KOHTUOTSUS

Deisy Nursi
Juhendaja: Mari Mikson

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD

Abielupaar Tanel ja Anni otsustavad 12. mail korraldada perekondliku koosviibimise, kuhu palutakse vaid kõige lähedasemad inimesed. Kõrvalkorteris elavale Leidale põhjustab naabrite koosviibimine meelehärmi – vananaine kardab, et külalised võivad COVID-19 haigust põhjustavat viirust kortermajas levitada. Leida läheb naabreid korrale kutsuma, et aga vali muusika koputused summutab ning uksele kedagi ei ilmu, otsustab naine politseisse helistada. Ka kohale saabunud politsei ekipaaž ei suuda peoliste tähelepanu püüda, ametnikud murravad ukse maha ning sisenevad korterisse jõuga. Tanel käratab korrakaitsjate küsimustele, et tegemist on perekondliku koosviibimisega, lahvatab sõnelus, mille ametnikud maha rahustavad. Veendunud, et peolised ei ole rikkunud eriolukorrast tulenevaid piiranguid, ei alusta politseinikud väärteomenetlust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esindajad taotlevad kaebuses hüvitada neile tekkinud kahjud – 1000 eurot korteriukse remondi tarvis ning 30 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja sisukohad on järgnevad.
   1. Kaebaja esindajad leiavad, et politseinike käitumisele ei ole võimalik leida õigustust – perekondlikule koosviibimisele tungiti jõuga sisse.
   2. Abielupaari arvates ei käitunud ametnikud viisakalt – korrakaitsjad käisid omavoliliselt korteris ringi ning nõudsid peolistelt dokumente, ähvardasid vahetu sunni kohaldamise ning arestimajja viimisega.
   3. Tanel ja Anni väidavad, et politseinikud põhjustasid kõigile peolistele – eriti aga väikelastele – psüühilise trauma.
   4. Tanel ja Anni mõistavad eriolukorra tõsidust (seepärast korraldasid koosviibimise pereringis ning kutsusid vaid kõige lähedasemad inimesed), kuid mitte sellest tulenevat korrakaitsjate võimuliialdust.
      
