Tsiviilkaasus

Annabel Uustalu
Juhendaja: Kaili Uustalu

Süüdistused

1. Autofirma Epsom nõuab kohtu kaudu kahju hüvitamist firmalt AIBattery ja selle juhatuse liikmetelt Joosepilt ja Martinilt põhiseaduse paragrahv 25 alusel.
2. Martin nõuab kahju hüvitamist Joosepilt, sest tema meelest oli Joosep varastanud uue firma loomisel äriidee ja rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust.

Argumendid

Epsom- Epsomi autofirma sõlmis Martiniga lepingu, mille kohaselt pidi autofirma aasta lõpuks saama 500 akut ja tasus lepingu alusel AIBatteryle 700000 eurot. Tehnoloogiafirmal polnud võimalik valmis toota 500 akut ega ka maksta tagasi ülekantud raha, sellest tekkis Epsomile miljon eurot kahju ning neid tuleks hüvitada.

Martin- arvab, et on käitunud nagu hoolas juhatuse liige ning kahju tekkimine oli autofirma Epsomi enda ettevõtlusrisk. Martin põhjendab, et Joosep peaks kahju hüvitama, sest viimane oli varastanud äriidee ja rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust, kasutades oma uues firmas teadmisi ja oskusi, mida oli omandanud AIBattery OÜ-s töötamise ajal.

Joosep- vaidleb ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise vastu ja ütleb, et uue firma loomisel rakendas ta oma ettevõtlusvabadust, mis on talle lubatud põhiseaduse paragrahviga 31.
Minu seisukohad, miks ja milles on süüdi Martin, Joosep ja miks peaks autofirma Epsom oma kahjud hüvitatud saama.

Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega( kirjas äriseadustiku paragrahvis 187). Mina leian, et Martin seda ei teinud, sest:

1. Ta sõlmis juhatuse liikmena AIBattery OÜ nimel firmaga Epsom lepingu, milles oli kirjas, et ta peab tootma 500 akut ja need aasta lõpuks üle andma. Kuna Martin on juhatuse liige, ei oleks ta tohtinud AIBattery OÜ nimel Epsomiga lepingut sõlmida, osaühingu nõukogu või osanike nõusolekuta. Kui tal oli olemas kas nõukogu või osanike nõusolek, ei saa teda selles süüdistada.
2. Martin sai aru, et ei suuda toodet aastaga valmis teha. Teatades sellest Epsomile, ei olnud viimane nõus tähtaega pikendama ja nõudis 700000€ tagasi. Raha firmal enam polnud, sest kõik oli läinud juba toote arendamiseks. Seega oli firma AIBattery OÜ maksejõuetu, millest Martin oli teadlik ja oleks sellest pidanud osaühingu osanikele või nõukogule teatama ning mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.
3. Martin võõrandas pankrotiseisuse hoidumiseks tehnoloogiafirma vara tasuta oma sõbra firmale, pettes sellega võlausaldajate huve.

Kuna Joosep ei olnud nõus Epsomiga lepingut tegema, ei tohiks temalt Epsomile kahjuhüvitamist nõuda. Kui aga Joosepil oli tööandjaga seotud kirjalik leping konkurentsikeelu kohta ja tööandja poolt oli talle määratud, millise teabe kohta firmas ärisaladuse hoidmise kohustus kehtib ning oldi ka kokkulepitud selle rikkumise trahv, saab Joosepit süüdistada kahes asjas.

1. Peale tehnoloogiafirma AIBattery OÜ-st lahkumist lõi ta oma firma, mille tegevusvaldkond oli sisuliselt sama nagu eelmises tehnoloogiafirmas, rikkus ta seal töötades eelmise tööandjaga konkurentsikeelu lepingu.
2. Töötades ise omaloodud firmas, rikkus Joosep ärisaladuse rikkumise kohustust, kasutades seal oskusi ja eriteadmisi, mis ta oli omandanud AIBattery OÜ-s töötamise ajal.

Kuna Epsom pole midagi valesti teinud, on tal õigus nõuda kahjude hüvitamist, sest ta oli Martiniga sõlminud lepingu, et aasta lõpuks on Epsomi autofirmale üle antud 500 akut ja lepingu kohaselt tasus Epsom tehnoloogiafirmale ka 700000€. AIBattery OÜ ei suutnud siiski akusid aasta lõpuks valmis toota ega raha tagasi maksta. Seega ei saanud Epsom ei akusid ega makstud raha tagasi, mis tekitas talle miljoni eurose kahju. Epsom tegutses õieti ja juba põhiseaduse paragrahv 25 annab talle õiguse ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

LAHENDUS

1) MARTIN
AIBattery OÜ juhatuse liige Martin peab oma kohustuste rikkumiste eest(võlausaldajate petmine ja pankrotiavalduse tegemata jätmine) solidaarselt vastutama ja osaühingule kahju hüvitama äriseadustiku paragrahv 187 (2) järgi. Paragrahv 187 (3) alusel on tema vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui OÜ põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikme (Martiniga) ei ole ette nähtud muud tähtaega. Kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (äriseadustik paragrahv 187(4) ). Kui Martin tegi OÜ nimel Epsomiga lepingu nõusolekuta, tekitas ta ka sellega osaühingule kahju ja vastutab ka selle eest eeltoodud paragrahvide alustel.

2) JOOSEP
Juhul, kui Joosepil on tööandjaga kehtiv leping konkurentsikeelu kohta, peab ta konkurentsikeelu rikkumise eest vastutama. Äriseadustiku paragrahv 185 (2) kohaselt, võib AIBattery OÜ Joosepilt nõuda keelatud tegemise lõpetamist ja tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sisse nõutud tulu. 185(3) järgi on nõude aegumistähtaeg kolm kuud päevast, mil OÜ sai teada konkurentsikeelu rikkumisest. Kui Joosepil oli ka eelmise tööandjaga kokku lepitud, mille kohta peab ärisaladust hoidma ning sellele lisaks oli sõlmitud trahv selle rikkumise kohta, peab Joosep ka ärisaladuse rikkumise hoidmise kohustuse eest vastutama.

Kui Joosepil selliseid kehtivaid lepinguid polnud, ei käitunud ta ebaseaduslikult ja kasutas põhiseaduse paragrahvi 31 poolt pakutavat ettevõtlusvabadust. Kuigi ta kasutas lihtsalt ära oma võimalust, riivab see minu moraalitunnet- oma eriteadmisi ja oskusi oli ta omandanud eelmises osaühingus töötades ja kasutas seal ka võtteid, mille ta oli koos Martiniga välja töötanud.

3) EPSOM
Põhiseaduse paragrahv 25 alusel peab autofirma Epsom oma kahjud hüvitatud saama AIBattery OÜ-lt, kuna tema on tehnoloogiafirmaga seotud lepingust kinni pidanud ja raha üle kandnud.