Riigikohtu 98. aastapäevale pühendatud KAASUSKONKURSS
Mis see on?
Riigikohtu kaasuskonkurss pakub 9.–12. klassi õpilastele põneva võimaluse asetada end õigusemõistja rolli ning lahendada kaasusi, mille sarnastega kohtunikud igapäevaselt kokku puutuvad. Konkurss toimub igal aastal, nii juba 13 aastat.
2017. aastal saabus konkursile 110 tööd, siin lehel on koha leidnud neist parimad. Auhinnatud tööd on grupeeritud (vanuse)klasside kaupa, eraldi on esitatud loovtööd. Samuti saab siin vaadata kaasuste tekste, mille Riigikohus spetsiaalselt konkursi tarbeks kirjutas. Head lugemist!
Nii nagu varasematel konkurssidel, said ka 2017. aastal osalejad valida kolme kaasuse vahel: esindatud oli nii kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusõigus. Kaasuse lahendamiseks oli mitu võimalust:
a) nii, nagu seda tehakse kohtus: esitades esmalt mõlema poole argumendid ning seejärel tuues välja kohtuniku otsuse; b) loovas vormis nagu essee, luuletus, joonistus, video vms.
Kõige olulisem oli, et lahendus lähtuks konkursil osaleja õiglustundest ja väärtushinnangutest.
2017. aasta kaasuskonkursi žürii oli 8-liikmeline. Žürii esimees oli kohtunik Nele Parrest (Riigikohus), žüriiliikmed Aigi Kivioja (Õiguskantsleri vanemnõunik), Kaupo Paal (Ringkonnakohtu kohtunik), Martin Tuulik (vanemprokurör), Indrek Sirk (advokaat), Indrek Riigor (õpetaja), Heddi Lutterus (Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja) ning Otti Eylandt (Eesti Päevalehe reporter).
„Ärkamine ristteel“
(tsiviilkaasus- „Rahulolev klient on parim olemasolev äristrateegia“)
Muusikal ESIMENE OSA
STSEEN: AIBattery OÜ ideelabor (Joosep istub enne avalaulu saali suures toolis, kuid tõuseb niipea, kui
kuuleb trepikojas samme ja Martinit avalaulu meloodiat ümisemas).
AVALAUL: (energiliselt, entusiastlikult)
JOOSEP: (tõuseb toolilt järsu rõõmsa hüppega)
Kuis kaigub taamal miski õnnis heli!
Kas pole see siis Martin, samm nõtke tal on triumfikaare all
Näen, tore on tal meel, pea pole murest hall
vaid rõkkav ilu, toredus ja elurõõm, mu kallis veli!
Ma ütlen üht- Caesari asemel
Mantegna maalind oleks sind vaid tasemel
Sest sinu pähe kuuluma peab loorber
Võidelnd palju, kaotand vähe
alla tuua taevast suudad tähed!
Tammelehest pärg ka sulle pähe
minu mure olnud sinu koorem
MARTIN: (paiskab saali uksed lahti, süles hunnik pabereid/plaane)
Joosep, kas tõeks on saanud õhuloss
või on see savijalgadel koloss!?
Ei meie rannal pärleid oota-
edasi vaid suure hooga!
Ja leiame meis endis väe,
sest siis on tulemuski hää,
küll teadust jagab meie pää!
Ja miski peatand pole meid,
et arendada patareid
nii palju raha kogusime
tundub, äkki sündis ime?
Teame, selleks sündisime!
KOOS:
Õpetame õppijaid ja õpilasi, õpetlasi
Huvi tundma, aitama
ja mitte abi eitama!
Öeldud meile mitu korda:
„Ega tähelend end korda,
varsti otsas kullasoon
ja langeb rõõmuhõiske toon,
ta langusteeks brahhistokroon!“
„See edu foon on illusioon!“
Vaid sellest tõuseb meie ind
Ja õnnistagu Jumal sind,
oo kallis vabaduselind!
JUTUSTAJA:
Nii Martin Joosep käed lõid külge
Antevorta neid ei hülga!
Just lootustest neil mure algas...
Ei edenenud toote areng
Nii lihtne tundus plaan ju varem!
On mõni teine plaan ehk parem?
