Rahulolev klient on parim olemasolev äristrateegia

Martin ja Joosep teadsid üksteist juba lasteaiast saati. Põhikoolis avastasid nad mõlemad erilise huvi keemia, füüsika ja tehnoloogia vastu. Keskkoolis lõid nad koos oma õpilasfirma, mis osutas õpetamisteenust teistele õpilastele. Vahetult pärast keskkooli liitusid Martin ja Joosep noore tehnoloogiafirmaga AIBattery OÜ, kus nad kohe juhatuse liikmeteks said. Firma eesmärk oli toota akusid, mis suudaksid talletada väga suures mahus energiat. Tehnoloogia väljatöötamiseks ja arenduseks otsisid nad rahastust mitmelt investorilt. Lõppastmes suutsid nad oma toote arendamiseks kokku koguda ligi 2 miljonit eurot. Selle eest ostsid nad tootmismasinaid, materjale jms, mis olid vajalikud aku tootmiseks. Samuti palkasid nad lisatööjõudu.

Esimese tööaasta jooksul kulutasid nad kogu raha arenduse peale ning füüsilist toodet valmis ei saanud. Aasta lõpus sõlmis Martin firma nimel lepingu, mille kohaselt pidi ta järgmise aasta lõpuks tootma ja üle andma 500 akut autofirmale Epsom. Joosep ei soovinud, et Martin seda lepingut sõlmib, sest ei uskunud, et nad suudaksid ühe aastaga toote turu jaoks valmis teha. Lepingu alusel tasus Epsom AIBatteryle 700 000 eurot. Peagi mõistis Martin, et firma ei suuda aastaga toodet valmis teha. Epsom ei olnud nõus ka lepingu tähtaega pikendama ning nõudis raha tagasi. Raha aga enam ei olnud, sest kõik oli kulutatud arenduse peale. Et vältida tootmismasinatest ilmajäämist, tekkis Martinil kaval mõte kõik masinad sõbra firmale ära kinkida. Nõnda ta ka tegi. Nähes, et asi läheb käest ära, otsustas aga Joosep firmast lahkuda. Ta asutas oma firma, mille nimeks sai EstBattery Technologies ning mis tegeles sisuliselt samas valdkonnas mis AIBattery.

Firma EstBattery Technologies esimene tööaasta oli väga edukas. Joosep kasutas oma oskusi ja eriteadmisi, mis ta oli omandanud AIBattery OÜ-s töötamise ajal. Nende eriteadmiste põhjal töötas ta valmistoote välja juba esimese aasta lõpuks. EstBattery Technologies suutis oma tootega aasta lõppedes luua pool miljonit eurot kasumit.

Epsom ei olnud rahul sellega, et ta oma raha ja akusid kätte ei saanud. Sellest tekkis talle miljon eurot kahju. Epsom pöördus kohtusse ning nõudis kahju hüvitamist firmalt AIBattery ning selle juhatuse liikmetelt Martinilt ja Joosepilt, viidates, et juba põhiseaduse § 25 annab talle selleks õiguse.

Joosep väitis, et tema ei pea kahju hüvitama, sest tema seda ei põhjustanud. Martin leidis, et tema on käitunud nagu hoolas juhatuse liige ning et kahju tekkimine oli Epsomi oma ettevõtlusrisk. Martin nõuab hoopis Joosepilt raha, sest viimane oli varastanud akude tegemise äriidee ning rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. Martin väitis, et Joosep kasutas firma EstBattery Technologies toote tegemiseks oskusi ja teadmisi, mis ta omandas AIBattery OÜ-s, ning nippe, mille nad koos välja töötasid. Joosep vaidles ärisaladuse rikkumise kohustusele vastu, väites muu hulgas, et rakendas lihtsalt oma ettevõtlusvabadust, mis tuleneb temale põhiseaduse §-st 31.

Abistavad küsimused:

1. Mis on osaühingu juhatuse liikme ülesanded ja kohustused?
2. Missugustel tingimustel vastutavad juhatuse liikmed kahju tekkimise eest?
3. Kas Joosep ja Martin on käitunud nagu korralikud ettevõtjad?
4. Missugust teavet saab kaitsta ärisaladusena?
5. Kui kaua võiks ärisaladuse hoidmise kohustus kesta?