Usk kui eluviis

Haleemah on eesti-süüria perekonnast pärit tütarlaps, kelle isa on süürlane, ema aga eestlane. Perekond elas 15 aastat Süürias, kuid sealse kodusõja tingimustes muutus elu võimatuks, mistõttu otsustati kolida Eestisse. Alati suurepärastele tulemustele õppinud ja aktiivne Haleemah alustas õpinguid ühe väikelinna kooli üheksandas klassis. Tänu emalt õpitud heale eesti keele oskusele sai ta kohe täies mahus õppima hakata ning suhtlusel kaasõpilastega ei tekkinud keelebarjääri. Haleemahi suureks unistuseks oli pärast põhikooli lõpetamist pääseda õppima pealinna parimasse võõrkeele kallakuga keskkooli, et saada vajalik keelebaas Euroopas töötamiseks. Tema innukust märkas ka IXa klassijuhataja Sirje, kelle sõnul avaldas tüdruk juba varakult soovi liituda koolis tegutseva inglise keele huviringiga. Lisaks paelusid teda Eesti kultuuriloo ja kirjanduse vabaained.

Süürias elades järgis Haleemahi perekond võrdlemisi rangelt islami seaduseid, kuid uues kultuuriruumis oldi valmis tegema järeleandmisi. Tüdrukule jäeti mõnes küsimuses valikuvõimalus, näiteks lihavõtete ja jõulude tähistamisel. Valikuvõimalusest ja keeleoskusest hoolimata hakkas Haleemahil juba esimestel nädalatel tekkima mitmesuguseid praktilisi probleeme. Esmalt ei söönud tüdruk mitmel päeval tasuta koolilõunaid, mis sisaldasid liha, sest need polnud halal. Seejärel keelas kehalise kasvatuse õpetaja Maire Haleemahil mosleminaiste ujumisriiete (burkiini) kandmise ujumistunnis. Raskusi tekkis ka muusikaõpetuse tunnis, kui tüdrukul paluti klassi ees laulda ning ta keeldus, sest see toovat talle liialt tähelepanu. Kõik eelnev hakkas mõjutama Haleemahi hindeid ja lõpueksamiteni oli jäänud vähe aega.

Koolidirektor Juhani hinnangul on kool teinud kõik endast võimaliku, et Haleemah kohanduks Eesti kooli elu ja oluga. Direktori sõnul on nii mitmeski aspektis Haleemahile vastu tuldud. Tal lubatakse kanda pearätti, mis nii mõneski välisriigis oleks keelatud. Samuti võib ta keskpäeval palvetada. Ujumistunni alternatiivina on Haleemahile pakutud võimlemist, mida andis kord kuus fitnessitreener Allar. Kool on olnud suhtluses Haleemahi vanematega, kes lubasid edaspidi Haleemahile sobiliku lõunasöögi kaasa pakkida. Ka õpetajad on alati abivalmid ning rohkemaks pole koolil ressursse.

Samas jälgisid lisaks õpetajatele Haleemahi käitumist tähelepanelikult ka klassikaaslased. Klassivennad Martin ja Uku hakkasid Haleemahit kiusama, sest nende meelest on tüdruk ilmselgelt õpetajate lemmik, saades mitmesuguseid privileege ning võimalusi kõikidele teistele õpilastele kohustuslikest ülesannetest kõrvale hoiduda. Klassivendade sõnul ei meeldi ka neile klassi ees laulda, kuid muud võimalust neile ei pakuta. Klassiõed Sigrit ja Marleen nõustusid klassivendadega, lisades, et nemad võtaksid iga kell fitnessitreeneri kehalise kasvatuse tunnist osa. Sigrit ja Marleen olid püüdnud Haleemahiga sõbruneda tema sünnipäeval, viies talle šokolaadi, kuid Haleemah ei võtnud seda vastu, väites, et tema oma sünnipäeva ei tähista. Tüdrukud võtsid seda kui vihjet, et Haleemah ei soovi nendega suhelda, ning kadedusest Haleemahile tehtud erandite pärast pöördusid nad kaebusega klassijuhataja Sirje poole. Nende meelest tuleks kõiki õpilasi kohelda võrdselt ning hinnata võrdsetel alustel.

Raskuste kiuste sooritas Haleemah kõik lõpueksamid, kuid kaugeltki mitte nendele tulemustele, mida ta oli oodanud. Kuivõrd Tallinna parematesse keskkoolidesse nende tulemustega sisse ei pääse, otsustas Haleemah eksamihinded vaidlustada Haridus- ja Teadusministeeriumis. Sealses apellatsioonikomisjonis jäeti aga eksamitulemused muutmata, millest tulenevalt esitas Haleemah kaebuse halduskohtusse. Haleemah selgitas oma kaebuses, et selliste eksamitulemuste tagamaaks on pidev diskrimineerimine ning usutunnistuse ja veendumuste tõttu ahistamine koolis. Tüdruku sõnul tekitas kooli halvustav õhkkond temas suurt stressi ning kool ei suutnud terve õppeaasta jooksul toetada tema usutunnistusest tulenevaid eripärasid. Näiteks, kool küll võimaldas palvetamist, kuid ainuke privaatne koht, kus oleks saanud palvetada ning vältida kaasõpilaste puurivat pilku, oli tualettruum. Samuti oli vastuvõetamatu kooli pakkumine, et ujumistund asendatakse privaattreeninguga, mida juhendab meessoost treener. Haleemahi sõnul on muhamedi usk tema jaoks eluviis, mida nii õpetajad kui ka kaasõpilased ei suutnud mõista. Sellest tulenevalt kannatasid ka tema eksamihinded.

Kuidas tuleks halduskohtul Haleemahi kaebus lahendada?

Abistavad küsimused:

1. Millistel juhtudel võib isik öelda, et teda on diskrimineeritud või ahistatud usutunnistuse tõttu?
2. Kas usutalituste järgimisele on seatud piiranguid (PS § 40, § 41, § 45)?
3. Põhiseaduse preambul sätestab, et Eesti riik peab tagama eesti rahva ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kas ja millises ulatuses tuleks Eestisse elama asudes omaks võtta siinseid kombeid ja traditsioone (PS § 49)?