Ja mõttes Martinil on plaan
üks leping tuleb sõmida
ja lepinguga õnnestubki
lahti hoida rahakraan!
Kuid Joosep skeptiline oli
hoiatav hääl peas on vali!
Ei suutnud ühte akut teha
siis viitesadat- mida teha!?
On hukule kõik määratud
ja Martini käed määritud
on surnud mesti verega.
MARTIN:
Ohoo, kas näe, on see siis üllatus,
et Joosepile jälle minu plaan on kõlvatu!
Ja jälle Martin toime paneb oma vallatust!
Meist kahest mina olen see,
kes rajab äril kena tee!
Ja sina midagi ei tee,
kui ainult palju virised!
Ja isegi kui geniaalse plaani kullast valan-
„Liiga palju noote!“ keiser Joosep ikka halab!
JOOSEP:
No kui on nii,
siis olgu lõpp
jah lõpp sel olgu siis!
Ei süda ole rakse mul ja huulil lauluviis!
On lõpu aeg nüüd käes,
ma lahkun siis ja tea,
et minul äris parem pea
ning ise äri loon
ja aku turul toon!
(lahkub stseenilt ukse paukudes)
JUTUSTAJA: (teravmeelselt)
Oh õnnistatud olgu sõprus
mest ja vennalikkus!
On igavene, kestma jääb
see püha sõbralikkus!
Ja kindlasti ei purune see
materiaalse kasu pärast
Ei iial ole pahane
ma kalli venna kisast-kärast!
MARTIN:
Et kohtuni see kõik veel viib-kui ennekuulmatu!
et seisma pean ma saalis siin- veel kaunis häbematu!
Sa Joosep kõrvad terita ning käised kääri ka
ja maha suru, hävita su kuninglik kuraas
Ei varsti sinu huulilt kostu muretu hurraa
Kui kõrgilt välja tõrjud mind sa meie leitud maalt!
Kui meeletult on kahju saanud see,
mis siduvaks ja vennalikuks meie vahel tee!
Küsin sult: „Et tu, Brute?“
Kes reetur on, see on ja jääb!
Ei tule sinust miskit hääd, sa kõnnid kiilasjääl!
Ei, tema isiksus on tühi.
Vaga vesi, sügav põhi!
JOOSEP:
Kas öelnud piibliraamat, lõplik autoriteet,
et teadmised on entiteet
ja see on Jumala dekreet,
et infot varastada saab, ka jälgi järel jättes
Või on see hoopis saamatus, mis minu vahel võttis? (pilkavalt)
Ei ma võlgne sulle raha ega vabandust
Ma kõigest rakendasin ettevõtlusvabadust!
Ema kasvatas sust sossi!
Süstis susse liig suurt tahet ehitada õhulossi!
Ei võlgne ma sul punast krossi!
KOHTUNIK: Las kõnelgu nüüd kolmas osaline loos,
kuulgem tema nõuet koos.
EPSOM:
Olgu õnnistatud looja,
kes lasi jälle tõde sedapidi paista,
et mõlemad te vaideldamatult olete kaks vääritut, laiska ajaraiska!
Nüüd silma ei saa lasta looja!
Andke minu raha siia!
(Kõik kolm hakkavad sõnelema, karjuma ning kätega vehkima)
KOHTUNIK:
VAIKUST!
Pilt on selge, lahendust näha on vägagi kerge:
Epsomi jaoks on tulevik helge!
Et lepingut eirates kasumit lõikate, üsnagi selge.
Eks labased sulid ju vahele võetakse, pole ka ime!
Kõigile teada, et õiglus on pime!
STSEEN: Martin tõuseb karjega voodist üles, tuli kustub saalis. Algab viimane stseen, kus Martin istub
taaskord oma kontoris.
LÕPULAUL:
MARTIN:
On mulle südamesse pugend
miski siiras, puhas, tõene
Kõrgeilt mägedelt kaigub mu mõistuse hääl,
pean muutma miskit siin maa peal.
Ja oma sügavas afektis
mõistu piiripeal, kompleksis
peitub tuleviku võti,
tuleb minna ristisõtta.
Nähes unes ahastust, tragöödiat, halastust
mõistan nüüd, ei piisa ühti pisarvalangust.
