Riigikohtu kaasuskonkurss pakub 9.–12. klassi õpilastele põneva võimaluse asetada end õigusemõistja rolli ning lahendada kaasusi, mille sarnastega kohtunikud igapäevaselt kokku puutuvad. Konkurss toimub igal aastal, nii juba 15 aastat.
2019. aastal laekus konkursile 118 tööd, siin lehel on koha leidnud neist parimad! Auhinnatud tööd on grupeeritud (vanuse)klasside kaupa, eraldi on esitatud loovtööd. Samuti saab siin vaadata kaasuste tekste, mille Riigikohus spetsiaalselt konkursi tarbeks kirjutas. Head lugemist!
Nii nagu varasematel konkurssidel, said ka 2019. aastal osalejad valida kolme kaasuse vahel: esindatud oli nii kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusõigus. Kaasuse lahendamiseks oli mitu võimalust:
a) nii, nagu seda tehakse kohtus: esitades esmalt mõlema poole argumendid ning seejärel tuues välja kohtuniku otsuse;
b) loovas vormis nagu essee, luuletus, joonistus, video vms.
Kõige olulisem oli, et lahendus lähtuks konkursil osaleja õiglustundest ja väärtushinnangutest.
2019. aasta kaasuskonkursi žürii oli 8-liikmeline. Žürii esimees oli riigikohtunik Ivo Pilving, žüriiliikmed kohtunike eetikanõukogu esimees ja Tallinna ringkonnakohtunik Kaire Pikamäe, Miina Härma Gümnaasiumi ajalooõpetaja ja uurimistööde koordinaator Maarja Puniste, Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kretel Tamm, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Dagne Mihkels, advokaadibüroo Leppik ja Partnerid vandeadvokaat Helvia Räägel, Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Sille Uusna ning Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna nooremnõunik ja andmekaitsespetsialist Erkki Sven Margna.
Riigikohtuniku palgel
püsis sünkjas ilme.
Resigneerunult ta lappas
pikki protokolle.
Keegi oli talle andnud
selle tüütu keisi.
Mida teised polnud tahtnud
polnud võtta teisi.
Oli juhtund jube lugu
koolis Vaimuvalla,
mitte see et talirukki
oleks võtnud hallad.
Hoopis mingi plikanähvits
polnud pääsend´ kooli.
Kuigi isa oli ammu
kinni pannud tooli
Lapsukese ema-isa
tahtsid näha ilma.
Vabatahtlikena getos
kirkalt paistsid silma.
Düüfus, ebola ja leepra
polnudki nii pahad,
sest et kohalikel olid
oma tervendamistavad.
Eestis tekkis, aga kohe
mingi nõme jama.
Vaimuvalla kooli juhtkond
lapse õue ajas,
sest et linnas liikus tõbi
nimeks katk või leeter.
Mürsikutele said sõbraks
pang ja termomeeter.
Koolirahvas tahtis nõnda
võita õudse tõve,
et ei tekiks kõigil punne
mis on niigi rõve.
Muretsevad ema-isa
tõstsid kohe kära.
Põhiseaduslik on riive
laps on koolist ära.
Eesmärk on ju väga õilis
täita koolikohust.
Saada kätte haridus ja
olla üle nohust.
Aga lapsel puudus siiski
veres väärt vaktsiin,
sest et ema-isa arvas:
„Oleks liigne piin“
Avokaadot süües pole vaja
karta mingit ohtu.
Arstid ei tea midagi ja
pole tarvis rohtu.
Kohtunikutoolil istus
vana väsind´ mees.
Sirvis toimikuid ja ohkas,
silmad olid vees.
Inimlikku juhmust palju
oli näinud kaua.
Ema-isa olid ise
kaevand valmis haua.
Vanemate väitekompleks püsis
kahel suurel vaalal.
Paragrahvis 37 - hariduse säte
tundus neile kõigiti, kui
eluandev läte.
Lisaks leiti veel üks sobiv
41
Kasvõi seina äärde seadke,
tuult ei sõelu püks.
Kohtuniku-härra siiski
poolt ja vastu kaalus.
Õigusteadus oli püha
kuigi igav kaasus.
Paragrahve leidus mitu
rumaluse vastu,
Näiteks – 19 – ja
arvestada katsu.
Paragrahvis 26
oli säte hea.
Tervis on ju kõigil kallis
mäletama peab.
Aga paragrahvid nagu
28 ja 34
tegid selge vahe.
Liikumine pole vaba,
kui on suurem pahe.
Kokkuvõtteks võime öelda,
otsus tuli hea.
Suurem üldine on hüve
koolilapski teab.
