Usk kui eluviis

Kärt Inno
Juhendaja Maie Nõmmik

Haleemahi esindaja seisukoht

  1. EV põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida usutunnistuse tõttu. Klassivennad Martin ja Uku kiusasid Haleemahi, pidevalt diskrimineerides teda  usu ja veendumuste tõttu. See tekitas Haleemahis stressi ning ta ei suutnud õppimisele keskenduda.
  2. EV põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel usuvabadus. See lubab avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Sellest hoolimata keelas kehalise kasvatuse õpetaja Maire Haleemahil mosleminaiste ujumisriiete (burkiini) kandmise ujumistunnis. Seepärast ei saanud Haleemah ujumistundidest osa võtta. Järelikult oli tegemist diskrimineerimisega, sest Haleemahi koheldi põhjendamatult ebavõrdselt, mille tulemusel sattus ta halvemasse olukorda kui teised klassikaaslased. Koolis pakuti küll Haleemahile ujumistundide asemel võimlemist, aga kooli juhtkond ja õpetajad oleks pidanud teadma, et meesterahvas võimlemisõpetajana on moslemist neiule vastuvõetamatu.
  3. EV põhiseaduse § 41 kohaselt on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Sigrit ja Marleen olid püüdnud Haleemahiga sõbruneda viies talle šokolaadi, kuid Haleemah ei võtnud seda vastu, väites, et tema oma sünnipäeva ei tähista. Tüdrukud tõlgendasid seda nii, et Haleemah ei soovi lihtsalt nendega suhelda. Kuigi Haleemahi veendumuste tõttu ei saanud ta šokolaadi vastu võtta. Sigrit ja Marleen ei teadnud, et selline ongi moslemite tava, seepärast nad solvusid.
  4. EV põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 18 esimese punkti kohaselt võib kool teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas, kui muudatuste tulemusena nädalakoormus või õppe intensiivsus samaks jääb. Sigritil ja Marleenil polnud alust Haleemahile tehtud erandite pärast kaebusega pöörduda klassijuhataja Sirje poole. Haleemahil oli sama nädalakoormusega ja õppeintensiivsusega programm, ainult asendatud teiste tegevusega, mis sobib Haleemahi usukommetega. Sigrit ja Marleen tekitasid ainult Haleemahis rohkem stressi, kui seda juba oli.
  5. EV põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 19 esimese punkti kohaselt peab õppekeskkond  toetama õpilase arengut. Haleemahi sõnul tekitas kooli halvustav õhkkond temas suurt stressi ning kool ei suutnud terve õppeaasta jooksul toetada tema usutunnistusest tulenevaid eripärasid. Sellest tulenevalt kannatasid ka Haleemahi eksamihinded.
  6. Ülaltoodud kaalutluste tõttu oleks õiglane, et Haridus-ja Teadusministeerium võiks lubada Haleemahil erandkorras eksamid uuesti teha.

Kooli esindaja seisukoht

  1. EV põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 18 esimese punkti kohaselt tegi kool õpilast õpetades muudatusi ja kohandusi õppesisus ja õppeprotsessis. Kool on teinud kõik endast võimaliku, et õpilase hinded ei halveneks tema usutunnistuse ja veendumuste tõttu. Ujumistunni alternatiivina on  Haleemahile pakutud võimlemist. Kool on olnud suhtluses Haleemahi vanematega, kes lubasid edaspidi Haleemahile sobiliku lõunasöögi kaasa pakkida. Tal lubatakse kanda pearätti, mis nii mõneski välisriigis oleks keelatud. Klassijuhataja ja õpetajad toetasid igati Haleemahi.
  2. Koolis oli Haleemahil järelikult võimalus saada kvaliteetne üldharidus nii nagu EV põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 6 esimene punkt nõuab. See, kuidas Haleemah oskas teadmisi rakendada eksamil, oli seotud sellega, kui palju ta eelnevalt ise õppimisega vaeva nägi.
  3. Palun kohtul apellatsioonikomisjoni otsus jõusse jätta.

Kohtu otsus

  1. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel on igal Eestis elaval inimesel õigus haridusele. Seda kool Haleemahile võimaldas..
  2. EV põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 4 teise punkti alusel peab kool pakkuma Haleemahile positiivselt mõjuvat ja arendavat õppekeskkonda. Kool püüdis vastavat õppekeskkonda ka luua, arvestades Haleemahi usust ja eluviisist tingitud eripära. Hoolimata sellest hakkasid klassivennad Haleemahi kiusama. Erandite võimaldamine Haleemahile riivas klassikaaslaste õiglustunnet. Tegemist oli koolikiusamisega, mis loomulikult tekitab stressi. Õpetajad oleksid pidanud õpilastele selgitama islami tavasid ja kombeid. Teiselt poolt oleks ka Haleemahile pidanud selgitama näiteks seda, kui oluline on Eestis lastele sünnipäev ja millised on meile omased teised tähtpäevad ja kombed. Haleemah oleks oma klassikaaslasi paremini mõistnud. Õpetajatel ei ole keelatud lubada mõne poisi või tüdruku jaoks erandeid teha, näiteks kui nad ei taha klassi ees esineda, siis võib seda individuaalselt pärast tunde teha või mingi teise ülesande anda. Õpetajatel on koguni kohustus arvestada iga õpilase individuaalsete võimete ja iseärasustega ja anda neile erineva raskusastmega ülesandeid. Nii et ka Haleemahi klassikaaslaste individuaalsust oleks võinud arvestada. Kui märgati, et Haleemahi kiusatakse, oleks pidanud sellega kohe tegelema koolipsühholoog, õpetajad jt nagu iga koolis ettetuleva kiusamisjuhtumi puhul.
  3. Kuna Haleemahi jaoks on usk ja usukombed väga tähtsad ja ta ei teadnud eestlaste tavasid, tunnetas ta enda kiusamist diskrimineerimisena just usu pärast.
  4. EV põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 4 esimese punkti alusel on õpilasel kohustus täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Haleemah täitis oma õpiülesandeid ning omandas teadmised ja oskused ning eksamitulemused näitasid tema oskusi vastava hindega. Kui ta aga kiusamise tõttu stressis oli ja koolis seda ei märgatud, mõjutas stress eksamitulemusi.
  5. EV tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord §7 esimese punkti kohaselt on põhikooli lõpueksami eesmärk saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest. Haleemahi eksamihinded peavad jääma jõusse-need hinded näitavad, milline oli tema teadmiste tase kooli lõpus.
  6. Kehalises kasvatuses ja muusikaõpetuses, kus kõige rohkem probleeme oli, ei pidanud Haleemah eksamit tegema.
  7. Lõppkokkuvõttes on kohus seisukohal, et Haleemahi põhikooli eksamitulemus jääb muutmata, sest eksamitulemused näitasid Haleemahi kogu põhikoolis omandatud teadmiste kokkuvõtlikku hinnet. Eksamihindega saadi tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest. Arvestada tuleb aga, et koolis siiski ei tehtud küllalt selgitustööd nii eesti laste hulgas kui ka Haleemahile, et nad vastastikku mõistaksid teise rahva kombeid ja tavasid. See oleks vähendanud stressi, parandanud suhteid. Sellepärast tuleks koolil Haleemahit abistada, et ta saaks eksamid uuesti teha. Haridusministeerium võiks seda ka erandkorras lubada.