Nägin unes taevalikku ebaõiglust.
On viimaks käes aeg pesta end
pesta oma patud, et kõrge oleks lend.
Kas on siis raha tähtsam kui oma armas vend?
Jaa- õiglus, võitlus, tõde- on igavesed need,
ning andestus ja au on tõesemad kui pärlikeed.
Ja tõesemad on need, kui kuld ja kalliskivid veel.
On hurm eliidist hingel oopium
Las olla hingel purgatoorium.
See unenägu ütles mulle:
On maailm varjundeid täis halle.
JOOSEP: (Tuleb uksest sisse)
Tule, Martin, ja ühine aruteluga! On aeg hakata äri edendama!
JUTUSTAJA:
Ja sellest päevast saati siis
on nende püsivaim doktriin,
et au on lolluse vaktsiin.
- LÕPP -
Marianne Lindpere
Juhendaja Ulla Herkel
Raske jalg
SAATEJUHT 1:
Tere hommikust kallid kuulajad! Kell on 9 ja te kuulate raadiosaadet „Punane sekund“. Nagu
ikka, käsitleme igas saates ühte liikluses toimunud sündmust, millest meil kõigil oleks palju
õppida. Üritame selle olukorra koos teie, kuulajate abiga läbi arutada ning paremaid lahendusi
leida. Igas saates tutvustame teile uut juhtumit ning siis, kallid kuulajad, saate juba teie
avaldada oma arvamust. Mina olen Saatejuht Üks ja täna lahkame kiirusepiirangutega
seonduvaid küsimusi. Kuid siit loost koorub välja ka teine oluline teema, nimelt, millist
käitumist ootame kodanikena riiki esindavalt ametnikult. Jääge meiega, et kuulata Kevini
lugu!
SAATEJUHT 2:
Ja tere minugi poolt. Mina olen Saatejuht Kaks ja lühidalt tutvustan Kevini lugu. Niiet kui
tahate, võite omale märkmeid hakata tegema, et pärast lihtsam oleks.
Nimelt, Kevin sõitis igapäevaselt tööle ja koju mööda 10-kilomeetrist Tallinn-Tartu
maanteed, mis kulges sirgelt, oli puhas, enamus aastast hea nähtavusega ja hommikuti täitsa
tühigi. Suviti tavaliselt isegi tõsteti piirkiirust, kuid sel suvel jättis mitmete õnnetuste tõttu
Maanteeamet selle ära, põhjendades, et autojuhid polevat seda välja teeninud. Niisiis jäi
piirkiiruseks endiselt 90 km/h.
Veel eelmisel päeval oli Kevin näinud käimas teetöid, kus parandati teepiirdeid ja seetõttu oli
pandud ajutiseks piirkiiruseks 30 km/h, mis aga õhtuks läbi said. Uued piirded olid tee ääres
ja töölised koju läinud.
Kui aga hommikul sai Kevin teate, et peab haigeks jäänud kolleegi asendama tulema, hakkas
tal kiire. Kella 6 paiku hommikul nägi Kevin maanteel sõites endiselt piirkiiruse märki
seismas, kuid nähes, et teetöid enam ei tehta, sõitis ta nagu tema eesolev auto endiselt
kiirusega 90 km/h.
Tee ääres aga mõõtis patrullpolitseinik kiirust ning pidas Kevini BMW kinni. Politseinik
suhtus Kevinisse põlgusega ja tegi halvustavaid märkuseid. See kõik šokeeris Kevinit, kuna
tal polnud enne politseinikega probleeme tekkinud ja ta kirjutas protokolliblanketile alla.
Kokku karistati Kevinit politsei poolt 800 eurose rahatrahvi ja sõiduõiguse ½ aastase
peatamisega, mis Kevini jaoks tähendab nii rasket majanduslikku põntsu kui veelgi hullemat,
töö kaotust.
SAATEJUHT 1:
Nii kallid kuulajad, see on meie tänane juhtum ning nüüd võite olukorda kaaluda ning hakata
välja pakkuma argumente kas politseiniku või Kevini kasuks. Hiljem helistame liiklusekspert
Birkile, kes annab enda poolt ka professionaalse arvamuse ja pakub välja omapoolse
lahenduse. Saate lõpus avaldame ka erinevad argumendid meie Facebooki lehel. Ja juba ongi
meil esimene kuulaja liinil. Tere, olete „Punase sekundi“ otsesaates.
