TSIVIILKAASUS: Liisa lapsendamine

Ivette Leetma ja Annelise Pastarus
Juhendaja: Erki Fels

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Tühistada Sotsiaalkindlustusameti otsus ja anda Annal õigus Liisa lapsendamiseks.


MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

Sotsiaalkindlustusameti seisukohad:

  • Anna ei tohiks Liisat lapsendada, sest Liisale ei ole õige elukeskkond selline, kus teda kasvatab kaks samasoolist vanemat.
  • Isa puudumine pärsib Liisa vaimset arengut ning seetõttu ei mõista laps traditsioonilist peremudelit.
  • Kahe samasoolise isiku kooselu mõjutab lapse arusaamist perekonna olemusest.
  • Anna töötab stjuardessina, mistõttu viibib ta palju aega kodust eemal. Seega ei ole Annal aega Liisat kasvatada – sisuliselt kasvab laps ühe vanemaga ehk Karinaga.

Anna ja Karina seisukohad:

  • Karinal ja Annal on hea haridus, kindel töökoht ning sissetulek.
  • Karina tütrel Liisal ei ole kunagi isa olnud, mistõttu ta ei oska tunda puudust tugevast isarolli täitvast isikust. Liisa on elanud peres koos Annaga viimased 11 aastat.
  • Anna poeg Sebastian on Karina poolt lapsendatud ehk SKA poolt on varasemalt lapsendamine heaks kiidetud.
  • Ilma lapsendamiseta jääks Liisa ametlikult perekonnast välja ning see võib avaldada mõju tema vaimsele tervisele.
  • Liisa enda soov on, et Anna teda lapsendaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Praeguses kohtuasjas on küsimuse all, kas perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost registreeritud partnerite õigust elada perekonnaelu Eestis.
  2. Kuna samast soost ja eri soost paaride perekonnaelu on põhiseaduse alusel võrdselt kaitstud, puudub erinevaks kohtlemiseks mõistlik ja asjakohane põhjus. PS § 11 ütleb, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
  3. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. PS § 27 annab perekonna rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse alla. Perekonnapõhiõigus kaitseb perekonnaliikmete õigust hoida perekondlikke sidemeid nende kõige laiemas tähenduses, sealhulgas õigust elada koos (RK otsus 3-4-1-9-10, p 43). Perekonnapõhiõigus ei erista samast soost paare erinevast soost paaridest – see kehtib igaühele. Nii nagu erinevast soost inimesed, võivad ka samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed moodustada perekonna ning põhiseadus peab kaitsma nende perekonnaelu.
  4. Igaühele on õigus nõuda, et riigiasutused ei sekku perekonnaellu, välja arvatud põhiseaduses nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Inimesel on õigus täisväärtuslikule perekonnaelule (RK otsus 3-4-1-2-01, p 14). SKA on keeldunud lapsendamise lubamisest põhjendusega, et samasoolised paarid ei tohiks last lapsendada. SKA sekkub lubamatult isikute perekonnaellu.
  5. Euroopa Inimõiguste Kohtus on korduvalt leidnud, et perekonnaelu hõlmab ka samast soost inimeste kooselu, kui tegemist on püsiva faktilise partnerlusega (vt EIK 24. juuni 2010. a otsus asjas Schalk ja Kopf vs. Austria; 7. novembri 2013. a otsus asjas Vallianatos jt vs. Kreeka; 21. juuli 2015. a otsus asjas Oliari jt vs. Itaalia; 23. veebruari 2016. a otsus asjas Pajić vs. Horvaatia; 30. juuni 2016. a otsus asjas Taddeucci ja McCall vs. Itaalia; 14. detsembri 2017. a otsus asjas Orlandi jt vs. Itaalia). Kaheksa aastat koos elatunud isikud tähendab püsivat partnerlust, sest Anna ja Karina kasvatavad koos ka kahte last.
  6. SKA otsus lapsendamisest keeldumiseks on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. PS § 12 kohaselt on kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida tema soolise kuuluvuse tõttu. Samast soost paarid võivad täpselt samuti nagu erinevast soost paarid elada stabiilses, pühendunud suhtes, olles seetõttu heteropaaridega sarnases olukorras. Lapsendamise tingimused ei tohiks sõltuda koos elava paari orientatsioonist. See oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
  7. PS § 27 lg 1 kohaselt kaitstakse perekonda just rahva püsimise ja kasvamise pärast, mis viitab, et perekonna tunnuseks peab justkui olema Eesti rahva jätkumine. Praegusel juhul on mõlemad vanemad ja perekonnana koos antud panus Eesti rahva jätkumiseks läbi kahe lapse Liisa ja Sebastiani ilmaletoomisega läbi kunstliku viljastamise protsessi. Ebaõiglane oleks võtta isikutelt lapsendamise õigus väitega, et samasoolised paarid ei panusta Eesti rahva püsimisse ja kasvamisse. Selline seisukoht viitaks, et perekonnapõhiõigus kaitseb üksnes paare, kelle kooselust sünnib järglasi. Niisugune käsitlus kitsendaks perekonnapõhiõigust ebaõiglaselt. Välistatud oleks siis ka viljatute heteropaaride lapsendamisõigus. Perekonna põhitunnuseks peaks olema siiski soov elada ühiselt ja koos, hoolivalt ja üksteist toetavates suhetes.
  8. Lapsendamise otsuses tuleks arvestada ka 13-aastase Liisa ja teise lapsevanema nõusolekut. Praegusel juhul on olemas mõlema nii lapse kui ka lapsevanema nõusolek, mida SKA oleks pidanud arvestama.
  9. SKA otsus on vastolus põhiseaduse PS §-ga 26, §-ga 27, §-ga 11 ning §-ga 12. Samast soost ja eri soost paaride perekonnaelu on põhiseaduse alusel võrdselt kaitstud.