Maarja Katariina Kerge
Juhendaja: Lauri Naber
Kohtuniku (Hanna Kuldmäe) sisekõne
Kohtunik Hanna Kuldmäe – neljakümnendates, alla keskmise pikk, tüse brünetist naisterahvas, õe laste lemmik ja kolleegide õudusunenägu (lobiseb nendega liiga palju tühjast-tähjast). Just töölt koju tulnud ning endale teevee keema pannud, istub diivanile ning hakkab tööga tegelema, kuna ta oli unustanud seda töö juures teha.
Hea küll, ma peaksin selle uue juhtumiga tegelema hakkama, kuigi ma absoluutselt ei viitsi. Nii vaatame seda uut toimikut, mille sekretär mulle täna andis. Ma ei jaksa sellega üldse tegeleda! Miks keegi teine ei võiks sellega tegeleda? Hanna Kuldmäe, võta ennast kokku! Sa oled professionaalne kohtunik ja sul on juhtum, millega tegeleda! Nii et hakka parem tööle!
Teevesi sai valmis, seega Hanna Kuldmäe läheb ja teeb endale piparmündi teed meega. Korraks tekkis Hannal uuesti kiusatus töö sinnapaika jätta, kuid ta sai sellest võitu.
Heakene küll, vaatame siis üle. Nii, üldiselt soovib Anna lapsendada oma elukaaslase Karina last Liisat ning laps ise soovib samuti lapsendatud saada. Laps on juba varasemalt Karina laps, aga, kuna nad on elukaaslased ja mõlemad nõus, tundub, et probleeme pole. Annal ja Karinal on juba varasemalt lapsendatud Anna poeg Sebastian. Siiamaani ei tundu kõige hullem. Sotsiaaltöötaja, aga arvab, et Annal pole piisavalt pädevust ega aega (tema töö tõttu stjuardessina), et olla lapsevanem. Oo-oo. Lisaks muretseb sotsiaaltöötaja laste sotsiaalse tervise pärast.
Anna leidis, et Sotsiaalkindlustusamet peaks saatma uue sotsiaaltöötaja, kuna eelneva sotsiaaltöötaja küsimused olid kohatud. Sotsiaalkindlustusamet, aga ei näe sotsiaaltöötaja küsimustes midagi ebasobivat. Anna see-eest arvab, et sotsiaaltöötaja pole erapooletu ning, et teda ei saaks nii vastutusrikkale ametile lubada. Samuti pole ma veel näinud kogu sotsiaaltöötaja kokkuvõtet, seega ma ei saa väita, et ta pole nõus lapsendamisega ainult, kuna tegu on samasoolise paariga ja, et üks paari liikmetest on stjuardess. Issand, kuidas ma ei leia jõudu sellega tegeleda!
Hanna hingab sügavalt sisse, joob veidi teed, nuuskab ning seejärel jätkab tööga.
Mida ma teen? Oh, mulle tulevad mu ema sõnad meelde: „Hanna, mine kunstikooli! Sinust ei saa hea kohtunik. Sul tuleb juba loomupäraselt otsuste langetamine kehvasti välja, sa oled ju kaalud!” Mis siis, kui emal oli õigus? Mida ma küll ometi mõtlesin, kui ma juurat õppima läksin? Oleks ma kunstikooli läinud, maaliks ma praegu kusagil Pariisi tänavaid või joonistaksin poliitikutest karikatuure. Ma ei ta-ha üldse selle juhtumiga tegeleda! Üldse, miks halduse inimesed sellega ei tegele? Hanna Kuldmäe, võta ennast kokku! Lõpeta see enesehaletsus ära ja hakka tööle! See pole esimene kord kui mingisugune selline asi on juhtunud!
Hea-küll vaatame alustuseks põhiseaduse üle, see on nagunii ainus asi, mis mul siin praegu käepärast on. Nii... §12 järgi ei tohi kedagi diskrimineerida nende soo tõttu ja siinkohal väidab sotsiaaltöötaja, et Liisa kodukeskond pole vastav, et omada kahte samasoolist vanemat. §12 põhjal võib ka karistada isikut, kes kedagi diskrimineerima õhutab. Samuti pole ma veel näinud kogu sotsiaaltöötaja kokkuvõtet, seega ma ei saa väita, et ta pole nõus lapsendamisega ainult, kuna tegu on samasoolise paariga ja, et üks paari liikmetest on stjuardess. Kuigi juba ütlemine, et kaks samasoolist isikut ei tohiks lapsendada on diskrimineerimine. Sotsiaaltöötaja peaks põhjendama, mida ta peab silmas sellega, et ta arvab, et kodune keskkond pole vastav, et omada kahte samasoolist vanemat. Vanemad elavad juba koos, seega tegelikult väga palju ei muutuks.