KUULAJA 1:
Tere, minul on paar argumenti politseiniku kasuks. Nimelt, järelikult on varasemalt sellel
teelõigul ette tulnud kiiruse ületamisi või õnnetusi, et Maanteeamet otsustas põhjendatult ära
jätta suvise piirkiiruse muutuse. See tähendas, et tee on ohtlik. Teetööde tõttu kehtis teelõigul
ajutise piirkiirusena 30 km/h, mis teeb Kevini kiiruse ületamise 3-kordseks!!! Niiet sellisele
teole ei saagi ju kergekäeliselt reageerida. Ma mõtlen, et seadus on ikkagi seadus ju, ja selle
ohtlik rikkumine peab olema karistatav. Pole üldse imestada, et politseinikel kihutavatest
bemmivendadest üle viskab. Iseasi on see, kas määratakse maksimaalne või minimaalne
karistus. Pealegi autojuhina pidi Kevin tundma liiklusseadust ning oma tegu tehes olema
teadlik ka seaduse rikkumise tagajärgedest. See, et keegi teine rikkus ka pole mingi argument!
SAATEJUHT 1:
Nii, aitäh, Kuulaja Üks, kohe on meil ka järgmine kuulaja liinil. Tere, olete „Punase sekundi“
otsesaates.
KUULAJA 2:
Tere, minul on kohe selle peale vastuargumente Kevini kasuks. Kõigepealt, Maanteeameti
otsuse põhjendus, et autojuhid pole piirkiiruse tõstmist välja teeninud, ei ole piisav. Selle
jaoks on korralikumat seletust vaja. Lisaks olid ju teetööd hommikuks lõppenud ehk
piirkiiruse ajutise alandamise märk polnud enam vajalik, kuna ohtu potentsiaalsele õnnetusele
ei olnud. Ehk sellest hetkest alates on see kodanike tegevusvabaduse piiramine, mis on ilma
mõjuva põhjuseta minu arvates vale. Liiklusjärelvalve eesmärk on ikkagi liiklusõnnetuste
arvu vähendamine ja liiklusohutuse parandamine ning sujuv liiklus on seal juures väga oluline
tegur. See on isegi liiklusjärelvalve teostamise korra esimeses paragrahvis kirjas. Lisaks võis
see olla ka teetööliste lohaka töö tagajärg, et nad jätsid need märgid püsti. See omakorda
tekitas kogu selle olukorra, et kiirust mõõtev politseinik nägi märki ja arvas, et see veel
kehtib. Lisaks mainiksin, et politseitöötaja käitus täiesti ebaväärikalt oma tööd tehes.
SAATEJUHT 2:
Aitäh, Kuulaja Kaks, tundub, et siin läheb juba suureks arutluseks. Vaatame siis, mis meie
järgmisel kuulajal öelda on. Tere, olete „Punase sekundi“ otsesaates.
KUULAJA 3:
Tere, ma sooviks ka lisada ühe neutraalsema argumendi teetööde tegemise kohta. Ehkki
tegelikult need teetööd päriselt veel valmis ei olnud, oleks Maanteeameti enda nõude järgi
pidanud ehitaja siiski kõik ajutised liiklusmärgid sealt nädalavahetuseks eemaldama.
Tegelikult jäävad märgid peale teetööde lõppu tihti veel püsti, sest värskelt tehtud teetööd ei
pruugi olla silmnähtavalt nõuetele vastavad. Sellest aga ei ole enamik inimestest teadlikud
ning enamasti vaatavad enda suva järgi, kuidas neile tundub, et kas teetööd on valmis või
mitte. Selline olukord, kus inimesed ei jälgi hoolsalt märke või veelgi hullem, ei võta
liiklusmärke tõsiselt on lubamatu ning ohtlik. Mõistlik oleks teha liiklejatele näiteks
teadlikkuse kampaania, kus eksperdid selgitavad vajalikke seadusandlikke nüansse. Sellest
probleemist kirjutas ka õiguskantler oma 2015/2016 aastaülevaates.
