Kas kohtunikueetika nõuetega on kooskõlas see, kui kohtunik ütleb tsiviilasjas enne otsuse tegemist pooltele selgelt välja, kuidas ta kavatseb vaidluse lahendada? Näiteks, kas esitatud tõendid on piisavad või kuidas ta kavatseb õigust kohaldada ja millise hinnangu ta kavatseb tõendite alusel asjaoludele anda, kuni selleni välja, et kas ta kavatseb hagi rahuldada või jätta hagi rahuldamata? Kas tsiviilkohtumenetluses kehtib nõue, et kohtunik ei tohi enne otsuse tegemist pooltele vihjata, kuidas ta kavatseb asja lahendada ja kas vastupidine tegevus oleks kohtunikueetika nõuete rikkumine?

Asjakohased eetikanormid
Kohtunik täidab oma töökohustusi erapooletult, omakasupüüdmatult ja hoolikalt ning kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil (eetikakoodeksi p 2).

Kohtunik on õigusemõistmisel erapooletu ja õiglane ning püüab sellisena näida ka mõistlikule kõrvalseisjale. Selleks kohtleb kohtunik protsessiosalisi võrdselt, hoidub mittevajalikest ja asjasse mittepuutuvatest kommentaaridest või märkustest. Ta väldib ärritumist, vihastumist, hääle kõrgendamist, suhtumist väljendavat miimikat ja motoorikat või muud sellist käitumist, mis võib jätta mulje tema erapoolikusest (p 14).

Kohtunik hoidub hinnangutest käimasoleva või eelseisva protsessi ja selle võimalike tulemuste kohta ning taotleb samasugust hoiakut ka kohtutöötajatelt. Kohtunik ei kritiseeri avalikkuse ees teise kohtuniku menetlust ega lahendit (p 16).

Eetikanõukogu seisukoht
Eetikanõukogu käsitleb esitatud küsimust tsiviilkohtumenetluse, konkreetselt hagimenetluse kontekstis.

Esitatud küsimuse raames tuleb eristada kohustusi, mis kehtivad kohtuniku suhtes seadustest ja eetikanõudeid, mida tuleb arvestada eelkõige olukordades, mis on täpselt seadusega reguleerimata. 

Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneb terve rida kohustusi, mida kohtunik peab tsiviilasja lahendamisel täitma. Kui kohtunik täidab kõiki neid kohustusi, siis ta peab pooltega arutama küsimusi, millest asja lahendamine sõltub, milline on kohaldamisele kuuluv materiaalõiguse norm, millised asjaolud on asjakohased ja kellel on mida vaja tõendada. 

Kohtunike eetikakoodeksist ega ka mujalt ei tulene kohtunikule kohustust hoiduda konkreetse hagiasja raames, selle menetluse menetlusosalistele avaldamast seisukohti, mis puudutavad seda, millest konkreetse hagiasja lahendamine sõltub ja millised on konkreetse tsiviilasja lahendamise väljavaated, kas pooled peaksid sõlmima kindlatel tingimustel kompromissi jne.

Kohtunik peab õigusemõistmisel olema erapooletu ja õiglane ning kohtlema menetlusosalisi võrdselt,  seda järgides võib kohtunik anda menetluse ajal teada, kuidas ta selleks hetkeks laekunud asjaolude ja seisukohtade pinnalt konkreetse küsimuse või kogu tsiviilasja lahendaks. Kohtunik peab sealjuures hoiduma mittevajalikest ja asjasse mittepuutuvatest kommentaaridest või märkustest (vt  eetikakoodeks p 14). 

Kohtunike eetikakoodeksi punktist 16 tuleneb eelkõige kohtuniku jaoks keeld anda hinnanguid käimasoleva või eelseisva kohtumenetluse kohta väljaspool konkreetset kohtumenetlust. Selle punkti kohaselt ei saa eetiliseks pidada seda, kui kohtunik arutab tema menetluses olevaid või talle lahendamiseks määratud kohtuasju või nende asjaolusid menetlusväliste isikutega. Menetluse raames, menetlusosalistega menetlust puudutavate küsimuste arutamist ja hinnangute andmist punkt 16 ei reguleeri.

Kohtunike eetikanõukogu arvamus esitatud küsimusele (arvamus nr 1/2025; jaanuar 2025) [5] pdf-failina

Kohtunike eetikanõukogule esitati küsimused kohtunike eetikakoodeksi p 20 tõlgendamise kohta. Nimetatud punkt kohustab kohtunikku vältima huvide konflikti, välistades olukorrad, kus perekondlikud, sotsiaalsed või muud suhted mõjutavad tema tööd kohtunikuna. 

Küsimused on järgmised

1. Kohtuniku, prokuröri ja advokaadi lapsed käivad ühes lasteaiarühmas või ühes klassis. Kohtuniku lapsed käivad teiste laste sünnipäevadel erinevates mängutubades, tuues kaasa kingitusi sünnipäevalapsele. Sünnipäevapeod toimuvad koos vanematega. Kas kohtunikust lapsevanem käitub kooskõlas kohtuniku eetikanõuetega, kui ta osaleb vanemana sellisel sünnipäevapeol? Kas pärast sellisel üritusel osalemist peaks kohtunik end taandama kohtuasja menetlusest, kui menetlusosaliseks või esindajaks on mõne teise sünnipäeval osalenud lapse vanem?

2. Kohtuniku, prokuröri ja advokaadi lapsed käivad ühes lasteaiarühmas või ühes klassis. Kas kohtunikust lapsevanem käitub kooskõlas kohtuniku eetikanõuetega, kui ta osaleb koos lapsega sünnipäeval, mis toimub mõne advokaadi või prokuröri kodus? Kas pärast sellisel sünnipäeval osalemist peaks kohtunik end taandama kohtuasja menetlusest, kui menetlusosaliseks või esindajaks on mõne teise sünnipäeval osalenud lapse vanem?

3. Kas kohtunik käitub kooskõlas eetikanõuetega, kui lubab advokaadil või prokuröril end autoga koju viia pärast mõnda ühist koosviibimist (nt jõulupidu, koolitus või muu ühine üritus)?

4. Kohtunik, prokurör ja advokaat käivad igal aastal teineteise sünnipäevadel või muudel perekondlikel üritustel ning teevad üksteisele mh rahaliselt hinnatavaid kingitusi. Kas sellistel sünnipäevadel osalemisel ja/või sünnipäevakingitusi vastu võttes käitus kohtunik kooskõlas eetikanõuetega? Kas pärast kirjeldatud tegevusi peaks kohtunik end taandama kohtuasja menetlusest, mille osaliseks või esindajaks on eelviidatud prokurör või advokaat?

5. Kohtunik, prokurör ja advokaat käivad igal aastal teineteise sünnipäevadel või muudel perekondlikel üritustel. Kas kirjeldatud olukorras käitub kohtunik kooskõlas eetikanõuetega, kui sünnipäeval osalejad osutavad üksteisele muid teenuseid, näiteks musitseerib üritusel prokurör, advokaat või kohtunik? Kas pärast kirjeldatud tegevusi peaks kohtunik end taandama kohtuasja menetlusest, mille osaliseks või esindajaks on eelviidatud prokurör või advokaat? Kas hinnang olukorrale sõltub sellest, millises mahus ülalviidatud teenuseid osutatakse?

6. Kas kohtunik käitub kooskõlas eetikanõuetega, kui ta osaleb koos prokuröri, advokaadi või politseinikuga mõne mittetulundusühingu tegevuses (nt spordiklubi või muu sarnase organisatsiooni tegevuses) ning seoses mittetulundusühingu tegevusega tekib vajadus rahaliste summade üleandmiseks või ülekandmiseks (nt üritusel osalemise tasude, reisikulude vms hüvitamiseks)? Kas seoses kirjeldatud tegevusega peaks kohtunik end taandama kohtuasja menetlusest, mille osaliseks või esindajaks on eelviidatud prokurör või advokaat? sportimiseks

7. Kas kohtunik käitub kooskõlas eetikanõuetega, kui tema alaealine laps taotleb rahalisi toetusi (näiteks võistlustel osalemiseks või muude kulukate spordivaldkondadega tegelemiseks) või õpinguteks erinevatelt äriühingutelt või eraisikutelt? Kas kohtunikule on eetiliselt ette heidetav, kui ta ei kata ise kõiki oma lapse huvi- või õppetegevusega seotud kulusid? 

Üldised märkused

Eetikakoodeksi punkti 20 tuleb hinnata koos koodeksi punkti 14 esimese lausega, mis ütleb: “Kohtunik on õigusemõistmisel erapooletu ja õiglane ning püüab sellisena näida ka mõistlikule kõrvalseisjale“, ning eetikakoodeksi punktidega 23–26. Erapooletus võib saada kahjustatud  olukorras, kus perekondlikud, sotsiaalsed või muud suhted mõjutavad tema tööd kohtunikuna. Kohtuniku erapooletuse nõue ei tulene üksnes eetikakoodeksist, vaid see nõue on laiema põhimõtte, õiguse õiglasele kohtumõistmisele üks olulisemaid komponente. Põhimõte on sõnastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) artiklis 6 inimõigusena ning põhiseaduse §-s 146 ning kohtute seaduse § 70 lg-s 1 õigusemõistmise üldise põhimõttena.

