Avalehele

Usk, kui eluviis

Eliise Virumäe
Juhendaja Karolina Antons

Haleemah on pärit Eesti-Süüria perekonnast, tema ema on eestlane. Perekond elas 15 aastat Süürias, kuid sealse kodusõja tõttu koliti Eestisse. Haleemahil on väga hea eesti keele oskus, seega sai ta kohe alustada õpinguid ühes väikelinna kooli 9. klassis. Haleemah soovis pärast põhikooli lõpetamist pääseda õppima pealinna parimasse võõrkeele kallakuga keskkooli, et saada vajalik keelebaas Euroopas töötamiseks. Süürias oli Haleemah järginud rangelt islami seaduseid, aga Eestisse tulles pidi ta elama keset täiesti teistsugust kultuuri. Tüdruku kohanemine Eestis ei läinud aga kõige paremini ning seetõttu oli ta stressis, mis ei lasknud täielikult keskenduda õpingutele. Raskuste kiuste sooritas Haleemah, kõik lõpueksamid, kuid mitte nendele tulemustele, mida ta oli oodanud. Kuna nende tulemustega ei saanud Haleemah Tallinna parimasse keskkooli sisse, otsustas ta oma eksamitulemused vaidlustada Haridus- ja Teadusministeeriumis. Sealses apellatsioonikomisjonis jäeti aga eksamitulemused muutmata ning tüdruk otsustas esitada kooli peale kaebuse halduskohtusse põhjusega, et just koolis valitsenud õhkkond takistas tal hariduse täit omandamist. Kohtus esindab Haleemahi advokaat ja kooli esindab kohtuasjas direktor isiklikult. Direktorit on aidanud oma seisukohtade sõnastamisel ka väikelinna linnavalitsuse juures töötav jurist.

Haleemahi advokaat:

Minu klient Haleemah on pöördunud Eesti kohtusüsteemi poole, et see annaks oma hinnangu sellele, kuidas teda Eesti koolis on koheldud. Nimelt ütleb meie põhiseaduse §37, et haridus on kõigi Eestis elavate inimeste põhiõigus, aga Haleemah tunneb, et tema jaoks on see Eestis viibitud aja jooksul tehtud väga ebamugavaks ja seda eeskätt tema usuliste veendumuste tõttu. Samas, põhiseaduse §40 järgi on igaühel Eesti Vabariigis südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Ei tervist, avalikku korda ega kõlblust Haleemah kahjustanud ei ole. Paraku Haleemahi kooli juhtkond ei ole käitunud seda põhiseaduse punkti arvestavalt ning Haleemahil oli raske oma usuliste veendumuste järgi elada. Esiteks ei saanud ta koolilõunat süüa, kuna see polnud “halal”. Haleemahil keelati burkiini kandmine kooli ujumistundides ja selle asemel pakkus kool välja võimaluse käia erafitnesstundides koos meesõpetajaga. Tüdruku ühes kinnises ruumis viibimist meessoost isikuga keelavad aga islamiseadused ja see on vastu tema usulistele veendumustele. Koolis lubati Haleemahil küll palvetada, kuid ainus privaatne koht, kus ta seda teha sai ilma kaasõpilaste pilkudeta, oli WC. Palvetamiseks sobib aga iga ruum, peale WC!!! Selle asemel, et kooli õpilased aitaks Haleemahil kohaneda ning teda toetanuksid, hakkasid õpilased teda hoopis usuliste veendumuste pärast ahistama ning diskrimineerima. Kõigest sellest tulenevalt oli Haleemahi stress enne eksameid nii suur, et head tulemust oligi raske saada. Mina ja minu klient leiame, et seeläbi on tema põhiõigusi rikutud ja kool peab võtma vastutuse Haleemahi kehvade eksamitulemuste eest.