SAATEJUHT 2:
Selge, aitäh Kuulaja Kolm teie panuse eest. Nüüd aga helistame hästi tuntud liiklusekspert
Birkile, kes annab meile veel professionaalse pilgu Kevini juhtumile.
Tere, härra Birk. Kuidas oskaksite kommenteerida Kevini juhtumit? Ehk selgitaksite
kuulajatele, milliste seaduste ja õigusaktidega tuleks sellisel puhul arvestada?
LIIKLUSEKSPERT BIRK:
Tere teilegi! Nii, ma hakkaks siis kohe pihta.
Põhiseaduse 1. peatüki § 12 all on kirjas, et seaduse ees on kõik võrdsed, niiet tööle
kiirustamine ei ole põhjus seaduse murdmiseks. Ehk karistuseta Kevin jääda ei saa.
Siiski ei tohiks politseiniku kaalutlusõigus olla mõjutatud isiklikust arvamusest või
emotsioonidest. Riigi maine kodanike silmis sõltub riigiesindajatest. Seega on meil eriti
kõrged ootused nende käitumisele. Riik ei tohi olla ebaõiglane. Riiki esindav ametnik peab
alati jääma kodanikuga suhtlusel soliidseks. Seda ütleb ka korrakaitseseaduse 1. peatüki § 9,
mille järgi tuleb riikliku järelevalve menetluses kohelda isikut tema au teotamata ja
inimväärikust alandamata, mida antud patrullpolitseinik ei teinud. Vastasel juhul võib kodanik
esitada kaebuse vastavalt Põhiseaduse § 17 „Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.“ järgi.
Ametniku ebaviisakal käitumisel võivad olla otsesed tagajärjed ka talle endale. Hea näide
selleks on just hiljuti toimunud olukord, kus kohtunik solvas rängalt mehest lahutada
soovinud naist ning tagajärjena tagandati ta oma ametilt, mis on iseenesest juba väga
mõtlemapanev juhus.
Liiklusseaduse 15. peatüki § 227 lõike 3 all kirjas, et kui ületatud kiirus on kuni 60 km/h, siis
karistus on 200 trahviühikuline rahatrahv ehk siis kuni 800 eurot. Nii määrati ka Kevinile.
Samuti võib kohus mõista ka aresti või juhilubade äravõtmise kuni aastaks. Kevinile määrati
aga nii rahatrahv kui ka juhilubade äravõtmine pooleks aastaks, mis on ka lisakaristusena
maksimum. Selline otsus tekitab küll küsimusi. Kas Kevin on tõesti paadunud liiklusrikkuja
või on tema lisasüü vaid "vale" automärgi omamises?!
Nagu ma aru saan, siis pole Kevinil ka varasemaid rikkumisi, mis annaks komissarile otsest
põhjust talle lisakaristust määrata, kuna sooritatud teo raskus ei ole proportsioonis saadud
karistusega. Lisaks pani otsus Kevini keerulisse majanduslikku olukorda, kuna juhilubade
puudumine tõi kaasa töölt vallandamise. Samuti tuleks kodanikku teavitada, et trahvi saab
ajatada ja osade kaupa maksta.
Antud juhtumis tundus politseiniku suhtumine Kevinisse olevat nähtavalt mõjutatud tema
auto margist, kuna tema ees sama kiiresti sõitvat autot kinni ei peetud. Niiet mina pakuksin
lahenduseks Kevinile määrata 400-eurose rahatrahvi liiklusmärgi eiramise ning kiiruse
ületamise eest enam kui 60 km/h. Kuid juhiload alles jätta, kuna see oli ikkagi tema esimene
rikkumine ning maksimaalne karistus ei ole proportsionaalne süüga.
Ehitajale, kes vastutas teetööde ja märkide eest, tuleks samuti nõuete rikkumise eest määrata
hoiatav rahaline trahv, kuna nagu juba helistaja mainis, siis nädalavahetuseks, kui tee on
ohutu ja tööd sisuliselt lõppenud, peavad töö katkestamisel olema kõik ajutised liiklusmärgid
eemaldatud, mida ei oldud tehtud. Selline on minu vaade.
