: Liisa lapsendamine

Anna Emilie Ferschel
Juhendaja: Leanika Tamm

Kohus:
Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja
Kohtunik:
Anna Emilie Ferschel
Kuupäev:
10.11.2019
Tsiviilkaasus:
Anna avaldus alaealise Liisa lapsendamiseks
Menetlusosalised:
I osapool Lapsendaja Anna
II osapool Sotsiaaltöötaja
III osapool kohtu poolt kaasatud alaealise Liisa esindaja

RESOLUTSIOON

Rahuldada Anna lapsendamistaotlus Liisa suhtes.

JUHTUMI KIRJELDUS

Karina ja Anna on registreeritud elukaaslased, kellel on kaks last: 13-aastane Liisa ja 2-aastane Sebastian. Karina tõi ilmale Liisa ning Sebastiani Anna. Mõlemad lapsed on ilmale toodud kunstliku viljastamise abil. Seejuures on Karina Sebastiani lapsendanud, kuid Anna Liisat lapsendanud ei ole.

Liisa lapsendamiseks pöördus Anna Sotsiaalkindlustusametisse. Anna elamistingimusi ja suutlikust lapsega toime tulla kontrollis sotsiaaltöötaja, kes käitus Anna sõnul tööd tehes ebaprofessionaalselt ja erapooletult, hukka mõistes samasooliste õigust lapsendada. Anna pöördus Sotsiaalkindlustusamisse, paludes määrata nende asjaga tegelev uus sotsiaaltöötaja, kuid seda taotlust ei rahuldatud, põhjusel, et eelmine sotsiaaltöötaja on oma tööd teinud korrektselt.

Kuna lapsendamise ettevalmistusel on kõik protsessid lõpule viidud, jätkus lapsendamine kohtus. Sotsiaalkindlustusamet on kohtule esitanud pereuuringu ja elamistingimuste kokkuvõtte koos otsusega, mille kohaselt ei tohiks Annal lubada Liisat lapsendada.

I OSAPOOLE ARGUMENDID JA NÕUDED

Anna ja Karina on registreeritud elukaaslased ning olnud koos 11 aastat. Anna taotleb kohtult lapsendamisõigust oma elukaaslase Karina türtre Liisa suhtes. Kooseluseaduse § 15 lg 3 p1 alusel võib registreeritud elukaaslane lapsendada lapse, kelle bioloogiline vanem on tema registreeritud elukaaslane. Liisa ja Anna suhted on vastastikku lugupidavad- Liisa suhtub Annasse kui oma emasse, on temaga harjunud ning soovib enda lapsendamist. PKS § 151 alusel võib vähemalt 10-aastast last lapsendada tema nõusolekul.

II OSAPOOLE ARGUMENDID JA PÕHJENDUSED

Sotsiaaltöötaja sõnul ei ole Liisale sobiv elukeskkond, kus teda kasvatavad kaks samasoolist vanemat. Isa puudumine pärsib töötaja sõnul lapse arengut ja sellest tulenevalt ei mõista laps traditsioonilist peremudelit. Samuti ei ole sotsiaaltöötaja sõnul Annal aega Liisat kasvatada, kuna viibib oma töö tõttu palju perest eemal ning Liisa peaks kasvama sisuliselt ühe vanemaga. Sotsiaaltöötaja leiab, et samasoolistel isikutel ei ole lapsendamiseks õigust.

III LASTE ESINDAJA ARGUMENDID JA PÕHJENDUSED

Laste esindaja on tutvunud perekonnaga ning on seisukohal, et antud olukorras on lapsendamine lubatav, pere majanduslik olukord ja omavahelised suhted on head. Esindaja ei kahtle Anna võimekuses Liisat kasvatada. Anna ja Liisa vahel on juba vanema ja lapse suhe. Liisa soovib olla lapsendatud Anna poolt. Lapsendamine peresiseselt on lapse parimates huvides, kuna lapsendamisega saab Liisa Anna suhtes samasugused õigused ja kohustused nagu on juba Sebastianil, sh pärismisõigused. Laste võrdsed õigused on olulised kasvõi näiteks reisimise puhul, kus ükskõik kumma vanemaga ei too see enam kaasa lisaprobleeme.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Antud kohtuotsuse langetamisel lähtub kohus Eesti seadusest. Eesti kuulub riikide hulka, mis tunnistab samasooliste paaride kooselu.

Anna ja Karina on üksteise elus olnud 11 aastat ning registreerinud ka oma kooselu. Nendega koos on üles kasvanud 13-aastane Liisa ning 2-aastane Sebastian. Perekonnaseaduse alusel on Annal ja Karinal õigus peresiseseks lapsendamiseks ning nende õigusi ei tohi piirata tulenevalt nende seksuaalsetest veendumustest (Põhiseadus § 12).