Kooli direktor:

Need väited nagu poleks kool Haleemahi heaks mitte midagi teinud, ei pea kohe mitte kuidagi paika. Me lubasime Haleemahil kanda koolis igapäevaselt pearätti, mis on nii mõneski Euroopa riigis keelatud. Kuna meie koolitoit ei vastanud punktipealt islamiseadustele, siis rääkisime Haleemahi vanematega, kes lubasid tüdrukule iga päev kodust toidu kaasa pakkida. Haleemahile ei sobinud käia kooli reeglite järgi ujumistundides. Kool tuli talle selles osas vastu ning pakkus alternatiivi fitnesstreeningute näol. Koolil ei olnud parasjagu võimalik kuskilt naistreenerit saada, seega ainus võimalus oli teha tunde meestreeneriga. Meie kooli õpetajad aitasid igati Haleemahil kohaneda siinse kooliga, aga rohkemaks meie koolil ressursse ei ole. Koolil ei ole ka võimalik pakkuda tüdrukule palvetamiseks privaatset tuba, kuna parasjagu ei olnud ühtegi vaba ruumi. On loomulikult kahetsusväärne, et meie kooli mõned õpilased hakkasid Haleemahi kiusama, kuid eks nad ilmselt tajusid ebavõrdsust, kuna Haleemah oli saanud nii mõneski osas privileege. Ka teised tüdrukud koolis soovisid ujumistundide asemel fitnesstreeningut, aga nemad ei saanud valida. Seega ei nõustu ma kuidagi, et kool ei ole pingutanud ja püüdnud Haleemahi olukorda Eesti koolis võimalikult mugavaks muuta.

Haleemahi advokaat:

Need ei ole kohe kindlasti mitte piisavad vastutulekud, et ühest teisest kultuurist tulnud õpilane saaks end uues koolis hästi tunda. See, et Haleemah võis koolis pearätti kanda ei ole eriline vastutulek, kuna on loomulik, et õpilane valib endale ise riietuse koolis käimiseks. Ka teised õpilased võivad ju end riidesse panna nii nagu nad tahavad! Ka koolitoidu osas ei teinud kool mingisuguseid vastutulekuid ja ei olnud nõus oma menüüd muutma nii, Haleemahi vanemad pidid selle olukorra ju ise lahendama. Haleemah ei saanud käia kooli ujumistundides, kuna kool ei lubanud tal burkiini ujumisbasseinis kanda. Kool pakkus küll võimalust käia ujumistundide asemel fitnessis, kuid ainult meesõpetajaga. Seega ei jäänud selles osas Haleemahil muud üle, kui valida üks nendest võimalustest ja seeläbi oma usulistele veendumustele järgi anda. Eesti Vabariigi põhiseadus §41 järgi on aga igalühel õigus jääda truuks oma veendumustele. See, et kooli õpilased Haleemahi kiusama hakkasid on kooli enda tegemata töö. Iga kool peaks suutma teha oma õpilastele selgeks, et see, kui inimene on teistsuguste veendumustega või näeb teistsugune välja, ei anna neile alust teda kiusama hakata.

Kooli direktor:

No kuulge, kuskile tuleb ju tõmmata piir! Inimene, kes tuleb Eestisse elama, peab end veidi ka meie kultuuri järgi painutama. Põhiseaduse §49 ütleb ju, et igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Nii ka meil, eesti kultuuriga inimestel. Kuna meie kooli enamus õpilasi on teistsuguste usuliste ja kultuuriliste veendumustega, siis me ei saa teha kogu kooli ümber selleks, et üks inimene meie hulgast tunneks ennast nagu kodus. Loomulikult me andsime endast parima, et talle vastu tulla, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula sätestab, et Eesti riik peab tagama eesti rahva ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seega peame ka meie hoidma au sees eesti kultuuri ja ka seda kooli õpilastele edasi kandma. Ka Eesti kool on eesti kultuuri kants!