Erapooletus iseloomustab kohtuniku ja protsessiosaliste suhteid ning näitab kohtunikul eelarvamuste või eelmõjutuste puudumist. EIÕK kohtupraktika eristab objektiivset ja subjektiivset erapooletust, ehkki on tõdenud, et puudub selge piir objektiivse ja subjektiivse erapooletuse vahel. Subjektiivsest erapoolikusest võivad märku anda kohtuniku isiklikud veendumused ja huvid kohtuasjas, tema käitumine kohtuprotsessis, vaenulikkus ühe menetlusosalise suhtes või ühe poole soosimine. Objektiivse erapooletuse hindamisel on oluline, mis välja paistab. Kaalul on kohtu usaldusväärsus ühiskonna silmis. Üldtuntud on maksiim „Õigusemõistmine ei pea  mitte üksnes olema, vaid ka näima aus“. Et välistada kahtlused kohtuniku erapooletuses, aitavad tema käitumist kujundada eetikakoodeks ning selle tõlgendused.

Eetikanõukogu järeldab esitatud küsimustest, et  silmas on peetud olukordi, kus kohtunik ise huvide konflikti ei tunneta, kuid on ebaselge, kas teatav käitumine võib teistele isikutele näida erapoolikuna. Seega tuleb hinnata objektiivset erapooletust.  Eetikanõukogu arvamus võtab arvesse ÜRO egiidi all kokkulepitud kohtunike käitumise põhimõtteid (nn Bangalore printsiipe [6]) ning nende põhimõtete kommentaare [7].  Nende põhimõtete järgi peab kohtunik näima erapooletu mõistlikule kõrvalseisjale. Mõistliku kõrvalseisja all peetakse silmas isikut, kes on ka ise õiglane ning hästi informeeritud. 

Üldiselt sõnastatuna peab kohtunik vältima tegevusi, mille puhul võib eeldada, et välised faktorid võivad otsustamisprotsessi mõjutada (nt isiklikud suhted menetlusosalistega). Seega tuleb era- ja majanduslikud suhted korraldada viisil, et välistada võimalikku huvide konflikti. Kohtunik ühelt poolt ei saa elada distantseerides end igasugusest sotsiaalsest suhtlemisest. Läbikäimine sõpradega, kelle hulgas võib olla advokaate ja prokuröre, laste sõprade vanematega, vastastikku sünnipäevadel käimine ja kingituste tegemine – kõik see kuulub normaalse elu hulka ning kohtunik ei pea seda vältima vaid põhjusel, et millalgi võib tekkida huvide konflikt. Samas peab kohtunik mõistma, et läbikäimine advokaadi või prokuröriga või muu isikuga, kes sagedasti on osaline kohtuniku juhitavas menetluses, on täis ohte objektiivsele erapooletusele. See tähendab, et kohtunik peab ise otsustama, kuhu tõmmata oma käitumise piir. Teisalt tähendab see ka seda, et kohtuniku ja menetlusosaliste omavahelisi suhteid ja nende võimalikku mõju kohtuniku erapooletusele tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi (Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2018, lk 300). Neil põhjustel ei saa eetikakomisjon anda kõigile küsimustele selgeid ja konkreetseid soovitusi, sest olukorra hindamine eeldab asjaolude teadmist.

Vastused küsimustele

Püstitatud küsimused on liialt üldised selleks, et nende puhul üheselt huvide konflikti eitada või jaatada. Olemasoleva teadmise baasil toob eetikanõukogu välja järgmised seisukohad.

Küsimuste 1 ja 2 puhul on oluline märkida, et kohtuniku, advokaadi ja prokuröri laste lävimine ja sellest tingitud lapsevanemate suhtlemine, sh kingituste tegemine ei kujuta endast iseenesest kohtunike eetikakoodeksi rikkumist. Samuti pole see automaatne alus kohtuniku taandamiseks. Määrav ei ole, kas laste sünnipäevapidu toimub kodus, mängutoas või mujal. Kohtuniku objektiivne erapooletus võib kahtluse alla sattuda siis, kui advokaadil või prokuröril on samal ajal pooleli kohtumenetlus sama kohtuniku juures. Laps võib sünnipäeval osaleda, kuid kohtunikust lapsevanem peaks jääma üritusest kõrvale. See on vajalik juba kohtuniku enda kaitseks, et vältida olukorda, kus peol püütakse hakata rääkima pooleliolevast kohtuasjast. Kohtunik peab silmas pidama, et huvide konflikti kahtlus võib tekkida samuti siis, kui sõltumata sellest, kas kohtunik, advokaat või prokurör osalevad ühes kohtumenetluses, teevad osapooled laste sünnipäevadel tavatult hinnalisi kingitusi (vt ka kohtunike eetikakoodeksi p 26). 

Eetikanõuetega vastuolus pole see, kui kohtunik lubab advokaadil või prokuröril end pärast ühist koosviibimist autoga koju viia (küsimus 3). Vältida tuleb sama autoga menetlustoimingule sõitmist, kui autos ei viibi kõigi menetlusosaliste esindajad. Samuti võib tekkida kahtlus kohtuniku erapooletuses, kui nt pärast kohtuistungi lõppu lahkutakse kohtumajast ühe menetluspoolega.

Küsimused 4 ja 5 puudutavad olukordi, kus kohtunik, prokurör ja advokaat on sõbrad või käivad muul põhjusel perekondlikult läbi. Sarnaselt küsimustega 1 ja 2 pole ka siin tegemist eetikakoodeksi rikkumisega. Keelatud pole rahaliselt hinnatavate kingituste tegemine, kuid jällegi tuleb silmas pidada, et tavatult hinnalised kingitused tekitavad kahtluse kingituse tegemise eesmärgis ning seeläbi ka kohtuniku erapooletuses. Sama kehtib muude üksteisele osutatavate teenuste puhul. Tuleb küsida, kas samaväärset teenust osutataks ka siis, kui sõber ei oleks kohtunik, advokaat või prokurör. Kui pidulised osalevad samas käimasolevas kohtumenetluses, peab kohtunik kriitiliselt hindama vajadust sünnipäeval või muul perekondlikul koosviimisel osaleda. Nt matustel osalemine on eelduslikult möödapääsmatu ning sündmuse iseloomu arvestades ei ole oht huvide konflikti tekkimiseks suur. Seevastu nt ristimisel advokaadi või prokuröri lapse ristivanemana osalemine kujutab endast märgatavalt intensiivsemat näivuse riivet. Kui kohtunik otsustab siiski sündmusel osaleda, ei ole siiski tegemist eetikakoodeksi p 20 rikkumisega. Normi eesmärgiks ei saa olla keelata kohtunikule igasugune valikute tegemine isiklikest huvidest lähtuvalt. Kui huvide konflikti tekkimine on küll välditav, kuid seda on ebamõistlik kohtunikult nõuda, peab kohtunik end taandama (vt kohtunike eetikakoodeksi p-d 23 ja 25).

Kohtunik võib koos prokuröri, advokaadi või politseinikuga osaleda mõne mittetulundusühingu tegevuses, samuti teha sellega seotud ülekandeid (küsimus 6). Kohtunik peab tagama, et oleks üheselt tuvastatav, mis alustel on ülekanded tehtud. Käituda tuleb viisil, et mitte tekitada kahtlust, et raha liikumine kohtuniku, prokuröri, advokaadi või politseiniku vahel võib olla seotud kohtuniku kutsetegevusega. 

Eetikanormide vastu eksimiseks ei saa pidada seda, kui kohtunik ei kata ise kõiki oma lapse huvi- või õppetegevusega seotud kulusid (küsimus 7). Samas tuleb järgida kohtunike eetikakoodeksi p 26 ning välistada kahtlus, et rahaline hüve on lapsele antud lapsevanema ameti tõttu. Kui lapsele antakse hüve objektiivsetel alustel, ei too see kaasa huvide konflikti tekkimist. Vältida tuleb toetuse saamiseks nt vahetult advokaadibüroode poole pöördumist, eriti olukorras, kui taotluse põhjal on võimalik kindlaks teha, et lapsevanem on kohtunik. Kui advokaadibüroo on aga mingi konkreetse spordiklubi toetaja ja kohtuniku laps osaleb selle klubi tegevuses üldistel alustel, pole tegemist huvide konfliktiga.

Eetikanõukogu rõhutab kokkuvõtvalt, et see, et eespool viidatud olukorrad ei ole eetikanõuetest tulenevalt igal juhul välistatud, ei tähenda, et mingid konkreetsed olukorrad ei tarvitse küsitavusi tekitada, mistõttu tuleks kohtunikul igat konkreetset situatsiooni siiski eraldi hinnata. 

Eetikanõukogu seisukoht pdf-failina [8].

Taandamise alused tulenevad üldjuhul protsessinormidest. Küsimusele vastates eeldab eetikanõukogu, et ei esine TsMS §-s 23 ning KrMS § 49 lg-s 1 nimetatud kohtuniku taandamise aluseid. Küsimus sellest, kas tegemist võib olla muu asjaoluga, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses (TsMS § 23 p 7) ning kohtunik taotleb enda taandamist, lahendatakse TsMS § 27 lg-s 2 sätestatud korras. Samuti eeldab eetikanõukogu, et ei esine kohtunike eetikakoodiksi p-s 25 nimetatud taandamise aluseid.

Eetikanõukogu annab oma seisukoha, arvestades, et kohtunik ise ei pea enda taandamist põhjendatuks, kuid kahtleb, kas tema tegevus on kooskõlas kohtunike eetikakoodeksi p-ga 14, mille järgi kohtunik on õigusemõistmisel erapooletu ja õiglane ning püüab selline näida ka mõistlikule kõrvalseisjale. 

Esitatud küsimus on eelkõige seotud näivuse kategooriaga. Eetikanõukogu leiab, et küsimuses kirjeldatud asjaoludel ei ole taandamine vajalik. Kohtunik ei pea end taandama iga tõusetuda võiva erapooletuse kahtluse puhul, vaid kohtunike eetikakoodeksi p 14 järgi peab selline kahtlus tekkima mõistlikul kõrvalseisjal. Üksnes siis saab rääkida näivuse põhimõtte rikkumisest. Määrav on ka kohtuniku enda siseveendumus, et ta on kohtuasja lahendades erapooletu ja õiglane.

Eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (2022) pdf-failina [9]

Esmane kriteerium on kohtuniku enda siseveendumus, et ta saab selles asjas õigust mõista erapooletult ja õiglaselt. Kohtunike eetikakoodeksi p 14 järgi püüab kohtunik erapooletu ja õiglane näida ka mõistlikule kõrvalseisjale. Eetikanõukogu leiab, et küsimuses kirjeldatud asjaoludel pole kahtlused kohtuniku erapooletuses põhjendatud. Igasugune kolleegisuhe kellegagi ei ole lähedaseks suhteks kohtunike eetikakoodeksi p 25 tähenduses.

Eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (2022) pdf-failina [9]

Kohtunik ei pea taanduma kohtumenetlusest, mille osaline on pank, kelle ees on kohtunikul tavatingimustel laenukohustus. Vastavalt kohtunike eetikakoodeksi p-dele 2 ja 14 täidab kohtunik oma töökohustusi erapooletult. Eetikakoodeksi p-de 3 ja 20 järgi korraldab kohtunik oma eraelulise tegevuse selliselt, et oleks välditud konflikt kohtunikukohustusega. Eetikanõukogu hinnangul ei ole tavatingimustel laenu-, liising- või muu kohustus panga ees asjaoluks, mis tekitaks küsimuse kohtuniku erapooletusest või huvide konfliktist. Teenuse tarbijal ei teki üldjuhul majanduslikku huvi kohtuasja tulemuse vastu. Taanduse küsimus võib tekkida juhul, kui kohtunikul on panga ees tavakliendiga võrreldes erisuhe (näiteks eriti soodsatel või teistsugustel tingimustel võetud kohustus) või kui kohtunik on varasemas karjääris (näiteks advokaadina) pangaga olulises määras kokku puutunud ning tal on menetlusest väljapoole jääv teadmine vaidluse asjaoludest.

Kohtunike eetikanõukogu arvamused esitatud küsimustele (arvamused nr 7-11/2023; juuni 2023) [10] pdf-failina

Eetikanõukogu märgib, et seaduse sätte ametlik tõlgendamine ei kuulu eetikanõukogu, vaid seadusandja ning kohtu pädevusse. Eetikanõukogu saab töötamise mõistet käsitleda üksnes kohtuniku eetikakoodeksi põhimõtetest lähtudes. Kohtute seaduse § 49 lõikes 1 öeldakse, et  kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Töölepingu seadusest (§ 1) tulenevalt on üldjuhul töötamine, kui üks füüsiline isik teeb teisele isikule tööd tema juhtimisel ja kontrolli all ning saab selle eest tasu. Kohtuniku selline tegevus  võib kahjustada tema sõltumatust ja ausameelsust, mistõttu töötamise piirang on põhjendatud.

Siiski mitte igasugune tegevus pole kantav töötamise alla. See nähtub ka kohtute seaduse § 48 lõikest 2, kus on  loetletud tegevused, millega kohtunik ei või tegeleda. Muu hulgas on nimetatud, et kohtunik ei või olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja. Seega sõltub tegevuse liigist, mis võib kahjustada kohtuniku sõltumatust ja kombekust. Tuleb lisada, et tulenevalt kohtuniku eetikakoodeksi põhimõtetest, võib olla muidki tegevusi, mida pole mainitud kohtute seaduse § 48 lõikes 2, millega kohtunikul pole  soovitav tegeleda (vt  ka vastuseid järgmistele küsimustele).

Kohtunike eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (arvamus nr 1-6/2023; jaanuar 2023) [11]

Eetikanõukogu soovitab hoiduda sellisest tegevusest. Kui arvamusi avaldatakse õppe- või teadustöö raames, on see lubatav juba lähtuvalt KS § 49 lg-st 1. Konkreetses küsimuses konkreetsele isikule õigusnõu andmine on aga lähedane advokaadi tööle ning võib edaspidi seada õigusemõistmisel kohtunikule takistusi. Kohtunike eetikakoodeksi p 3 järgi korraldab kohtunik oma elu ja tegevuse, sealhulgas juriidilise tegevuse, selliselt, et võimalik oht konfliktiks kohtunikukohustustega oleks minimaalne. Vastavalt kohtunike eetikakoodeksi p-le 20 väldib kohtunik huvide konflikti.

Eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (2022) pdf-failina [9]

KS § 49 lg 1 järgi ei tohi kohtunik väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl.

Eetikanõukogu leiab, et tegevust treenerina saab käsitada õppetööna. Õpetamine on mitte üksnes akadeemiliste, vaid ka praktiliste oskuste edasiandamine. Kohtuniku panus ühiskonda ei pea piirduma õigusemõistmisega ja õigusteaduse arendamisega.

Otsustades, kas tegutsemine treenerina on sobiv, arvestab kohtunik KS § 49 lg 1 viimases lauses toodud põhimõttega, mille järgi ei tohi ametivälised tööülesanded kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.

Samuti hindab kohtunik oma tegevuse kooskõla kohtunike eetikakoodeksiga, eelkõige selle p-dega 3, 5, 20, 28 ja 31.

Seisukoha viide lingina [13]

Kohtunike käitumise Bangalore põhimõtete kommentaaridest nähtub, et kohtunik võib osaleda mittetulunduslikus organisatsioonis ja kuuluda selle juhtorganisse (p 167). Samuti võib kohtunik  osaleda korteriühistu tegevuses ja kuuluda selle juhtorganis, kui ta omab või rendib korterit, mida korteriühistu haldab (p 170). Sama põhimõte on sõnastatud kohtunike eetikakoodeksi p-s 5, kus öeldakse, et  kohtunik võib tegutseda kodanike ühendustes ja heategevuslikes organisatsioonides, vältides seejuures huvide konflikti ning enda ärakasutamist õigusemõistmise huvide vastaselt. Selle lause teine osa ühildub Bangalore põhimõtete kommentaarides märgituga, et sellises tegevuses osalemise korral peab kohtunik olema kindel, et tegutsemine mittetulundusorganisatsioonis ei võta ülemääraselt palju aega, mis võib kahjustada õigusemõistmise kohustust. Samuti ei tohi kohtunik anda ühistule õigusabi (Bangalore põhimõtete kommentaaride p 170). See keeld ei välista väljendada arvamust mõnes arutusel olevas õigusliku tähendusega küsimuses.

Kohtunike eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (arvamus nr 1-6/2023; jaanuar 2023) [11]

Kohtuniku osalemine mittetulundusorganisatsiooni tegevuses, seega ka korteriühistu juhatuses, eeldab, et tema tegevus ei kuulu tasustamisele.

Kohtunike eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (arvamus nr 1-6/2023; jaanuar 2023) [11]

Kohtunike eetikakoodeks ei anna selgitusi kohtuniku tegevuse kohta õigusabi osutamisel. Kuna Bangalore põhimõtete järgi ei või kohtunik tegeleda mittetulundusühingus õigusnõustamisega, siis sellest tuleneb, et ta ei tohi olla ka ühingu esindaja kohtus, mis oma iseloomult on õigusabi andmine. Selline tegevus oleks vastuolus kombekuse põhimõttega.

Kohtunike eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (arvamus nr 1-6/2023; jaanuar 2023) [11]

Asjakohased eetikanormid
Kohtunik hoiab kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet (eetikakoodeksi p 1).

Kohtunik on eeskujuks seaduskuulekuses ja õiguskorrast kinnipidamisel (eetikakoodeksi p 8).

Kohtunik käitub korrektselt ja väljapeetult ning väldib tegevust, mis võib heita varju professioonile ja õigusemõistmisele (eetikakoodeksi p 31).

Kohtunik võib tegutseda ka kodanike ühendustes ja heategevuslikes organisatsioonides, vältides seejuures huvide konflikti ning enda ärakasutamist õigusemõistmise huvide vastaselt. Samuti võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid (Kohtunike eetikakoodeks p 5).

Kohtunike eetikakoodeksi järgi tuleb kutse-eetika nõudeid tõlgendada seaduse, kohtunike distsiplinaarkolleegiumi lahendite, kohtunikkonna hulgas kujunenud praktika ja tava, samuti vanema kolleegi arvamuse ja kohtuniku südametunnistuse alusel (eetikakoodeksi p 10).

Eetikanõukogu selgitused
Mittetulundusühingu sh korteriühistu üldkoosolek võib määrata juhatuse liikmeks kohtuniku ametit pidava ühingu liikme.

Ühing on juriidilise isikuna õiguslik fiktsioon, mis saab suhetes teiste isikutega tegutseda üksnes esindaja kaudu. Juhatus on ühingu seadusjärgne esindusorgan ja ühing korraldab oma tegevust juhatuse kaudu. Juhatuse ülesandeks on ühingu juhtimine ja esindamine. Esindamine tähendab õigustoimingute tegemist suhetes kolmandate isikute, sealhulgas kohtuga. Ühingu juhatuse liige teostab esindusülesandeid täites ühingu teovõimet. Esindamine juhtorgani liikme poolt on samaväärne juhatuse liikme ülesande täitmine, kui seda on ühingu juhtimine.

Eetikanõukogu leiab, et mittetulundusühingu liikmeks olev kohtunik, kes kuulub sama ühingu juhtorganisse on juhtorgani liikmena ühingu seaduslik esindaja ja võib ühingut esindada. Oma tegevuse eest ei tohi kohtunik tasu saada. 

