Vabadus juua
Nataljal oli onu Artur, kellel oli alkoholiprobleem. Ka Artur ise sai aru, et tal on probleem. Käis võõrutusravilgi ja vahepeal juba püsis kainena, kuid siis tuli talle ei tea kust külla tema tuttav Kalju ja mehed said nii Arturi karskusrežiimist kui ka pooleliitrisest Stolichnayast jagu kõigest kahekümne minutiga. Nii oligi Artur taas sattunud joomatsüklisse.
Arturil oli tervis nigel ja tööl ta ei käinud. Viimasest kohast oli ta ära saadetud töökohal purjutamise tõttu, kuid ehitustel rassimiseks oli Arturil ka vanust juba omajagu ja sestap ta väga entusiastlikult tööd ei otsinudki. Pärast seda, kui Arturi naine paari aasta eest oli hinge heitnud, oli Natalja Arturi eest hoolitsema jäänud. Natalja maksis Arturi korteriarved ja käis talle iga nädal süüa viimas. Telefonitsi kõnelesid Natalja ja Artur mõni kord lausa mitu korda päevas. Nad olid kogu aeg väga hästi läbi saanud ja Natalja oli üks väheseid inimesi, kes Arturit hukka ei mõistnud.
Kui Natalja ükskord Arturile süüa viimas käis, leidis ta Arturi korterist eest kolm tokerja välimusega meesterahvast, kes olid sel hetkel samamoodi purupurjus nagu Artur isegi. Natalja ajas asotsiaalid välja ja kui Artur lõpuks kaineks sai, nõudis Arturilt aru. Artur seletas, et oli meestega tutvunud linnapargis ja nood olid endid ise Arturi juurde „külla kutsunud“, kostiks odekolonni ja puskarit kaasa võtnud ning et tal lihtsalt polnud südant mehi ära ajada. „Aga see on jah probleem,“ oli Artur nõus. Koos Nataljaga arutasid nad, kuidas Arturit tema enda nõrga iseloomu ja alkoholismi eest kaitsta, ning Artur palus, et Natalja tema korteri ukse kohe lukku keeraks ja võtme kaasa viiks, siis saab Artur tema poole jooma tikkuvatele asotsiaalidele öelda, et uks on lukus ja võti viidi minema. Nüüd kruviski Natalja Arturi korteriukse külge tabaluku aasad ja pani korteri väljastpoolt tabalukuga kinni. Arturil oli telefon, millega ta sai alati Nataljaga ühendust võtta, ja Artur oli ise asjakorraldusega väga rahul. Nii oli Artur kuu aega luku taga ja püsis täitsa kainena, kuni Nataljaga ühiselt otsustati, et ust ei ole vaja enam lukustada. Artur isegi mõtles, et võiks uuesti tööd otsida, et igavust peletada.
Kaks nädalat hiljem, kui Natalja Arturile külla läks, leidis ta Arturi korterist lisaks Arturile eest ka ühe naisterahva. Mõlemad olid juba purjus. Natalja palus naisel lahkuda ja viina kaasa viia, Artur mõmises protestiks vastu, et ei tohi viina minema viia, aga uinus siis peagi. Natalja istus köögis toolil ja mõtles, mida teha. Siis läks ta Arturi juurde, raputas toda õlast ja kui Artur silmad lahti tegi, küsis Arturilt: „Mis me teeme, kas peaksin jälle ukse lukku keerama?“ Seepeale Artur mõmises midagi vastu, mis Natalja arvates kõlas umbes nagu „jajah, keera, keera“, pööras siis teise külje ja magas edasi. Natalja kontrollis, et Arturil oleks telefon ligi, ning pani Arturi korteriukse väljastpoolt tabalukuga kinni.
Vastu õhtut puhkes korteris tulekahju. Tuli sai alguse sellest, et Artur oli kallanud süütevedelikku korteri lukustatud välisuksele ja selle siis põlema pannud. Tulele pandi kiiresti piir, päästjad murdsid korteriukse lahti ja leidsid korterist köögipõrandalt Arturi surnukeha. Arturi telefon oli köögilaua peal ja sisse lülitatud. Kohtuarst tegi kindlaks, et Artur oli surnud vingumürgistusse. Päästjate sõnutsi oli imelik, et Artur korterist välja ei olnud läinud: tabalukk ukse ees oli küll välimuselt soliidne, kuid lukuaasade kinnitused olid sedavõrd nõrgad, et ukse oleks kergesti saanud jalaga lahti lüüa.
Prokuratuur on esitanud Nataljale süüdistuse seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Süüdistuse kohaselt polnud Nataljal õigust Arturi korterit väljastpoolt lukustada.
Natalja kaitsja vaidleb süüdistusele vastu – Artur oli ju ise nõus sellega, et tema korteri välisuks lukku pandi.
Oled kohtunik. Sinu ülesandeks on otsustada, kas Natalja on toime pannud karistusseadustiku § 136 lg s 1 sätestatud kuriteo.
KarS § 136. Vabaduse võtmine seadusliku aluseta
(1) Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Abistavad küsimused:
- Millist põhiõigust kaitstakse ebaseadusliku vabaduse võtmise eest karistamisega?
- Kas inimene saab ise oma põhiõigustest loobuda?
- Mis tähendus on sellel, kuidas Natalja sai aru Arturi mõminast?
- Mida tähendab vabaduse võtmine? Kas Arturilt oli vabadus võetud?