Haleemahi advokaat:

Eesti vabariigi põhiseadus §41 ütleb, et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Seega ei pea Haleemah järele andma mitte üheski oma usulises veendumuses, kui need on tema jaoks olulised. Nüüd, kui ta on asunud õppima Eesti kooli peab kool arvestama tema veendumustega. Islam ei ole lihtsalt usk, mida mõnel päeval nädalas või usupühade ajal praktiseeritakse, vaid eluviis. Samas ei saa Haleemahile ka ette heita tema vähest huvi Eesti ja eesti kultuuri vastu. Haleemah nimelt räägib ilusat puhast eesti keelt ja juba aasta alguses paelusid teda Eesti kultuuriloo ja kirjanduse vabaained. Ja pealegi, tänu oma eestlannast emale on ka Haleemah sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik ja peab end siin eriti oodatuna tundma.

Kooli direktor:

Meie põhiseadus §12 ütleb, et kõik on võrdsed, seega ei saa me Haleemahile pidevalt igasuguseid privileege pakkuda, mida teised õpilased ei saa. Paljud õpilased on ka juba öelnud, et nad ei taha enam ujumas käia, muusikatunnis klassi ees laulda ja üldse võiks koolis olla iga päev näiteks pannkoogid.

Haleemahi advokaat:

Põhiseaduse §12 on muide palju sügavam, kas te edasi ei lugenud? Seal on ka kirjas, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse ja muude veendumuste põhjal. Seega, koolis valitsev õhkkond ning tema pidev diskrimineerimine ja ahistamine usulistel põhjustel tekitas Haleemahil järjest tugevamat stressi ja see, et ta pidi pidevalt võitlema oma õiguste eest koolis, ei lasknud tal täielikult õppimisele keskenduda. Kui õpilane ei saa koolis iga päev keskenduda vaid õppimisele, siis kannatavad ka kõige andekamate õpilaste hinded ja ka eksamitulemused. Kuna Haleemah ei suutnud eksameid suure stressi tõttu paremini teha, ei saanud ta sisse soovitud kooli, kus ta oleks saanud vajaliku keelebaasi Euroopas töötamiseks. Seega, ma palun kohtunikul siiski anda oma hinnang selles Eesti väikelinna koolis toimunule. Haleemah soovib selle kaebusega juhtida tähelepanu ka teiste taolises olukorras olevate õpilaste probleemidele, sest jätkuv kodusõda Süürias ja pagulasprobleem Euroopas toob taolisi inimesi veel kindlasti Eestisse ja neil võiks olla lootust paremale kohtlemisele.

KOHTUNIKU OTSUS:

Olles ära kuulanud nii Haleemahi advokaadi kui kooli direktori seisukohad, kõlab minu otsus järgmiselt:

  1. Kui islamiseadusi jälgiv õpilane tuleb õppima eesti kooli, peab kool tema usutunnistusega siiski arvestama, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse §41 järgi on igaühel õigus jääda truuks oma veendumustele ja kedagi ei tohi sundida neid muutma. Kui kool leiab, et ta on olukorra lahendanud suunates õpilase palvetama WC-sse või jätma ta kahekesi koos meesõpetajaga fitnessitrenni, on kool paraku näidanud ennast kultuuriliselt harimatuna ning siiski sundinud Haleemahi oma usulisi veendumusi mitte järgima. Lihtsustatult, on kool teinud oma õpilasele karuteene. Kuna teema on aktuaalne ja on väga tõenäoline, et islami usutunnistusega lapsi satub Eesti koolidesse veelgi, siis määran väikelinna kooli direktorile kohustuse läbida baaskursus „Islam kui eluviis - traditsioonid ja kombed“ ning avaldan lootust, et sellesuunaline harimine aitab taolisi probleeme tulevikus vältida.
  2. Samas, ei saa kool vastutada Haleemahi kehvade eksamitulemuste eest. Ei ole võimalik kuidagi kontrollida, kas parema kohtlemise korral oleksid tema tulemused olnud piisavad oma unistuste kooli astumiseks.
  3. Lõpetuseks avaldan ma lootust, et Haleemah leiab kesktee Eesti ja islami vahel tundes end Eestimaal sünnijärgse Eesti kodanikuna hästi, samas jäädes kindlaks oma usulistele veendumustele.