Kohtunike eetikanõukogu arvamus esitatud küsimusele (arvamus nr 12/2023; november 2023) [15] pdf-failina

Kohtunik ei või tegutseda mittetulundusühingu õigusnõustajana (vt vastust teisele küsimusele). Samamoodi ei või kohtunik tegeleda äriühingu, selle juhatuse või juhatuse liikme õigusnõustamisega. Küsimusest ei nähtu, kas silmas peetakse õigusnõustamist või muuliigilist nõustamist, kas see on ühekordne või pikemaaegne. Seetõttu ei saa eetikanõukogu täpsemaid selgitusi anda. 

Kohtunike eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (arvamus nr 1-6/2023; jaanuar 2023) [11]

Kohtunike eetikakoodeksi p 5 kohaselt võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. Kohtunikul on äritegevuses samasugused õigused nagu tavakodanikul. Ta võib tegeleda investeerimisega ning soetada kinnisvara. Äriühingu, mis tegeleb üürimisega, osanikuks olemist ei keela ka kohtute seadus, kuid § 49 lg 2 p 3 kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja. Neile piirangutele lisandub keeld tegeleda äriühingu õigusnõustamisega või olla äriühingus mingil ametikohal (Bangalore põhimõtete kommentaaride p 169). Kohtunik peab eetikakoodeksi p-st 5 tulenevalt olema veendunud, et äriühing järgib ausa äritegevuse tavasid. Kui kohtunikule saab teatavaks, et äriühing neid tavasid ei järgi, siis ausameelsuse põhimõtte tagamiseks  peaks kohtunik oma osaluse äriühingus lõpetama.

Kohtunike eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (arvamus nr 1-6/2023; jaanuar 2023) [11]

Kohtute seaduse (KS) § 49 lg 2 p 3 kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja. Praktikas on küsimusi tekitanud, kuidas sisustada seaduse väljendit „juhtimisõiguslik osanik“ osaühingu kontekstis, st kas viidatud sätte osa üldse puudutab osaühingut.

Olles enamus- või ainuosanik, saab kohtunik ainuisikuliselt teha olulisi äriühingu juhtimisotsused ‒ osanike pädevusse kuulub näiteks osaühingu nõukogu ja nõukogu puudumisel juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine (ÄS § 168). Seega praktikas tõusetuvate võimalike eetiliste konfliktide ületamiseks oleks oluline teada saada Kohtunike eetikanõukogu arvamust, kuidas KS § 49 lg 2 p 3 tuleks tõlgendada.

Kas kohtunikueetika põhimõtetega on kooskõlas see, kui kohtunik on osaühingu enamus- või ainuosanikuks?

Asjakohased eetikanormid

Kohtunik hoiab kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet (eetikakoodeksi p 1).

Kohtunik korraldab oma elu ja tegevuse, sealhulgas juriidilise tegevuse, selliselt, et võimalik oht konfliktiks kohtunikukohustustega oleks minimaalne (eetikakoodeksi p 3).

Kohtunik võib tegutseda ka kodanike ühendustes ja heategevuslikes organisatsioonides, vältides seejuures huvide konflikti ning enda ärakasutamist õigusemõistmise huvide vastaselt. Samuti võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid (eetikakoodeksi p 5).

Kohtunik kasutab oma ametivõimu ja -nime üksnes asjakohaselt, hoidudes selle omakasulisest ja vääritust ärakasutamisest. Kohtunik ei ohverda ega luba teistel isikutel kasutada oma ametialast prestiiži erahuvide nimel (eetikakoodeksi p 27).

Kohtunik käitub korrektselt ja väljapeetult ning väldib tegevust, mis võib heita varju professioonile ja õigusemõistmisele (eetikakoodeksi p 31).

Kohtunik ei kasuta ega võimalda kasutada kohtunikuameti prestiiži kohtuniku enda, oma pereliikme ega kellegi teise erahuvide edendamiseks, samuti ei tohi kohtunik jätta ega lubada teistel jätta muljet, et keegi on eriseisundis, mis võib ebakohaselt mõjutada kohtunikku tema ametiülesannete täitmisel (Bangalore põhimõtete kommentaar 4.9).

Eetikanõukogu seisukoht

Eetikanõukogu käsitleb esitatud küsimust seaduste (kohtute seadus ja äriseadustik) ja eetikakoodeksi väärtuspõhimõtete koosmõjus.

Eetikanõukogu arvates võib ainu- või enamusosaluse omamine olla sama mõjuulatusega kohtuniku ametikohustuste täitmisele kui ametiväline töötamine. Eetikanõukogu soovitab kohtunikul oma ainu- või enamusosalusest igal üksikjuhul kohtu esimeest teavitada ning arvestada tema seisukohaga.

Kohtute seadus (§ 49 lg 2 p 3) ei keela kohtunikul olla osaühingu enamus- või ainuosanik. Täis- ja usaldusühingu puhul osaleb osanik ühingu juhtimises, st osanikud kuuluvad juhatust asendavasse organisse. Seega ei saa kohtunik olla täis- ja usaldusühingu osanik. Erandina võib üksikjuhtumil see kõne alla tulla juhul, kui ühingulepinguga on juhtimise õigus antud teistele osanikele ja kohtunikul osanikuna puudub õigus osaleda täis- või usaldusühingu juhtimises (ÄS § 88 lg 2; § 126).

Osaühingut juhivad juriidilise isiku organid (juhatus ja nõukogu). Osaniku juhtimisega seotud õigused piirduvad eelkõige osanike otsuste vastuvõtmisega, samuti annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu kasumi jaotamises. Osanik peab käituma heas usus, sh hoidma ärisaladust. Ainu- või enamusosaniku õiguste ja kohustuste kandmine võivad tekitada kohtunikul nii huvide- kui rollikonflikti.

Eetikanõukogu on arvamusel, et kuigi seadus ei keela kohtunikul osaühingus enamus- ega ainuosanikuks olemist, tuleks kohtunikul kaaluda, kas see ei või ka näiliselt seada ohtu kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse maine. Kas osaühing järgib hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. Kas ainu- või enamusosalusest tulenevad õigused ja kohustused ei takista kohtuniku ametikohustuste hoolsat ja korrakohast täitmist ega või kaasa tuua rikkumist korruptsiooniohu ja huvide konflikti tõttu.

Kohtunike eetikanõukogu arvamus esitatud küsimusele (arvamus nr 2/2025; märts 2025) [16] pdf-failina

Kas kohtunikul on lubatud kandideerida parteituna KOV-i volikogu ja Riigikogu valimistel? Kas on lubatud olukord, kus kohtunik oleks kohalike valimiste ajal parteituna ühe erakonna linnapea kandidaadiks ning alles kohalike omavalitsuste valimise järgselt vastava linnavolikogu kutse saamisel (asuda linnapeaks) otsustaks, kas sellele kohale asuda ja loobuda kohtunikutööst või jätkata kohtunikuna ja antud ettepanekust loobuda.

Asjakohased eetikanormid
Kohtunik võib tegutseda ka kodanike ühendustes ja heategevuslikes organisatsioonides, vältides seejuures huvide konflikti ning enda ärakasutamist õigusemõistmise huvide vastaselt. (eetikakoodeks p 5).

Kohtunik hoidub poliitilisest tegevusest ja poliitilist poolehoidu väljendavatest seisukohavõttudest (p 7).

Kohtunik ei toeta ei kõnes ega kirjas poliitilisi liikumisi ega nende kandidaati ega palu neile fondide toetust (p 24).

Eetikanõukogu seisukoht

Kohtunike eetikanõukogu on seisukohal, et kohtuniku kandideerimine KOV-i ja Riigikogu valimistel, samuti erakonna või valimisliidu linnapea kandidaadina ülesseadmiseks nõusoleku andmine ei ole kooskõlas kohtunike eetikanormidega.

Kohtute seadus sätestab, millistele ametikohtadele saab kohtunik kandideerida ja mis juhtudel kohtuniku volitused peatuvad. Kandideerimist Riigikogu ega kohaliku omavalitsuse võimuorganitesse ei ole seadusandja reguleerinud.

Kohus peab toimima seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatult.

KOV-i või Riigikogu valimistel kandideerimine on oma olemuselt aktiivne poliitiline tegevus, mis eeldab muuhulgas enda poliitiliste seisukohtade ja hoiakute avaldamist, seda ka erakonda või valimisliitu mittekuuluvalt parteitult kandidaadilt. Selline tegevus toob kaasa huvide konflikti ohu ja võib hakata segama kohtuniku tegevust õigusemõistmisel.

Kohtunik peab mitte üksnes olema vaba ebasobivatest sidemetest täidesaatva ja seadusandliku võimuga ning nende võimude mõjust, vaid ta peab näima neist vabana ka mõistlikule kõrvalseisjale (Bangalore’i põhimõtted p 1.3). 

Kohtunike eetikanõukogu arvamus esitatud küsimusele (arvamus nr 3/2025; mai 2025) [17] pdf-failina

Eetikanõukogule saadetud pöördumises soovitakse saada hinnangut Eesti Päevalehes ja Eesti Ekspressis 8. ja 9. septembril 2020 ilmunud artiklites kohtunike poolt anonüümselt ajakirjanikule antud teabe, arvamuste ja hinnangute kohta, mis käsitlesid kohtusüsteemi siseelu ja kohtunike edutamise poliitikat. Nimetatud artiklites heidavad maakohtu kohtunikud Riigikohtu esimehele ette kohatut suhtlemisviisi, poliitilist mõjutatust, ametliku järelevalvemenetluse taotlemist, enda soosikute edutamist ringkonna- ja Riigikohtusse.