PKS § 147 alusel on lapsendamine lubatud, kui see on vajalik lapse huvides. Kuna Liisa ja Sebastian elavad koos Karina ja Annaga, on antud juhul lapsendamine lapse huvides vajalik, sest see võimaldab lapsel realiseerida kõiki õigusi ja võimalusi, mis tal oleks elades traditsioonilises perekonnas. Lapsendaja ja lapse vahel on juba vanema ja lapse suhe. Lapsendamine peresiseselt on lapse parimates huvides, kuna lapsendaja saab lapse suhtes võrdsed õigused ning kohustused. Antud olukorras on Anna elukaaslane Karina Anna lapse Sebastiani juba lapsendanud, ning Liisa lapsendamisel saaks Anna Liisa suhtes võrdsed õigused ja kohustused, nagu seda sai Karina.

Samal perekonnal on varasemalt rahuldatud lapsendamisavaldus, ning tingimused laste üleskasvamiseks ei ole muutnud, seega ei ole sotsiaaltöötajal põhjust rahuldamata jätta ka Anna lapsendamisavaldust.

Sotsiaaltöötaja esitatud arvamus rikub Anna põhiõigusi ja –vabadusi, kuna tema käitumine Põhiseaduse § 12 järgi on diskrimineerimine, sest just Anna ja Karina seksuaalsete veendumuste pärast ei ole sotsiaaltöötaja nõus rahuldama lapsendamisavaldust. Sotsiaaltöötaja käitumine on eriti ebaõiglane lapse suhtes, kuna Liisa on Sebastianisse kiindunud ning neil on juba õe ja venna suhe. Samuti on Liisal lapsevanema ja lapse suhe mõlema oma vanemaga. Kuna varem on Karina Sebastianit lapsendada saanud, siis kohtleb sotsiaaltöötaja lapsi ebavõrdselt. Sebastianil on juriidiliselt kaks vanemat, kuid Liisal on üks. Kui Liisa bioloogilise vanema Karinaga midagi juhtub, oleks lapse jaoks tulemuseks üldse ilma vanema ja pereta jäämine, mis on samuti lapse õiguste rikkumine (Lastekaitseseadus § 7 lg 1).

Karina, kes on lapsendatava bioloogiline vanem, soovib samuti Annat teiseks Liisa vanemaks. Kuna lapsendatav on 13-aastane võib lapsendamiseks oma nõusoleku anda ka tema ise.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 27. aprilli 2010. a otsus asjas nr 16318/07 p 47 ja seal viidatud kohtupraktika näitel on EIK arvestanud lapsendaja ja lapsendatava suhte määratlemisel perekonnaeluna (EIÕK art 8) asjaolu, kus isikute vahel on lisaks emotsionaalsetele sidemetele ka teised sõltuvussuhted. Nende sidemete hindamiseks võeti arvesse suhte kestust, kvaliteeti ja lapsendaja rolli lapsendatava elus ning need näitavad, kuivõrd on isikute vahel faktiline perekondlik side.

Kohus on seisukohal, et lapsendamist puudutavates vaidlustes on võimalik arvesse võtta viidatud seisukohta EIÕK art 8 tõlgendamisel. Antud juhtumi puhul nähtub, et laps ja lapsendada sooviv isik on elanud koos ja nende vahel on tekkinud emotsionaalsed, isiklikud ja majanduslikud sidemed, mis lubavad järeldada perekondlike sidemete olemasolu.

Kohus võtab arvesse 22.01.2018. aasta Tartu Ringkonnakohtu lahendit, kus rahuldati samasoolise paari lapsendamisavaldus. (Postimehe uudis 24. jaanuar 2018).

Antud kohtuotsuse langetamisel lähtub kohus Riigikohtu poolt 2012. a tehtud lahendis 3-3-1-51-12 toodud peamisest lapsendamise põhimõttest, et lapsendaja ja lapsendatava vahel tekib vanema ja lapse usher. Kohus leiab, et kooselu sõlminud isikutel on samasugune õigus ühistele lastele nagu on ka teistel vanematel ja registreeritud kooselu peaks andma turvatunde nii selle sõlminud isikutele kui ka nende lastele ja seda ka juriidilises mõttes. Kohus leiab, et samasooliste isikute vahel püsiv kooselu kuulub perekonnaõiguse kaitsealasse.

Sotsiaaltöötaja seisukoht ei ole seadusega kooskõlas ja tuleneb tema isiklikust arusaamast ja kallutatud või üksnes traditsioonilistel pereväärtustel põhinevatel väärtushinnangutest.

