Kohtuotsus

Elise Saar
Juhendaja: Geidi Sile

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Jätta Haleemahi taotlus eksamitulemuste muutmiseks rahuldamata ja selgitada otsuses järgnevat.

HALEEMAHI NÕUE JA PÕHJENDUSED NING TEISTE MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Haleemah (kaebaja) esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebuses selgitas Haleemah, et teda on pidevalt koolis diskrimineeritud ning usutunnistuse ja veendumuste tõttu ahistatud, sest tütarlapsele on islami usk eluviisiks, mida ta 15 aasta jooksul Süürias elades oli omaks võtnud. Haleemahil puudub tänu emale suhtlemist ja hindeid mõjutav keelebarjäär. Soovides laiendada oma keeleoskust, tahtis Haleemah liituda inglise keele huviringiga, et saada peale põhikooli lõpueksameid pealinna parimasse võõrkeele kallakuga keskkooli ja oskust töötamaks tulevikus Euroopas. Haleemahi soovid ja teod viitavad soovile sobituda siinsesse kultuuriruumi ja koolikeskkonda. Teda huvitab Eesti kultuurilugu ja kirjandus. Alustades uut kooliaastat, ei läinud kaua mööda, kui kaebajal hakkas esinema probleeme koolis. Kooli tasuta lõunasöök ei olnud Haleemahile sobilik, sest need sisaldasid liha ja see polnud halal, ehk teisisõnu lubatud usu kohaselt ja tütarlaps pidi olema söömata ning keelduma liigse tähelepanu pärast laulmast muusikatunnis. Haleemah elas 15 aastat Süürias islami reeglite järgi, mille kohaselt on usutraditsiooniks 5 korda päevas palvetamine ning Haleemah vajab selleks privaatset kohta, sest usutalituse läbiviimine Eestis, mis on vägagi ateistlik riik, tõmbaks Haleemahile ebameeldivat tähelepanu. Haleemah võtab privaatse koha leidmatust kui kooli eitust lubada läbi viia teisest kultuurist tuleva inimese usulisi talitusi. Haleemah toonitab siinkohal PS § 40 lg-t 2, mis lubab igaühel viia läbi usutalitusi, kui need ei kahjusta avalikku korda, tervist või kõlblust, see õigustab Haleemahi käitumist. Samuti on usust tulenevalt tütarlapsel väga oluline enda ihu katmine ning vastassoo esindajaga üksi jäämine on välistatud, nii sõnab ka islami seadus. Kehalise kasvatuse õpetaja Maire keelas Haleemahil kandmast burkiini ujumistunnis ja kool leidis selle alternatiiviks privaatset võimlemistundi. Haleemah tundis end ahistatuna, et tema, kes on 15 aasta jooksul burkiini kandnud, on nüüd sunnitud paljastavalt riietuma, et osaleda ujumistunnis. Haleemah ei näe burkiini keelustamises õiglust, sest see on tema usule normaalne riietusese ja Eestis, kui tolerantses ühiskonnas, ei tohiks tulla burkiini kandmine probleemiks või tulla keelustamise alla. Haleemahi on kiusatud tema privileegide põhjusel. Haleemahi arvates on privileegide saamine põhjendatud, olles elanud 15 aastat hoopis erinevas kultuuriruumis ja teiste tavade järgi, peabki saama privileege, kohastumaks siinse koolielu ja elu-oluga. Kõik see hakkas mõjutama tema koolihindeid enne eksameid ja Haleemahi arvates on tegemist diskrimineerimisega, sest teda on usutunnistuse tõttu põhjendamatult ebavõrdselt koheldud terve aasta vältel, mis on PS § 12 kohaselt keelatud ning Haleemah tahab saada võimalust sooritada põhikooli lõpueksamid uuesti.

Tunnistaja ja kooli direktor Juhan sõnab, et kool lubab Haleemahil kanda pearätti erinevalt mõnest riigist, näiteks Bosnia. Tütarlapsel pole keelatud keskpäeval palvetamine põhinedes PS § 40 lg 2 ja koolilõuna probleem, mis sai lahenduse tänu Haleemahi vanematega kontakteerumisele, polnud koolist tingitud. Direktor näeb, et taimetoitlased, erinevate maitseeelistustega õpilased ning samuti Haleemah, on võrdse valiku ees, sest sealiha pakutakse kõigile ja on Eesti riigis tavaline toit, seega ei saa öelda, et Haleemahi on usu alusel diskrimineeritud. Kool ei saa lõpetada sealiha pakkumist, kui esineb üks moslem või taimetoitlane, kes ei söö sealiha. Ujumistunnis keelatud burkiini kandmist asendas kool võimlemise tunniga.
Õpetaja Maire kohtule oma seisukohta ei esitanud.
Klassikaaslased Martin, Uku, Sigrit ja Marleen arvavad, et Haleemahi privileegide saamine ei ole teiste õpilaste suhtes võrdne.
Haridus- ja Teadusministeerium arvab, et kool ja koolikeskkond ei ole süüdi Haleemahi hinnetes.