Küsimused, millele soovitakse eetikakoodeksist tulenevat tõlgendust, on järgmised:
1. Kas kohtunikul on kohane viia avalikkuse ette kohtusüsteemis toimunud sisearutlusi (kohtujuhtide nõupäeva materjalid, kohtunike koosolekul räägitu)?
2. Kas kohtunikel on kohane avaldada anonüümselt ajakirjanikule kohtusüsteemi puudutavaid kahtlusi ja faktidega katmata arutlusi?
3. Kas kohtunikel on eetiline esineda anonüümselt meedias kogu kohtumaja nimel?

I Asjakohased eetikanormid:

1. Kohtunik hoiab kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet.
6. Kohtunik väldib ebasündsust kõigis oma tegudes ja mõtteavaldustes. Olles üldsuse valvsa tähelepanu all, peab kohtunik aktsepteerima isiklikke piiranguid, mis tavakodanikule võivad koormavad tunduda. Eeskätt peab kohtunik käituma viisil, mis sobib kokku kohtunikuameti väärikusega.
19. Kohtunik ei vii avalikkuse ette vastasseisu kolleegidega ega muid kohtunikkonna siseasju.
31. Kohtunik käitub korrektselt ja väljapeetult ning väldib tegevust, mis võib heita varju professioonile ja õigusemõistmisele.
32. Kohtunik aitab kaasa kohtusüsteemi avatud suhtlemisele meedia ja avalikkusega. Kohtu tegevust ja otsuseid selgitatakse avalikkusele arusaadavalt ja esimesel võimalusel pärast vajaduse tekkimist. Meedia ja avalikkusega suhtlemisel ei kahjusta kohtunik kohtu mainet ega kohtunikuameti väärikust.

II Kohtuniku väljendusvabadusest

Kohtunikul on õigus väljendusvabadusele, mida kaitseb põhiseaduse § 44 ning EIÕK art 10. Euroopa Inimõiguste Kohus on väljendusvabaduse laienemist kohtunikele rõhutanud mitmes kohtuotsuses (EIKo 28.10.1999, Wille vs. Liechtenstein, p 41-42; 26.02.2009, Kudeshkina vs. Venemaa, p 80; 23.06.2016, Baka vs. Ungari, p 140). Väljendusvabadus ei ole piiramatu põhiõigus. Piirangud sõltuvad kõne iseloomust. Inimõiguste kohtu praktika kohaselt tuleb piiranguid tõlgendada kitsendavalt poliitilise kõne korral, aga ka sõnavõttude puhul avalikku huvi pakkuvates küsimustes, milleks võib olla ka kohtusüsteemi toimimine.

Kohtuniku väljendusvabadusele on seatud lisatingimused, mis ei seo tavakodanikku, kuid kohtuniku puhul tulenevad kohtuniku ametist. Kohtuniku väljendusvabadus on seotud kohtu usaldatavusega avalikkuse silmis. Sellest tulenevalt seob kohtunikku lojaalsuskohustus, 1 vaoshoitus ja diskreetsus nii kolleegide kui ka kohtute haldamisega tegelevate isikute suhtes, kui kohtunik kasutab oma väljendusvabadust (EIKo Kudeshkina vs. Venemaa, p 85–88; 23.06.2016, Baka vs. Ungari, p 164). 

Ajakirjanikega suhtlemise osas on Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu oma arvamuses nr 3 (2002) kohtunike ametialase käitumise, eeskätt kutse-eetika, sobimatu käitumise ja erapooletuse kohta märkinud, et kohtunikud peavad ajakirjandusega suheldes üles näitama ettevaatlikkust, hoidudes ära kasutamast isiklikke suhteid ajakirjanikega (p 40). Konsultatiivnõukogu arvamus nr 7 (2005) lisab, et teavet, mida kohtud ajakirjandusele annavad, saab esitada läbipaistval ja diskrimineerimist välistaval moel (p 43). Lisaks neile juhistele reguleerivad kohtunike käitumist eetikakoodeksi nõuded, millest olulisemad on esitatud ülalpool.

III Eetikanõukogu selgitused

Eetikanõukogu märgib kõigepealt, et ta ei soovi ega saa anda hinnangut konkreetse kohtuniku käitumise vastavuse kohta kohtunike eetikakoodeksile, sest kohtunikud andsid teavet ajakirjanikule anonüümselt ning eetikanõukogule pole teada, kas kohtunikud olid ajakirjaniku ainsad allikad. Eetikanõukogu saab anda vaid selgitusi eetikakoodeksi normide  kohaldamise kohta, lähtudes pöördumise küsimustest.

3.1. Eetikanõukogu alustab teisest ja kolmandast küsimusest: kas kohtunikul on eetiline anonüümselt ajakirjanduse vahendusel kritiseerida teist kohtunikku või kohtu juhti?

Eetikakoodeks ütleb sõnaselgelt , et 1) kohtunik ei vii avalikkuse ette vastasseisu kolleegidega ega muid kohtunikkonna siseasju (p 19) ning 2) kohtunik käitub korrektselt ja väljapeetult ning väldib tegevust, mis võib heita varju professioonile ja õigusemõistmisele (p 31). Nendest ning eetikakoodeksi punktidest 1, 6 ja 32 juhistest tuleneb:

1) Kohtunik võib osaleda avalikku huvi pakkuvates riigi kohtupoliitika aruteludes ning võtta ajakirjanduses sõna kohtusüsteemi toimimist käsitlevates küsimustes. Ta teeb seda oma nimega, mitte anonüümselt. Kohtunik peab sellegipoolest hindama, millises diskussioonis osaleda, ja võimalusel kontrollima enne avaldamist, et tema öeldu või käsitlus ei ole kontekstist välja rebitud või moonutatud. Kohtunike nimetamise ja edutamise põhimõtted on avalikku huvi pakkuv küsimus, mis võib olla argumenteeritud arutelu objektiks, kus võivad osaleda ka kohtunikud. Eetikareeglitega on aga vastuolus, kui kohtunik väljendab oma frustratsiooni konkreetsete nimetamiste kohta anonüümselt ajakirjanduses, väidab Riigikohtu esimehe olevat erapooliku ning heidab varju nimetatud või edutatud kohtunikele. Kohtunikul on piisavalt võimalusi (kohtunike ühing, kohtute üldkogu, isiklik pöördumine), et osutada võimalikele väärnähtustele kohtusüsteemis. 

2) Kohtunikkonna siseasju ega vastasseisu kolleegiga ei vii kohtunik avalikkuse ette. Ajakirjanike pöördumisel teabe saamiseks peab kohtunik säilitama vaoshoituse ning hoiduma oma kolleegide halvustamisest. Anonüümselt teabe andmine võib olla õigustatud üksnes siis, kui kohtunik annab teada korruptsioonist. Kui kohtunik esitab fakte oma kolleegide kohta, siis peab ta olema kindel nende tõepärasuses. Lubamatu ja kohtunikule vääritu on keelepeks ja kuulujuttude levitamine nii anonüümselt kui oma nime all. Ajakirjandusse pöördumisel saab 2 eesmärgiks olla probleemi lahendamine, mitte aga emotsioonide üleskütmine. Kohtunik peab hoiduma ära kasutamast isiklikke suhteid ajakirjanikega, et tõmmata tähelepanu kolleegi käitumisele või mõnele sündmusele. Kohtunik ei tohi unustada, et tema tegu või sõnad võivad mõjutada kohtu ning kohtusüsteemi usaldusväärsust.

3.2. Esimene küsimus käsitleb kohtusüsteemi sees toimunud nõupidamiste (mainitud on kohtujuhtide nõupäeva materjale) sisu ja materjalide lekitamist ajakirjandusse. Nendel nõupidamistel arutatakse üldjuhul kohtunikkonna siseasju, mida eetikakoodeksi p 19 keelab viia avalikkuse ette. Kuid isegi kui arutatakse avalikku huvi pakkuvaid küsimusi, võib arutamisfaasis küsimuste viimine ajakirjandusse olla avalikkust eksitav ning edasist arutelu pärssiv. Soovitav on koosoleku alguses kokku leppida, kas ja millises ulatuses võib teave koosolekul räägitust jõuda avalikkuse ette. 

Eetikanõukogu seisukoht pdf-failina [18].

2023. aasta märtsikuus ilmunud meediakäsitlustele viidates esitati järgmised küsimused:
- kui on toimunud mitmeti mõistetav, sh ebaõnnestunud, kommunikatsioon, millised on suunised kohtunikule teise isiku sõnumi sisustamiseks ja sellele reageerimiseks?
- kas kohtunikul on eetiline pöörduda anonüümselt ajakirjanduse poole? - kas kohtunikul on eetiline pöörduda ajakirjanduse poole, kui asjaosaline on vabandanud?
- kas ja mida saaksid või peaksid teised kohtunikud sellises olukorras anonüümse pöördumise korral tegema?

Eetikanõukogu ei tuvasta faktilisi asjaolusid. Eetikanõukogu saab käsitleda hüpoteetilist olukorda, kui kohtuniku või kohtunike suhtes teeb pöördumise kas kohtuteenistuja, ametnik või muu isik ja kui pöördumine tundub kohtuniku või kohtunike jaoks kohatu või ebaviisakas. 

Kohtunik peab käituma eetiliselt, väljapeetult ja kohtunikuametile kohaselt nii otseselt õigust mõistes, aga ka väljaspool oma ametitegevust. Eetikakoodeksi p 6 kohaselt, kohtunik väldib ebasündsust kõigis oma tegudes ja mõtteavaldustes. Olles üldsuse valvsa tähelepanu all, peab kohtunik aktsepteerima isiklikke piiranguid, mis tavakodanikule võivad koormavad tunduda. Eeskätt peab kohtunik käituma viisil, mis sobib kokku kohtunikuameti väärikusega (eetikakoodeksi p 6).