Loomulikult on ka § 41 õigus jääda truuks oma veendumustele ja arvamustele ning kellelgi pole õigust sundida neid meelt muutma. Seega võib sotsiaaltöötaja jääda oma arvamuse juurde ning ei pea seda otseselt muutma. Sellegi poolest ei saa veendumusega vabandada õiguse rikkumist. Ei saa ka ümber vaadata faktist, et seda tüüpi ametikohal tuleb langetada otsuseid seaduse kohaselt, mitte ainult oma veendumuste kohaselt.
Mis hääl see on? Kur..., sa sinine sitikas! Tubli kass! Aja jah kõik vaasid maha!
Hanna sammub agressiivselt kassi ning vaasikildude juurde ning hakkab seda segadust koristama. Kass vaatab korraks rahulikult pealt ja läheb seejärel toimiku peale magama. Killud koristatud võtab Hanna kassi sülle ning loeb edasi.
Kuna sotsiaaltöötaja ei lase lapsendada nii, et põhiseadus selle otsusega kooskõlas oleks, on tegemist Anna põhiõiguste piiramisega. §11 järgi tohib vabadusi ja õigusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Peale selle §14 järgi on kohalikel omavalitsustel kohustus tagada õigused ja vabadused. Rääkimata §15, mille järgi on kõigil nende õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse.
§27 mainitakse seda, kuidas vanematel on õigus kasvatada oma lapsi ning, kuna Liisa tunnistab Anna oma vanemaks ning Anna Liisa oma lapseks, on Annal õigus oma last kasvatada. §27 mainitakse ka seda, et perekond on riigi kaitse all.
§26 järgi on inimestel õigus eraelu puutumatusele. See, mis soost on Anna elukaaslane või, kellena Anna töötab pole omavalitsuse ega ametiisikute probleem. Muidugi tõi sotsiaaltöötaja välja, et selline kooselu ja amet võivad pärssida Liisa ja Sebastiani vaimset ning sotsiaalset tervist, mille puhul on ametnikel õigus eraellu sekkumiseks. Sellest hoolimata elavad nad juba varasemalt koos ning tundub, et veel see pole nende tervist mõjutanud.
Sotsiaaltöötaja väidet, et Anna pole pädev lapsevanemana, tema soo ning töö tõttu võib lugeda moraalse kahju tekitamiseks. Rikutud on Anna õigusi ning talle on tekitatud moraalset kahju. Kuigi sotsiaaltöötajal oli õigus segada ennast Anna eraellu, muretsedes Liisa ja Sebastiani tervise pärast ning õigus oma arvamust sellel alal avaldada, suutis ta selle käigus käituda diskrimineerivalt ja mitte lähtuda niivõrd laste heaolust, kui enda arvamusest. §25 järgi on igaühel õigus Annal ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kuid, kuna Anna ei soovinud midagi peale sotsiaaltöötaja vallandamise ja uue sotsiaaltöötaja määramise, ei pea ma sellega tegelema. Jess!
Praeguse seisuga pole peale selle, et Annal on töökoht, mille tõttu ta viibib palju eemal kodust ja et tal on oma elukaaslasega sama sugu, rohkem argumente esitatud. Reisiv eluviis võib olla ka erisoolistel paaridel ning seda tüüpi eluviisi pole varasemalt kaalutletud takistusena vanemaks olemisel.
Sotsiaaltöötaja peaks arvestades oma mõjukat ametit olema võimeline langetama erapooletuid otsuseid ja analüüsima olukorda olenemata oma tõekspidamistest ning maailmavaadetest. Ilmselt peaks veel uurima Sotsiaalkindlustusameti väärtushinnanguid, kui nad ei leidnud, et sotsiaaltöötaja küsimused on kohatud ja ebaprofessionaalsed ega kahelnud sotsiaaltöötaja otsuses mitte lasta Liisat lapsendada.
Arvestades, et ma leian siit juba üsna palju väiteid sotsiaaltöötaja vastu ning vähe tema poolt. Seega paneme kirja, et juhtumi võidab Anna ning, et sotsiaaltöötaja aruannet ei võeta lapsendamisel arvesse. Sotsiaalkindlustusamet saadab uue sotsiaaltöötaja ning Liisa lapsendamisprotsess jätkub. Sotsiaalkindlustusametile tehakse ettepanek sotsiaaltöötaja koondada. Seda muidugi juhul, kui keegi vahepeal mingisuguse uue argumendi või väitega välja ei tule. Huhh, ma sain põhimõtteliselt hakkama. Nüüd ma lähen küll magama. Olen selle ära teeninud.
Hanna pakib asjad kokku, joob veel ühe tassi teed ja suundub magama.