      
2. Vastustaja a (kasutatud ka mõisteid politsei, PPA ning Politsei- ja Piirivalveamet) seaduslik esindaja palub jätta esitatud kaebus täielikult rahuldamata, põhjendades alltoodut.
   1. Politsei- ja Piirivalveamet selgitab, et riigis kehtib eriolukord takistamaks koroonaviiruse levikut. Kuna naabri Leida antud ütluste põhjal võis kahtlustada, et peol viibis arvukalt inimesi, kelle seas võis olla ka nakatunu(id) (Leida kuulis köhatusi), siis rõhub PPA, et politsei sekkumine oli õigustatud. Korrakaitsjate tegevuse eesmärk oli kaitsta kortermajas viibivate inimeste elu ja tervist.
   2. PPA leiab, et sekkumine oli õigustatud veel seetõttu, et lisaks Leidale elab kortermajas mitu pensionäri, kes kõik kuuluvad koroonaviiruse riskigruppi.
   3. Vastustaja esindaja ei näe põhjust süüdistada politseinikke võimuliialduses, sest valju muusika tõttu ei kuulnud peolised hõikeid ega koputusi. Seega ei jäänud ametnikel muud üle, kui korterisse siseneda jõudu kaustades.
   4. Vastustaja esindaja leiab, et väited kontsaablite käitumise kohta on valed ning mõeldud välja selleks, et politseilt rohkem raha nõuda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kohus ei hinda antud juhtumi korral eriolukorra väljakuulutamise asjaolusid, kuid peab siiski vajalikuks tuua esile järgneva. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab III peatükis kõigi ja iga ühe vabadused ning kohustused. PS § 10 ütleb, et piiratud õigused peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Eesti Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada eriolukord looduskatastroofi korral või nakkushaiguse leviku takistamiseks (PS § 87 p 8). Eriolukorras kehtestatud (liikumis)piirangud olid vajalikud, et pidurdada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut Eesti riigis, kus nakatumise risk oli kõrge. Kodanike liikumisvabaduse piiramine võeti tarvidusele inimeste elu ja tervise ning suure avaliku huvi kaitseks. PS § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, kelle põhiülesanneteks on eelkõige avaliku korra kaitsmine (PPVS § 1 lg 2).
2. Taneli ja Anni õigust rahumeelset koosviibimist pidada kaitseb PS § 47, mis sätestab: kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Samas näeb seadus ette ka erandjuhu, mille kohaselt võib õigust piirata näiteks nakkushaiguse leviku tõkestamiseks nagu antud juhtumis.
3. PS § 28 ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Käesoleva juhtumi puhul astus politsei Taneli ja Anni korraldatud koosviibimisele vahele, sest oli alust kahtlustada eriolukorrast tulenevate piirangute rikkumist (naabri sõnul kostus Taneli ja Anni korterist köhatusi, see tähendab, koosviibimisel võis viibida nakatanu(d); vali jutustamine andis põhjust väita, et koosviibimine ei ole vaid perekeskne). Kõige selle põhjal leiab kohus, et naaber Leida kahtlustused ei olnud üksnes oletuslikud. Politsei soovis sekkumisega kaitsta ametnike poole pöördunud Leida ja tema abikaasa Mihkli ning kõigi teiste asjaosaliste õigust tervisele. On oluline märkida, et nii Leida kui Mihkel kuuluvad oma kõrge ea tõttu koroonaviiruse riskirühma. Lisaks põeb Mihkel astmat, mistõttu on tema immuunsüsteem nõrk. Politsei sekkumine on põhjendatud, sest koroonaviiruse levikut takistades kaitstakse ka kõigi teiste Eesti elanike elu ja tervist ning õigust neile.
4. Kodu on puutumatu (PS § 33). Taneli ja Anni pahameel politseinike sissetungimise ja läbiotsimise osas on õigustatud, sest PS § 33 sätestab: keegi ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusesse ega töökohta ega neid läbi otsida. Samas näeb sama paragrahv ette ka erandjuhu – antud juhtumi puhul võib riive esineda, sest politseinike tegevuse ajend oli kaitsta kõigi elanike õigust tervise kaitsele. Kohus leidis eelnevas analüüsis, et oli alus arvata, et tegu ei ole vaid perekondliku koosviibimisega ning rikutakse eriolukorras kehtestatuid piiranguid. Seega on põhjendatud politseiametnike tungimine Taneli ja Anni koju ka seetõttu, et takistada õigusrikkumise toimepanekut.
5. Mõlemad põhiõigused (PS § 28 ja PS § 33) on olulised ning suure kaaluga, kuid kohus leiab, et õigus tervise kaitsele mõjutab rohkemate inimeste (naabrite aga ka kõigi teiste Eesti elanike) elukvaliteeti enam kui õigus kodu puutumatusele. Tervis on tihedalt seotud eluga – kaitstesigaühe õigust tervise kaitsele, kaitstakse ka nende elu.
6. Tanel ja Anni on seisukohal, et politseinikud sekkusid nende perekondlikule koosviibimisele. Nende arvamust kaitseb PS § 26, mis ütleb, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Jällegi, sama paragrahvi lause kaks sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Politsei on selgesõnaliselt öelnud, et nende eesmärk oli kaitsta teiste inimeste õigusi (antud juhtumi puhul näiteks õigus tervisele) ja vabadusi.
7. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele (PS § 25). Tanel ja Anni soovivad, et PPA hüvitaks neile materiaalse kahju näol 1000 eurot ning moraalse kahju tarvis 30 000 eurot. On oluline silmas pidada, et õigus kehtib vaid juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt, sest selleks, et nimetatud norm kohalduks peavad olema täidetud kõik eeldused, sh õigusvastasus (PS kommenteeritud väljaanne, § 25). Kõigele eelnevale põhjendatule tuginedes leiab kohus, et tekitatud kahju ei ole õigusvastane, vaid on seadustega kooskõlas. Sellest tulenevalt ei rahulda kohus materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõuet. Rahuldamata jätmist põhjendab kohus lisaks eelnevale veel ka alljärgnevalt.
8. Peolised ei kuulnud naaber Leida koputusi uksele ega korrakaitsjate hõikeid uks avada, sellele tuginedes leiab kohus, et politseinikud rakendasid esialgu kergemaid meetmeid, et aga korraldustele ei allutud, ei jäänud muud üle, kui korterisse jõuga siseneda. Korterisse sisenedes oli politsei tegevuse eesmärk teha kindlaks, kas on rikutud eriolukorrast tulenevaid piiranguid. Ametnik suundus väiksemate lastega kõrvaltuppa, eesmärgiga nende kohkumust ning hirmu vähendada. Korrakaitsjad tegid kõik endast oleneva, et peolistele vähe kannatusi põhjustada. Kõigele eelnevale tuginedes saab öelda, et tegemist ei olnud võimuliialdusega. Kohus leiab, et riigis välja kuulutatud eriolukord õigustab politseinike karmimaid sunnimeetmeid. Riigis oli kõrge risk haigestuda koroonaviirusesse, kodanike allumatusel on korrakaitsjate rangemad sunnimeetmed põhjendatud, sest nii kaitstakse avalikku korda ning elanike elu ja tervist.
9. Kohus peab antud asjas veel vajalikuks märkida, et Taneli ja Anni vastutustundlik käitumine – kutsuda koosviibimisele üksnes kõige lähedasemad inimesed, takistamaks nakkusohu suurenemist riigis – väärib kiitust. Mõlema osapoole argumendid on põhjendatud ning välja teeninud tähelepanu. Kohus siiski nõustub üldjoontes Politsei- ja Piirivalveameti seisukohtadega. PPA ei ole kohustatud Tanelile ja Annile moraalselt ega materiaalset kahju hüvitama. Vastustaja seadusliku esindaja palve jätta esitatud kaebus täielikult rahuldamata, täidetakse terves ulatuses.