Kohtunikule kohasel viisil käitumine on oluline just võimalikes konfliktsituatsioonides. Seal on oluline, et iga kohtunik näitaks oma käitumisega, et ta on väärikas ja annaks eeskuju konfliktide lahendamisel. Kohtuniku tööd õigusemõistmisel ja teiste teenistujatega ning koostööpartneritega suhtlemisel ei ole võimalik lahus vaadata. See, kuidas kohtunik käitub väljaspool kohtusaali, mõjutab ka kolleegide, kohtuteenistujate, koostööpartnerite, esindajate, menetlusosaliste ja avalikkuse arusaama sellest, milline on kohtunik ka õigusemõistjana. Iga kohtuniku käitumisest sõltub kogu kohtunikkonna ja kohtusüsteemi maine. Kohtunikel lasub vastutus ka kohtu kui organisatsiooni sisekliima ja tööõhkkonna ning kohtu kui tööandja maine kujundamisel. Ka kohtuteenistujad peavad tunnetama, et võimalike konfliktide ja probleemide 1 korral on kohtu ja kohtunike tegevus suunatud konfliktide lahendamisele, mitte nende eskaleerimisele.

Juhul, kui kohtuniku suhtes tehakse pöördumine, mis tundub kohtuniku jaoks kohatu või ebaviisakas, tuleks kohtunikul vältida ülereageerimist. Ebaviisakas või kohatu pöördumine iseloomustab eelkõige pöördumise tegijat, mitte kohtunikku. 

Samas ei pea kohtunik taluma solvanguid ega kohatut käitumist. Esmalt tuleb kohtunikul otsustada, kas pöördumine oli lubamatu ja kas sellele tuleb reageerida. Kohtuniku reaktsioon peab olema kaalutletud, tasakaalukas ja väärikas. Reaktsioon peab olema suunatud lahenduse saavutamisele. Esmaselt tuleks reeglina pöörduda kohatult käitunud isiku poole ja selgitada talle väljapeetud ja väärikal viisil tema käitumise kohatust. Juhul, kui kohtunikul on veendumus, et kohatu käitumine jätkub, saab kohtunik pöörduda kas kohtu esimehe poole või vääritult käitunud isiku ülemuse poole.

Kohtuniku poolt ajakirjanduse poole pöördumisega seotud eetilisi küsimusi käsitles eetikanõukogu oma varasemas arvamuses (vt „Kohtunike eetikanõukogu arvamus kohtunike suhtlemise kohta meediaga“). Selles arvamuses rõhutati mh järgmist:

-Kohtunik võib osaleda avalikku huvi pakkuvates riigi kohtupoliitika aruteludes ning võtta ajakirjanduses sõna kohtusüsteemi toimimist käsitlevates küsimustes. Ta teeb seda oma nimega, mitte anonüümselt.

- Kohtunikkonna siseasju ega vastasseisu kolleegiga ei vii kohtunik avalikkuse ette. Ajakirjanike pöördumisel teabe saamiseks peab kohtunik säilitama vaoshoituse ning hoiduma oma kolleegide halvustamisest. /…/. Lubamatu ja kohtunikule vääritu on keelepeks ja kuulujuttude levitamine nii anonüümselt kui oma nime all. Ajakirjandusse pöördumisel saab eesmärk olla probleemi lahendamine, mitte aga emotsioonide üleskütmine. Kohtunik peab hoiduma ära kasutamast isiklikke suhteid ajakirjanikega, et tõmmata tähelepanu kolleegi käitumisele või mõnele sündmusele. Kohtunik ei tohi unustada, et tema tegu või sõnad võivad mõjutada kohtu ning kohtusüsteemi usaldusväärsust.

Eetikanõukogu jääb viidatud seisukohtade juurde ning rõhutab, et samad põhimõtted ajakirjanduse poole pöördumisel ja konfliktide ajakirjanduse ette viimisel kehtivad ka siis, kui kohtunikule saadetakse pöördumine, mida kohtunik hindab kohatuks. Eetikanõukogu viitab täiendavalt Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamusele nr 24. Seal märgitakse, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 p 2 sätestab, et kuna sõnavabaduse kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi või piiranguid, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, mh õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. 

Nimetatu seab kohtunike sõnavabadusele piirid, mida on rõhutanud ka EIK. 

EIK rõhutab kohtunike sõnavabaduse piiramisel ka proportsionaalsuse põhimõtet. Sõnavabaduse kasutamine on lubatud, kui see vastab tungivale sotsiaalsele vajadusele või on proportsionaalne teenitavale eesmärgile. Tasakaalu leidmisel kohtuniku isikuvabaduse ja demokraatliku ühiskonna legitiimse huvi vahel säilitada usaldus kohtuvõimu vastu, tuleb arvestada järgmisi peamisi aspekte:

1) kas kohtuniku sõnavõtt seab kahtluse alla tema erapooletuse;

2) kas kohtuniku sõnavõtt võib ajendada poliitilisi rünnakuid;

3) kas kohtuniku sõnavõtt on vastavuses ametiväärikusega.  Kui mõni neist aspektidest on kahtluse all, tuleks sõnavõtust hoiduda. Hinnata tuleks ka laiemat ühiskondlikku konteksti, keelekasutust ja kohtuniku positsiooni kohtusüsteemis.

Kohtunike eetikanõukogu arvamused esitatud küsimustele (arvamused nr 7-11/2023; juuni 2023) [10] pdf-failina

Kohtuniku erapooletus ei tähenda, et ta ei või omada seisukohti ühiskonnas toimuvate sündmuste osas. Samas peab kohtunik oma seisukohtade aktiivsel väljendamisel silmas pidama, et tema tegevus ja väljaütlemised ei piiraks õigusemõistmist. Kohtunike eetikakoodeksi preambula järgi on kohtunikkonnal keskne osa demokraatia ja õiguskorra kindlustamisel. Seda rolli täidab kohtunik eelkõige oma ametikohustusi täites. Kohtunike eetikakoodeksi p 3 järgi korraldab kohtunik oma elu ja tegevuse selliselt, et võimalik oht konfliktiks kohtunikukohustustega oleks minimaalne. 

Eetikanõukogu soovitab Ukrainat toetavaid ja Venemaa agressiooni hukkamõistvaid seisukohti esitades jääda väärikaks ja tasakaalukaks, pidades silmas, et toetust saab avaldada mitmel viisil (põgenike abistamine, humanitaarabiga tegelemine jne). 

Eetikanõukogu juhib veel tähelepanu kohtunike eetikakoodeksi p-le 6, mille kohaselt väldib kohtunik ebasündsust kõigis oma tegudes ja mõtteavaldustes ning peab aktsepteerima isiklikke piiranguid, mis võivad tavakodanikele tunduda koormavad. Küll on eetikanõukogu seisukohal, et Venemaa agressiooni osas arvamuse avaldamine ei ole vastuolus kohtunike eetikakoodeksi p-ga 7, mille järgi hoidub kohtunik poliitilist poolehoidu väljendavatest seisukohavõttudest.  

Eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (2022) pdf-failina [9]

Kas kohtunikule on sobiv avaldada sotsiaalmeedias postitusi ja kommentaare teemadel väljaspool õigusemõistmist, mh riigielu ja avalikkust puudutavatel muudel teemadel, ka poliitilistel teemadel? Milliseid piiranguid peaks kohtunik seejuures järgima? Kas piirangud erinevad sellest, kas postitused või kommentaarid avaldatakse avalikkusele või piiratud ringis (nt FB sõprade ringis)?

Kohtunik võib avaldada sotsiaalmeedia postitusi ja kommentaare ühiskonnaelu teemadel ning osa võtta demokraatlikust debatist. Arvamused ei pea olema enamuse seisukohtadega nõustuvad, vaid võivad olla ka kriitilised. Demokraatliku ühiskonna üheks kandvaks ideeks ongi jõuda läbi debati tasakaalustatud tulemuseni. Kriitilise arvamuse esitamisel tuleb silmas pidada demokraatlikude debati lugupidavat iseloomu ning avatust aktsepteerida erinevaid arusaamasid.

Kohtunikul on ja peabki olema sarnaselt teiste ühiskonnaliikmetega tagatud üldine sõnavabadus. Siinjuures tuleb aga arvestada, et üldtunnustatult peab kohtunik arvestama kohtunikuameti teatud konfidentsiaalsusest tuleneva üldise sõnavabaduse seaduslike riivetega. Piirangute eesmärk on muu hulgas tagada, et kohtuvõim mitte ainult ei oleks, vaid ka näiks erapooletu ja sõltumatu.

Kohtunik peaks hoiduma aktivistlikest poliitilistest sõnavõttudest. Poliitilistes küsimustes on kohtunikel lubatud arvamust avaldada õigusmõistmist (nii menetluslikus kui administratiivses plaanis) puudutavates küsimustes. Kindlasti võib kohtunik välja astuda kohtuvõimu sõltumatuse kaitseks.

Sotsiaalmeedias avaldatud postituste puhul ei oma tähendust, kas kommentaarid avaldatakse avalikkusele või piiratud ringis. Tuleb arvestada, et need kommentaarid on esitatud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ning isikute piiratud ring ei ole garanteeritud.

Eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (2022) pdf-failina [9]

Kas ja mis ulatuses võib kohtunik avalikes kommentaarides kasutada slängi, metafoore, teha nalju ja väljendada ka ründavaid hoiakuid sarnaselt teiste inimestega (kommentaatoritega), mh kui eelnevalt on rünnatud teda ennast või kui ründav hoiak on juba meedias levinud varem? Kas tähendust omab asjaolu, kui inimene on aktiivne postitaja olnud ka varem, enne kohtunikuks saamist, st kas ja kui palju peaks ta oma varasemat käitumismustrit muutma?

Nalja, slängi, metafooride jms kasutamine on tavapärase hea maitse piires lubatav. Ründav hoiak ei ole demokraatlikule debatile kohane ning seda ei õigusta ka teiste inimeste provotseeriv käitumine. Kohtuniku ülesanne on sellistes situatsioonides hoida üleval demokraatliku ühiskonna väärtusi, sh lugupidamist teiste ühiskonnaliikmete suhtes.

Kohtunik peab oma käitumismustri viima vastavusse kohtunikuametile esitatavate nõuetega oma varasemast tegevusest sõltumata. Ei saa lasta tekkida olukorda, kus mõnele kohtunikule on rohkem lubatud üksnes seetõttu, et ta on varem mittekohtunikuna teatud viisil käitunud. Eetikakoodeks on kõigile kohtunikele ühine.

Eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (2022) pdf-failina [9]

See sõltub kontekstist. Kui kohtunik on käitunud kohatult või postitanud kommentaari, mis on olnud kahemõtteline, on vabandamine asjakohane. Kui kohtuniku postitusest väidetavalt riivatud teise osapoole puhul on kahtlus, et tema reaktsioon ei pruugi olla siiras, vaid eesmärk on provotseerida, on soovitav suhtlus pigem koheselt lõpetada.

Eetikanõukogu arvamus esitatud küsimustele (2022) pdf-failina [9]

Kas kohtunikueetika koodeksi punktist 18 tuleneb kohtu esimehele kohustus jagada kolleegidele hüvesid ning anda eeliseid ühetaoliselt või vähemalt selgete ja objektiivsete tunnuste alusel?
Kas kohtu esimees peaks noorkolleegidele juhendajate määramisel arvestama juhendajate erialaseid oskusi, staaži ja muid omadusi?

Asjakohased eetikanormid
Kohtunike eetikakoodeksi järgi tuleb kutse-eetika nõudeid tõlgendada seaduse, kohtunike distsiplinaarkolleegiumi lahendite, kohtunikkonna hulgas kujunenud praktika ja tava, samuti vanema kolleegi arvamuse ja kohtuniku südametunnistuse alusel (eetikakoodeksi p 10). 

Kohtunik hoolitseb oma professionaalse taseme eest ja osaleb täienduskoolituses. Kohtunik jagab oma erialaseid teadmisi ja kogemusi kolleegidega (eetikakoodeksi p 11). 

Kohtunik hoiab kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet (eetikakoodeksi p 1). 

Kohtunik täidab oma töökohustusi erapooletult, omakasupüüdmatult ja hoolikalt ning kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil (eetikakoodeksi p 2).

Kohtunik, kellele on pandud administratiivsed kohustused, täidab neid hoolikalt, säilitades erialase kompetentsuse ja väljapeetuse ning hõlbustades teiste kohtunike ja kohtutöötajate tööd. Ta esitab kolleegidele ja kohtutöötajatele töö suhtes ühetaolised nõuded (eetikakoodeksi p 18).

Kohtunik on eeskujuks seaduskuulekuses ja õiguskorrast kinnipidamisel (eetikakoodeksi p 8).

Kohtunik käitub korrektselt ja väljapeetult ning väldib tegevust, mis võib heita varju professioonile ja õigusemõistmisele (eetikakoodeksi p 31).

Eetikanõukogu selgitused
Esiteks leiab eetikanõukogu, et kokkuvõtvalt on eelnimetatud küsimuste keskmeks see, kas kohtu esimees peaks kohtus töötavaid kohtunikke kohtlema võrdselt, st mitte diskrimineerivalt. Eetikanõukogu rõhutab siinkohal, et nõukogu ei tuvasta fakte, väljendades kindlat seisukohta, et diskrimineerimine ei ole lubatav. Eetikanõukogu saab vastusena pöördumisele anda soovitusi, kuidas jõuda kohtus parima praktika juurutamiseni nii juhendajate määramisel, kui kohtunike kaasamisel töövälistesse ettevõtmistesse, sh kohtutööga seotud õhtusöökidele. Noorkolleegide juhendamise kohustus tuleneb seadusest ja kohtunik jagab oma erialaseid teadmisi ja kogemusi kolleegidega (EK p 11). Juhendaja isiku määrab kohtu esimees. 

Koolitusnõukogu töötab välja juhendaja kompetentsimudelit, juhendajate/mentorite koolitusprogrammides on huvilistel võimalik osaleda, samuti on väljatöötamisel alustava kohtuniku ja mentori koostöövestluse aruande vormid. Kohtunik, kes soovib juhendada, saab pakutavate enesetäiendamise võimalustega tutvuda ja koolitustel osaleda.

Eetikanõukogu ei saa küsimuse selgituses toodu pinnalt seisukohta kujundada, kas konkreetses kohtus on mentorite ja juhendajate nimetamisel järgitud eetikareegleid.

Küsimuses nimetatud kaasamised (erinevatel üritustel osalemine, teiste riikide kolleegidega kohtumised) ei ole käsitletavad pelgalt hüvedena vaid samaaegselt ka ülesannete ja kohustustena, mida täidetakse väljaspool tööaega. Teisalt peegeldub kaasamises ka usaldus kolleegi suhtes ja tunnustus. Eetikanõukogu on seisukohal, et avatud ja läbipaistvale juhtimisele ning kolleegide vahelistele headele suhetele tuleks kasuks, kui kaasaja selgitaks oma valikuid.

Eetikanõukogu soovitab küsijal esmalt oma osakonnas juhendamisega seonduvat arutada ja teha vajadusel kohtu esimehele konkreetsed ettepanekud, mis soodustaksid parimate ja pädevamate kolleegide juhendajateks määramist. Kohtuniku eetika ja kohtu sisekliimaga ei ole kooskõlas olukord, kui kohtunik on läbinud mentori koolituse, avaldanud kohtu esimehele soovi oma kogemusi ja teadmisi jagada juhendaja rollis, kuid kohtu esimees ei ole põhjendanud, miks kohtuniku soovi ei saa täita. Eetikanormidega (eetikakoodeksi p 1 ja 18) on kooskõlas, kui esimees põhjendab, miks soovijat konkreetsel juhul juhendajaks ei määrata. Kuna alustavad kohtunikud on eri valdkondadest (osakondadest), erinevate eelduste ja oskustega, siis tuleb võimaluste piires, igal üksikjuhul neid erisusi arvestada. Kui juhendajaks soovib mitu isikut, on parim praktika, kui nad kuulatakse ära, arvestatakse mõistlikul määral alustava kohtuniku arvamust ja seejärel kohtu esimees põhjendab, mille alusel ta konkreetsel juhul valiku teeb.

Kohtunike eetikanõukogu arvamused esitatud küsimustele (arvamused nr 7-11/2023; juuni 2023) [10] pdf-failina

Kas kohtu esimehele laienevad tema ametikohal töötamisel kohustused järgida õigusakte ning hoida kohtunikkonna ausameelsuse mainet? Kas kohtu esimees täidab oma töökohustusi omakasupüüdmatult, kui ei võimalda kohtunikel kujundada väljakujunenud tavade ja seaduse kohaselt ühist arvamust osakonnajuhataja kandidaadi suhtes enne tema ametisse nimetamist?

Asjakohased eetikanormid
Kohtunike eetikakoodeksi järgi tuleb kutse-eetika nõudeid tõlgendada seaduse, kohtunike distsiplinaarkolleegiumi lahendite, kohtunikkonna hulgas kujunenud praktika ja tava, samuti vanema kolleegi arvamuse ja kohtuniku südametunnistuse alusel (eetikakoodeksi p 10). 

Kohtunik hoiab kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet (eetikakoodeksi p 1) 

Kohtunik täidab oma töökohustusi erapooletult, omakasupüüdmatult ja hoolikalt ning kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil (eetikakoodeksi p 2)

Kohtunik, kellele on pandud administratiivsed kohustused, täidab neid hoolikalt, säilitades erialase kompetentsuse ja väljapeetuse ning hõlbustades teiste kohtunike ja kohtutöötajate tööd. Ta esitab kolleegidele ja kohtutöötajatele töö suhtes ühetaolised nõuded (eetikakoodeksi p 18).

Kohtunik käitub korrektselt ja väljapeetult ning väldib tegevust, mis võib heita varju professioonile ja õigusemõistmisele (eetikakoodeksi p 31).

Eetikanõukogu selgitused
Eetikanõukogu saab anda selgitusi, lähtudes pöördumisest. Küsimusest saab eeldada, et osakonnajuhataja nimetamisel järgis kohtu esimees seadust (KS § 12²).

Osakonnajuhataja nimetamine on kohtu esimehe ainupädevuses ja ei eelda hääletamist ning kohtu esimehel ei ole kohustust kohtunike arvamusega arvestada. Samas toob eetikakomisjon esile, et  osakonnajuhataja peaks olema kohtu esimehe ja osakonnas töötavate kohtunike vahelüliks, kes korraldab omavahelist koostööd ja vahendab informatsiooni. See eeldab nii esimehe kui kohtunike  usaldust ja koostöövalmidust osakonnajuhataja suhtes ning selleks ongi seaduses ette nähtud kohtu esimehe poolt osakonnajuhataja valimisel osakonnas töötavate kohtunike arvamuse ärakuulamine. 