Kohus peab vajalikuks märkida, et 2002. aastal avaldatud aruanne Ameerika Pediaatria Akadeemia laste ja perekonna tervise psühhosotsiaalsete aspektide uurimiskomitee kinnitab, et lapsed, kes on kasvanud samasooliste vanematega peredes, ei erine oma eakaaslastest erisooliste vanematega peredest mitte üheski aspektis, ei emotsionaalses, kognitiivses, sotsiaalses ega seksuaalses käitumises.

Kohus otsustab, et peresisesest lapsendamisest ei või keelduda eelarvamuste tõttu. Sotsiaaltöötaja argumendid ei ole kohtu otsusel kohased ning keeldumine lapsendamisest ei tulene seadusest. Kohus rahuldab Anna lapsendamistaotluse.

LISA kaasuse lahendusele

Kohtu töö ja kaasuse kajastamine ajakirjanduses

KOHUS LANGETAS OTSUSE - Ka samasoolistel paaridel on õigus perekonnale!

Pärnu Postimees

Täna, 10. novembril 2019, saab lõpuks ometi kergendunult hingata samasoolise paari perekond, kelle lapsendamisavaldus kohtus rahuldati. Paar on koos olnud juba 11 aastat ning kasvatavad koos kahte last-13-aastast tütart ning kaheaastast poega. Mõlemad lapsed on ilmale toodud kunstliku viljastamise abil. Pärast probleeme reisimisega, otsustas A. taotleda lapsendamisõigust tütre suhtes, kelle oli ilmale toonud tema registreeritud elukaaslane ja kes juba oli lapsendamise teel A. poja suhtes vanemlikud õigused saanud. Sotsiaaltöötaja koduvisiidil sai A. aga suure šoki osaliseks, kui töötaja A ning tema samasoolise partneri suhte mõju lastele kritiseerima hakkas. A. sõnul oli sotsiaaltöötaja ebaprofessionaalne ning erapooletu, väites, et samasooliste kooselu mõjub nende lastele arengut pärssivalt ning traditsioonilist maailmapilti perest kõigutavalt. Sotsiaaltöötaja oli väitnud, et samasoolistel paaridel ei ole õigust lapsendamiseks.

Lapsendaja A. ning kohtunik olid nõus meile andma ka omapoolsed kommentaarid.

  1. “Mitte kunagi ei oleks ma oodanud sellist ebaprofessionaalset ja kiuslikku suhtumist sotsiaaltöötaja poolt. Nende ülesandeks peaks olema ju erapooletu hindamine ja perekondade aitamine lähtudes eelkõige laste huvidest. Enne sotsiaaltöötaja külastust, rääkisin ma tütrega, et meid külastab üks tore naine, kes aitab meil tulevasi probleeme vältida, kuid pärast koduvisiiti ei osanud ma talle isegi mingit seletust anda, kuna töötaja käitumine šokeeris tervet meie peret. Meil tuli Karinaga täitsa pisar silma, et kellegi sõnul ei ole meil õigust lapsendamiseks ja edaspidi võime tihti seista silmitsi probleemidega, mis jäävad lahendamata ainult seetõttu, et ma armastan samast soost inimest. Meie perekond on väga kokkuhoidev, ning lapsed on üksteisesse väga kiindunud. Meile määrati ka lapse eestkostja, kes tütrega rääkis ja tema sõnul oli lapsendamine lapse huvide seisukohalt kõige õigem. Ma olen väga tänulik, et kohus meie taotluse rahuldas ning saame nüüd kõik kergendunult hingata ja tunda turvatunnet tuleviku ees, sest ka juriidiliselt saan olla nüüd oma tütre ema.”

Kohtunik A. E. F. kommentaar:

“Peale laste eestkostja ärakuulamist ei olnud enam mingit küsimust kaasuse lahendi leidmisel. Peres on kindlasti laste ja vanemate suhted olnud juba vanemate kooselu algusest saati. Lapsendatav, lapsendaja ja ka lapsendatava bioloogiline vanem soovivad lapsendamist ja lapse huvidest lähtudest on see ka kõige õigem. Lapsed kasvavad koos üles ning peavad enda vanemateks A. ja K.-t. Lapsed elavad armastavas perekonnas ja on õnnelikud. Mina pean õigeks seda, et igal inimesel on õigus perele - nii lastele kui ka vanematele, vaatamata nende seksuaalsetele vaadetele. Mitte kelleltki ei tohiks neid õigusi ära võtta ainult eelarvamuste või maailmavaate tõttu. See on ebainimlik ja ebaõiglane. Kõikidesse inimestesse tuleb suhtuda võrdselt. Mul on väga hea meel, et selline kaasus on järjekordselt lahendatud samasooliste paaride kasuks. Usun, et peres on nii lapsed kui vanemad rõõmsamad ja tunnevad ennast turvalisemalt kui kunagi varem.“

Sotsiaaltöötajalt ajakirjanikul kommentaari saada ei õnnestunud.