KRIMINAALKAASUS, ekspeditsioonikohus
Robin Otter
Juhendaja: Karolina Antons
Riigikohtule esitatud Tarmo Sau kuriteokaebus kohtuotsuse ja kohtunik Karmo Männiku üle:
- Eesti Vabariigi põhiseaduse §148 järgi on erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. Ruhnu saarel toimunud kohtuistung on seega ebaseaduslik. Lisaks sellele oli riigiprokurör Kaasla purjus ja kohtunik Männik spetsialiseerunud tsiviilasjadele lahendamisele ning ostuse langetamise ajal viibis ta ametlikult puhkusel.
- Eesti Vabariigi põhiseadus §21 järgi tuleb teatada igaühele, kellelt on võetud vabadus, viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning anda võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedasi. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja temaga kohtuda. Mind ei teavitatud minu õigustest ning ma ei saanud isegi võimalust oma lähedastele teatada vabaduse kaotusest. Mulle määrati kaitsja alles kohtuistungi ajaks, kuigi ma soovisin seda juba kinnipidamise ajal.
- Vastavalt eelpooltoodule on minuga käitutud õigusevastaselt ja kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 on mul õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Ma soovin, et riik hüvitaks moraalse kahju ja maksaks mulle hüvitiseks 500€.
Kas Riigikohtu kohtunik saab lahendada kohtunik Männikule süüdistuse esitamist?
- Eesti Vabariigi põhiseaduse §153 järgi saab kohtunikku ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. Seega ei saa Riigikohtu kohtunik ainuisikuliselt kohtunik Männikut kriminaalvastutusele võtta, vaid saab otsustada ettepaneku esitamise üle Vabariigi Presidendile nõusoleku küsimiseks süüdistuse esitamiseks. Tegemist on võimude lahususe ja kohtunike sõltumatuse tagamise eesmärgil loodud tingimusega.
Riigikohtu kohtunik, olles läbi vaadanud tehtud kaebuse, jõudis kohtunik Männiku osas järgmisele otsusele:
Õiguspärased toimingud ja asjaolud on järgmised:
- Eesti Vabariigi põhiseaduse §13 ütleb, et igal Eesti riigi kodanikul on õigus riigi kaitsele ning põhiseaduse §16 ütleb, et igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Antud olukorras, tormisel Ruhnu saarel, rahvarohkel muusikafestivalil, oli igati õigustatud Tarmo Sau kinnipidamine, kuna ta reaalselt ohustas teiste kodanike julgeolekut. Ta peksis alkoholijoobes ühte kohalviibinut ja ähvardas tapmisega teist. Lisaks sellele kordas ta oma tapmisähvardust ka pea 48 tundi hiljem, kui ta ilmselgelt oli kainenud ja tal oli olnud aega oma tegude üle järele mõelda. Antud olukorras pidi riik aktiivselt sekkuma ja võtma tarvitusele abinõud inimeste turvalisuse tagamiseks.
- Eesti Vabariigi põhiseaduse §14 järgi, on inimeste õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Tarmo Sau kinnipidamine viidi läbi täidesaatva võimu ehk politsei poolt ja oli seega igati õiguspärane.
- Eesti Vabariigi põhiseadus §20 kinnitab, et igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Lõige 3 aga lisab, et vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras, sealhulgas kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks. Seda punkti silmas pidades ka Tarmo Sau kinni peeti, sest ta oli reaalselt ohtlik kaaskodanikele, ära tuli hoida edasine kuriteo toimepanek ning välistatud ei olnud ka seaduserikkuja pakkuminek.
- Eesti Vabariigi põhiseaduse §24 järgi, ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Kohtunik Männik oli Pärnu maakohtu kohtunik. Pärnu maakohtu teeninduspiirkonda kuulub ka Ruhnu saar, seega antud paragrahvi tingimusi rikutud ei ole. Tsiviilasjadele spetsialiseerumine ei ole iseenesest välistav asjaolu, et kohtunik võiks vahistamistaotlust ehk kriminaalasja lahendada, sest põhiseaduse §148 eristab pädevuse põhjal ainult halduskohtud ehk siis tsiviil- ja kriminaalvaidlused kuuluvad antud piirkonna maakohtu pädevusse.
Õigusvastased toimingud ja asjaolud kohtunik Männiku tegevuses on järgmised:
- Eesti Vabariigi põhiseadus §146 seadustab, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu või üksikisiku tahtele vaid seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühtviisi. Kohtunik Männik langetas otsuse kuuletudes üksikisiku tahtele. Kohtunik Männik kuuletus konstaabel Vainiku tahtele ja see on vastuolus põhiseadusega.
- Kaasuses välja toodud erakorralised ilmaolud ei anna õigust tavapärasest kohtumenetluse reeglitest kõrvale kalduda. Põhiseadus on selles osas väga selge ja § 148 ütleb, et erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. Antud keelu eesmärk on välistada, et seadusandja või täidesaatev võim saaksid mingite eesmärkide saavutamiseks luua erakorralisi kohtuid, ja tagada põhiseadusega õigusriigi põhimõtete järgimine. Seega ei olnud sellise “isetekkelise” kohtuistungi pidamine kuidagi õiguspärane ega õigustatud.
- Seadusega vastuolus olevaks tuleb pidada ka seda, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §21 järgi ei ole arvestatud vahistatava õigustega. Asja menetlemisel ei saanud kahtlustatav valida ja suhelda enda valitud kaitsjaga, riikliku süüdistajana esines asjasse mittepuutuv ja istungi toimumise ajal alkoholijoobes prokurör. Seega on Ruhnu saarel toimunud kohtuistung õigustühine.