Eetikanõukogu ei pea administratiivülesandeid täitva kohtuniku sh osakonnajuhataja nimetamisel üldjuhul põhjendatuks anonüümset ja salajast arvamuste esitamist, sh hääletust. Eetikakoodeksi p-is 31 toodud kohtuniku korrektse ja väljapeetud käitumisega on kooskõlas avalik arutelu. Samuti viitab seaduses nimetatud arvamuse ärakuulamine avalikule arutelule.

Samas, kui enamus kohtunikke soovivad siiski salajast hääletust isikuvalimistel, kuigi seadus või kohtu kodukord seda ette ei näe, siis peaks igakordselt analüüsima selle soovi põhjust. Käesoleval juhul on küsija leidnud, et salajane hääletus võimaldab vältida tulevikus võimalikke erimeelsusi ja vastuolusid kolleegide vahel. See viitab aga sellele, et küsija arvates võib 3 avalikult arvamuse avaldamine olla edasistele normaalsetele ja toetavatele töösuhetele pärssivaks teguriks. Enne osakonnajuhata nimetamist tuleb kohtu esimehel tagada sama osakonna kohtunike ärakuulamine. Kolleegidel peab olema võimalus avaldada arvamust kandidaadi isikuomaduste ja sobivuse kohta. 

Osakonnajuhatajate nimetamine toimus 2023. aasta kevadel seadusest tulenevalt küll esmakordselt, kuid analoogne regulatsioon oli varem kohtumaja juhtide nimetamisel. Seega, kui lähtuda eeldusest, et konkreetses kohtus on seni kohtunike ärakuulamine asendatud kõigi kohtunike salajase hääletusega, siis selle tava muutmiseks oleks kohtu esimees pidanud eelnevalt selgitama, et ta soovib seda korda muuta ja ära kuulama tava muutmise osas kohtunike seisukohad. 

Küsimuse pinnalt saab teha järelduse, et kui kohtu esimees ei selgitanud üldse kohtunikele, et soovib senist tava muuta, ja ei pea põhjendatuks salajase hääletuse läbiviimist, rikkus ta eetikakoodeksi p-i 2, mille kohaselt kohtunik kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil ja p-i 18 eelkõige piisava hoolikuse puudumise ja väljapeetuse osas ning võis oma käitumisega kahjustada kohtunike omavahelist koostööd.

Kohtunike eetikanõukogu arvamused esitatud küsimustele (arvamused nr 7-11/2023; juuni 2023)  [10]pdf-failina

Kas kohtunike üldkogule võib kutsuda külalisi väljastpoolt kohtusüsteemi?
Kas külaliste kutsumist saab käsitleda kohtunikkonna siseasjade avalikkuse ette viimisena?
Kui päevakorras on märgitud diskussioon kohtu arengu üle (tulevikus täiendavate osakondade moodustamine), kuid tegelikult pidas kutsutud külaline loengut, kas sellega rikuti eetikanorme?

Asjakohased eetikanormid
Kohtunike eetikakoodeksi järgi tuleb kutse-eetika nõudeid tõlgendada seaduse, kohtunike distsiplinaarkolleegiumi lahendite, kohtunikkonna hulgas kujunenud praktika ja tava, samuti vanema kolleegi arvamuse ja kohtuniku südametunnistuse alusel (eetikakoodeksi p 10). 

Kohtunik hoiab kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet (eetikakoodeksi p 1) 

Kohtunik täidab oma töökohustusi erapooletult, omakasupüüdmatult ja hoolikalt ning kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil (eetikakoodeksi p 2)

Kohtunik, kellele on pandud administratiivsed kohustused, täidab neid hoolikalt, säilitades erialase kompetentsuse ja väljapeetuse ning hõlbustades teiste kohtunike ja kohtutöötajate tööd. Ta esitab kolleegidele ja kohtutöötajatele töö suhtes ühetaolised nõuded (eetikakoodeksi p 18).

Kohtunik käitub korrektselt ja väljapeetult ning väldib tegevust, mis võib heita varju professioonile ja õigusemõistmisele (eetikakoodeksi p 31).

Eetikanõukogu selgitused
Seadus ei reguleeri maa- ja ringkonnakohtu üldkogu korralduses kohtuväliste isikute (külaliste) kutsumist üldkogule. Riigikohtu üldkogule võib Riigikohtu esimees kutsuda teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda sõnaõiguse (kohtute seadus (KS) § 30).

Eetikanõukogu arvates ei ole külaliste kutsumine maa- või ringkonnakohtu üldkogule vastuolus eetikareeglitega. Üldkogu võib lisaks seadusega sätestatud ülesannetele täita muid, sh kohtukodukorrast tulenevaid ülesandeid. Eetikanõukogu märgib, et eetikaga ei ole vastuolus üldkogul hariva iseloomuga loengu pidamine või ka meelelahutuslik osa. 

Külaliste kutsumine ei tähenda kohtunikkonna siseasjade avalikkuse ette viimist. Eetikanõukogu rõhutab, et avatud ja läbipaistev kohtupidamine ja -korraldus on eetikanormidega kooskõlas ning kutsutud külalise juures viibimine kohtu arengut käsitlevate teemade juures ei riiva kohtute sõltumatust.

Kohtu esimehe ülesanne on hoolt kanda, et kutsutud isik kasutaks saadud informatsiooni üksnes selle ülesande täitmiseks, milleks teda üldkogule kutsuti.

Diskussiooni asendumine loenguga ei ole kohtunike eetika küsimus.

Kohtunike eetikanõukogu arvamused esitatud küsimustele (arvamused nr 7-11/2023; juuni 2023) [10] pdf-failina

Kohtunike üldkogul avaldab kohtu esimees, et ta on kuulnud KHN-il osaledes kuulujuttu mitme kohtuniku ebaeetilisest käitumisest. Kohtu esimees avaldab, et nende kohtunike nimed on talle teada. Kohtu esimees taunib üldkogul nende käitumist, kuid avaldab, et tal puuduvad tõendid. Kas eeltoodud käitumine on eetiline? Kas on eetiline viidata kuulujutu allikana kohtute omavalitsusorgani tegevusele, kuigi KHNi protokoll kohtu esimehe viidatud kuulujuttu ei kajasta? 

Kohtunike koosolekul avaldab kohtujuht, et esimees on algatanud distsiplinaarmenetluse ühe kohtuniku suhtes. Distsiplinaarkomisjoni otsust veel ei ole. Kohtujuht soovib, et kohtunik, kelle suhtes on menetlust alustatud, kahetseks avalikult oma tegevust. Kui kohtunik, kelle suhtes menetlust alustati, keeldub avalikust kahetsusest, kommenteerib tema tegevust kolleegidele kohtujuht. Kas selline teguviis on eetiline? 

Kui kohtunikku, kelle suhtes menetlust alustati, koosolekul ei viibi, kommenteerib kohtu juht tema tegevust koosolekul ilma kohtuniku osaluseta. Kas selline teguviis on eetiline? 

Kui vastus mõnele eelpool esitatud küsimusele on eitav, siis milline oleks eetiline tegutsemisviis?

Eetikanõukogu  seisukoht
Eetikanõukogu märgib kõigepealt, et nõukogu pädevuses ei ole tuvastada fakte ega uurida, kas arvamuse taotleja esitatud sündmuse kirjeldus, mille kohta ta soovib hinnangut, vastab tegelikkusele. Eetikanõukogu ülesandeks üldjuhul ei ole lahendada kohtunike omavahelisi vastuolusid ning anda hinnang, kas kolleeg on vääritult käitunud. 

Eetikanõukogu peab vajalikuks osutada üldistele põhimõttetele, mis seostuvad esitatud küsimustega.

• Kohtunike eetikareeglid on vastu võetud eelkõige selleks, et kindlustada õigusemõistmise fundamentaalne põhimõte: igaühele tagatakse kohtus õiglane õigusemõistmine sõltumatus ja erapooletus kohtus. Need põhimõtted tulenevad ÜRO inimõiguste deklaratsioonist ning inimõiguste konventsioonidest, Euroopas Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklist 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47. Eetikareeglid peavad aitama kohtunikel käitud viisil, mis loob avalikkuse usalduse kohtu kui institutsiooni ja kohtunike tegevuse vastu. Seetõttu on ka eetikanõukogu esmaseks ülesandeks anda nõu kohtunikule, kui kohtunikul tekib kahtlus, kas mingi tegevus ei kahjusta nimetatud eesmärke.
• Kuigi avalikkuse, seega välise usalduse kindlustamine on eetikareeglite esmane eesmärk, peab kohtunik ka kohtusiseselt käituma väärikalt ja kolleege austavalt. Kohtunike käitumise Bangalore neljanda põhimõtte järgi on kohtuniku iga tegevuse sisemine ja väline kõlbeline laitmatus olulise tähtsusega.
• Kohtunike eetikakoodeksi punkt 9 kohaselt juhib kohtunik kolleegi tähelepanu vaieldamatult vääritule käitumisele ja eetikakoodeksis kehtestatud reeglite rikkumisele ja püüab sellist käitumist lõpetada. Vajadusel teavitab ta juhtunust kohtu üldkogu või kohtu esimeest. Bangalore põhimõtete kommentaarides (p 218) öeldakse, et kohtunik peab reageerima, kui ta saab teada usaldusväärsetelt tõenditest, et kolleeg on käitunud ebaväärikalt. Kohtunik võib kolleegiga suhelda ja tema väärkäitumisele tähelepanu juhtida või teatada rikkumisest distsiplinaarvastuse algatamisõigust omavale kohtunikule (KS § 91).

Kohtunike eetikanõukogu arvamus esitatud küsimusele (arvamus nr 13/2023; detsember 2023) [19] pdf-failina