KOHTUOTSUS JA SELLE PÕHJENDUSED

PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Diskrimineerimine seisneb kellegi põhjendamatu ebavõrdses kohtlemises, kindla tunnuse alusel, näiteks usuliste veendumuste põhjal. Usuline diskrimineerimine piirab inimese, kes on diskrimineeritav, õigusi ja mõttevabadust, kui ta usub mingit kindlat põhimõtet. Teda koheldakse halvasti tema uskumuste tõttu. Haleemah järgib islami usu reegleid. Tulles elama Eestisse sai ta kohe vähemuse esindajaks, sest islami järgijaid on Eestis õigeusu, kristluse ja ateismi kõrval palju vähem. Tütarlapse suurimaks kannatajaks olid tema hinded. Tulenevalt usust peab Haleemah viis korda päevas palvetama, seda ei tohi keegi keelata PS § 40 kohaselt, mis määrab, et igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kaebaja esitas enda argumentatsioonis, et temal puudus privaatne koht usutalituste läbi viimiseks, ilma, et poleks õpilaste puurivat pilku. Kohtuniku arvates on usutalitused meie ühiskonnas paratamatult pilkupüüdvad, olgu inimene seotud hinduismiga, islamiga või muu usuga. Püüdes vältida kaaslaste pilke oli Haleemahil ainuke koht selleks tualettruum. Kohus arvab, et kool peab Haleemahile andma ruumi usutalitusteks, ent ruumi puudumist ei saa nimetada diskrimineerimiseks.

Esimesed probleemid koolis olid tingitud toidust, sest tütarlaps ei saanud süüa sealiha. Kool pole kohustatud tegema tervele koolile uue menüü, mis oleks vastav kõikide uskude reeglitele kui ka näiteks taimetoitlastele või toortoitlastele. Menüüd, mis oleks kõikidele inimestele meelepärane, ei ole kohtu arvates võimalik koostada, sest maitsed on erinevad. Tegemist on koolitoiduga, mis on tasuta ning kui lapsel on erisoove, tuleb sellest tema vanematega rääkida. Vanematega kontakteerudes jõuti ka lahendusele, mille eest kohus menetlusosalisi kiidab. Kohanemisraskuste ületamiseks tulebki koostööd teha ja kompromisse otsida. Eesti koolides on sealiha tavaline toit ning koolitoidu mittemuutmist ei saa pidada Haleemahi vastu diskrimineerivaks tegevuseks või kooli suutmatust arvestada Haleemahi eripäradega, seda toitumise mõistes.

Haleemah on kandnud, nagu kõik naissoost islami usu jälgijad, burkiini. Islami usu reegel määrab naissoost isiku keha paljastamise keelu. Eesti riik ei keela selle kandmist, ent Eesti kehalise kasvatuse õpetaja Maire keelas Haleemahil burkiini kandmise. Kuna Maire pole põhjendanud burkiini keelustamist, siis analüüsib kohus ise, kas keeld võis olla põhjendatud. Burkiin on 1960. aastatel islamikogukonnas levikut alustanud, seda usust tingitud heale tavale, et naise keha peab olema alati kaetud, mõistes tava. Burkiini keelustamine Haleemahile, kes pole kunagi nii paljastavalt olnud, kui nüüd ujumistunnis teiste ees burkiini mitte kandmisel oleks pidanud olema rohkem põhjendatud. Burkiin on islami naistele mõeldud spetsiaalne ujumiskostüüm, ent see võib basseini kaasa tuua mustuse või muutuda eluohtlikuks kindlal ujumisharjutusel, kuna inimene võib sellesse takerduda. Kohtu arvates võib inimese ohutuse nimel burkiini keelustada.

