Mitu eurot on laps väärt?
RIIGIKOHTU KAASUSKONKURSS 2018
MITU EUROT ON LAPS VÄÄRT?
Mitu eurot on laps väärt?
Kas lapse väärtus tõuseb
nagu börsihinnad turul,
või langeb kui parim enne
ületatud kaubal
allahinnatud toiduletil?
Mitu eurot on laps väärt?
Kas tema väärtus ületab
kuu alguses raskekäeliselt
pihku pistetud viie eurose?
Või hoopis suvel jäätise-
müügilt iseteenitud
kümne eurose?
Mitu eurot on laps väärt?
Kas lapse väärtust
on üldse mõistlik
mõõta rahas, mille
enda väärtus langeb
iga majanduskriisi
tagajärjel?
Kas lapse väärtus
seisnebki vaid rahas,
mis päevast päeva
ühe inimese käest
teise kätte rändab?
Kas lapse väärtus
seisnebki vaid rahas?
Mitte tema andides
ning annetes,
tema oskustes,
nende omandamises?
Mitte tema väärtus-
hinnangutes?
Mitte tema hariduses?
Mitte tema soovides?
Mitte tema tunnetes?
Mitte tema tahtest
edasi pürgida?
Kas lapse väärtus
seisnebki vaid
paberlipikute lugemises?
Kas raha väärtus
ongi võrdne
lapse väärtusega?
Seega küsin
nüüd veelkord,
mitu eurot on
ikkagi laps väärt?
Kahe lapse ema Maria,
pärit algselt
õnnelikust perekonnast,
kaebab kohtusse pereisa
laste elatiste pärast.
Põhjuseid tal selleks mitmeid,
põhiseaduse § 27 abil leiab ta,
et abikaasad peaksid olema
võrdõiguslikud,
et vanematel on õigus,
kohustus
kasvatada oma lapsi,
hoolitseda nende eest.
Pereema näeb
kohtuasjas enda
kasuks plusse.
Ta nõuab
peretütre kasuks
summat suurusega
250 eurot,
oma poja kasuks
aga 450 eurot.
Kahjuks aga pereisa
rahapuudus tabanud,
temal nii suurt summat
maksta hetkel raske on.
Kuna pereisa palk
on alla miinimumpalga,
kokku üle 700
euro maksta
käib üle jõu tal.
Perekonnaseadus
§102 lg 2 ls-st 3
tulenevalt esineb
Antsul mõjuv
põhjus elatise
vähendamiseks.
Antsul ka
üks palve veel,
mida kohus võtaks
arvesse kui elatist
ta vähendab: et
mees ikkagi ka
ise söödud, üüri
makstud saaks.
Antsu väited ka
pereemani tüürivad,
mees kohtule
Maria lapsetoetusi
nimetab,
enda aja lastega
nii väärtuslikuks
puhitab.
Maria aga vastu väidab,
temal kõige raskem on,
kahte last ju kasvatab,
ühel neist ka
kõnehäire on.
Toetuda on võimalik
tal perekonnaseaduse
§101 lg 1,
mis teatab,
et igakuine elatis
ühelegi lapsele
ei tohiks olla
väiksem kui
pool Vabariigi
Valitsuse kehtestatud
alammäärast.
Mõlemad endas kindlad on,
kuid vaid kohus teab,
kellel õigus on.
Kohus mõtleb, mõistatab,
kelle argumendid põhjendatud on,
lõpuks sellest järeldab,
et pikas perspektiivis
pereemal õigus on.
Lastekaitseseaduse § 5
punkt 3 kohaselt tuleb
kõigis lapsi puudutavates
ettevõtmistes seada esikohale
lapse enda huvid.
Kohus näeb pere puhul
selles osas lahknevusi,
pereema kasvatab
ju üksi kahte last,
rohkem nendega ta koos on
kui pereisa Ants.
Antsul lubatakse
maksta oma palgast
elatiseks kuu jooksul
veerand,
juhul kui ta lastega
rohkem aega koos veedab.
Antsul tuleb veeta
koos oma lastega
vähemalt 3 nädalavahetust,
et vähendada
temalt nõutud aastast
maksutasu,
samuti on see talle
abiks enda ülalpidamisel.
Kohus nii siis otsustas
ning nõudeid palus
järgida,
et tulevikus enam
suuri arusaamatusi
see teema ei
tekitaks.