SAATEJUHT 1:
Suur tänu teile, härra Liiklusekspert, oleme teiega igati nõus. Kohe varsti võite kõik lugeda
Kevini juhtumist lähemalt meie Facebooki lehel, kus on kirjas ka kõik täna kõlanud
argumendid. Suur tänu kuulamast, see oli raadiosaade „Punane sekund“. Mina olen Saatejuht
Üks ja minuga jagas stuudiot Saatejuht Kaks. Head päeva jätku teile kõigile!
SAATEJUHT 2:
Turvalist liiklemist!
Mark Aaron Levin
Juhendaja Marve Randlepp
Raske jalg
Raske jalg on raske trahv,
ettenägemata paragrahv.
Kevin vana bemmimees,
arvab, et on kõigist ees.
Väike jõnks ja gaasisurve,
möödas ongi ohtlik kurve.
Ment nüüd taga jälitab,
rõõmsa meele hävitab.
Üheksakümmend näidikul
halval argihommikul.
Ära võetud juhiluba,
silmast voolab nutujuga.
Kevin siiski nüüd ei lepi,
võtab ette kohutrepi.
Kohtunik on vana kala,
ei teda murra ükski tala.
Kevin otsib oma õigust,
abi uuest kohtukäigust.
Kohtunik tal ütleb ära,
pole vaja õudsat kära.
Seadused meil kõigil samad,
mida, Kevin, sa nüüd jamad.
Vaatamata oludele,
vaata otsa tegudele!
Liiklusmärgid, head on värgid,
nüüd käi välja omad frangid.
Ega pime teele kõlba,
sõidad ennast nii ju võlga.
Kõik me kooris ühte moodi,
selleks reeglidki ju loodi.
Auk ja pauk ja lõpp on lool,
nõnda valus elukool.
Liselle Kaldaru
Juhendaja Maie Nõmmik
Usk kui eluviis
Haleemah, perekonna tütar
ema Eestist, isa Süüriast
tuli Eesti väikekooli
õppida ta väga soovis
tal on annet mitmes vallas
unistuseks võõrkeelekallak
tahtis inglise keele ringis
tulevikuks keelebaasi
Aga tekkisid probleemid
tüdruk oma usu reegleid
väga rikkuda ei soovind
hoolimata korrast koolis
koolilõunaid ta ei söönud
ujumisriietest ka keeldus
laulda klassi ees ei tahtnud
kadus õpetajate lahkus
Juhan, koolidirektor, sõnab:
„kool on teinud rohkem kui on vaja
vastu on Haleemahile tuldud
pearätiga, mis mujal keelatud
tal palvetada lubati
ja võimlemisse suunati
kool suhtles vanematega
kes lubasid lõunasöögi kaasa pakkida
Kuid Haleemahit ei aidand see
sest tema klassi lastele
ei sobinud see ebavõrdsus
ka nemad tahtsid sellist õndsust
Haleemahit siis kiusati
ta küll sooritas kõik eksamid
kuid mitte nii, et sisse pääseks
Tallinna keskkooli häässe
Ta eksamihinded vaidlustas
ja siis halduskohtusse kaebas:
„kooliõhkkond tekitas mus stressi
ja palvetama pidin tualetis
vastuvõetamatu oli see
et mind treenis mingi mees
usk on mulle eluviis
anun teid, aidake mind!“
Nüüd kohus lahendama asja peab
ja selle probleemi õigeks seab
Haleemahil on siiski õigus uskuda
kool oleks võinud rohkem aidata
ning erinevaid uske tutvustada
lisaks selgitada Haleemahile eesti tavu
tüdruk oleks ikka vähemalt üritanud
mõista rohkem meie tavu
Ebavõrdsus oli natukene nõme
kuid see nähtus on ju koolis tavaline
et lapsed kõik on erinevad
on vaja koolis arvestada
Kiusamine pole lahendus
sellest ju ei pöördu teiste usk
kedagi ei tohi sundida
usu või arvamuse pärast muutuma
seepärast saab Haleemah ühe kuu
et korrata ja õppida veel uut
siis uuesti ta eksamid sooritab
saab vajalikud punktid- palju õnne tal’
saab ikka vähem- see on tema mure
rohkem järeleandmisi enam ei tule