Kool pakkus välja ujumistrenni asemel kord kuus privaatset võimlemist fitnesstreeneriga Allar, et aidata Haleemahil siin kohastuda. Kohus soovib tõdeda, kui õpetaja Maire keelas Haleemahil burkiini kandmise, seda ohutuse ja puhtuse huvides ning kohus soovitab teha võimaluse võimlemistunnile kõikidele õpilastele ning jaotada poisid ja tüdrukud kahte kehalise gruppi. Kohus soovitab teemat arutada Haleemahi vanematega, sest tulles uude kultuuriruumi peab tegema ka mõningaid järeleandmisi, sest kellegil pole kerge uues kultuuriruumis. Fitnessitreener Allar on omandanud erialase hariduse ja tema ei ole süüdi, et tema tundi välditakse ainult tema soo pärast. Kohtu arvates on siin diskrimineeritav hoopis Allar.

Kohus ei kiida heaks kiusamist, kuid nõustub Haleemahi klassikaaslastega, et kõiki tuleb hinnata võrdsetel alustel, mis kehtib ka Haleemahile. Muusika on aine, kus esineb laulmist ning seda tehakse riikliku õppekava huvides, et arendada lapse muusikalist oskust. Klassis on rohkem inimesi – kes kardab esineda, kes on häbelik, kes põeb mingit haigust, mis peaks välja paistma või lihtsalt samuti ei soovi laulda, sest kardab tähelepanu keskpunktis olla. Haleemahi klassivennad ei soovi samuti klassi ees laulda, ent muud võimalust neile ei pakuta. Tütarlaps pole öelnud, et ta häbeneb oma pearätti, mis võiks suurendada tähelepanu just temale. Kohus leiab, et Haleemah kardab tähelepanu ja see tuleneb tema isiksusest. Tulles uude kultuuriruumi, olgu selleks kooli vahetamine või elukoha vahetus, on paljudel inimestel kohanemise tõttu häbelikkus või kartus esineda tundmatute ees, kuid see pole vabandus, sest kool koos õppekavadega ongi selleks mõeldud, et tuua inimeses julgust esineda ning õpilasi tulebki julgustada avalikkuse ees esinemisega, et arendada ennast elulisteks juhtudeks.

Kui Haleemah tahaks paremini sobituda Eesti kultuuriruumi, oleks võinud ta klassiõdede kingituse vastu võtta ja selle kellegile teisele, näiteks näljas olijale, edasi anda, mõistes Eesti tavasid. Kohus otsustab jätta Haleemahi soovi eksamitulemusi muuta rahuldamata, sest kohus ei leia, et Haleemah oleks kannatanud pideva diskrimineerimise all ning oleks olnud usutunnistuse ja veendumuste tõttu ahistatud koolis. Haleemah võis kogeda stressi, sest tema kolimine Süüriast Eestisse langes just 9. klassi ajale, kui sooritatakse eksameid. Kohanemine on kõigil raske, ka õpilasel, kes asub maakoolist õppima linnakooli, seda ühe riigi piires. Mis puudutab Haleemahi eksamitulemusi, pole kohtul tõendust, kas Haleemah oleks üldse eksamid parematele tulemustele sooritanud. Haleemahi soov pääseda sisse pealinna parimatesse keskkoolidesse, oleks vaatamata eksamitulemustele valitud elukoha järgi ja alles siis tulemuste. Haleemahi etteheited koolile on peamiselt muusika ja kehalise kasvatuse ainete kohta. Kohus ei arva, et need mõjutasid eksamitulemusi. Isegi kui Haleemah sooritas nii muusikatunnid kui ka kehalise kasvatuse mitte headele hinnetele, poleks need mõjutanud kolme kohustusliku põhikooli lõpueksami sooritamist (eesti keel, matemaatika, lisaaine). Kohus ei leia samuti, et põhikooli lõpueksamite sooritamine mitteoodatud tulemustele tekitaks elus katastroofilist allakäiku. Haleemahil on võimalus alati kandideerida oma eksamitulemustega keskkooli, kus on tal kolm aastat aega kohanemiseks ning riigieksamite sooritamist oodatud tulemustele. Haleemah ei ole öelnud, et tal pole võimalik üheski keskkoolis haridusteed jätkata. Kohus ei nõustu samuti väitega, et kool ei teinud terve õppeaasta jooksul midagi, et toetada Haleemahi uues kultuuriruumis. Kool tegi endast palju ja püüdis Haleemahile abiks olla. Koolis tuleb siiski kõiki hinnata võrdselt.

Kohus leiab, et õpetaja Maire isiklik käitumine on taunitav, sest kehalise kasvatuse õpetaja ei tohi keelata burkiini kandmist ilma oma otsust põhjendamata ja direktori ning vanematega arutamata. Burkiini keelustamise analüüsis kohus eelnevalt läbi ja jõudis järeldusele, et burkiini kandmist võib keelata turvalisuse ja puhtuse eesmärgil.