KOHTUOTSUS

Norman Patrick Jürlau
Juhendaja: vandeadvokaat Jaanus Tehver

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Mõista Natalja süüdistuses KarS § 136 lg 1 järgi õigeks.

ASJAOLUD

Nataljal oli onu Artur, kellel oli alkoholiprobleem. Arturi naine oli paar aastat tagasi surnud ja Natalja jäi Arturi ainsaks hooldajaks. Ühel päeval taas Arturi juurde minnes, nägi Natalja Arturi korteris meesterahvaid; terve kamp mehi oli kollektiivselt purupurjus. Peale kainenemist jõudsid Natalja ja Artur ühise kokkuleppeni, et Natalja võiks lukustada Arturi korterisse ja võtme endaga kaasa võtta, et kaitsta Arturit teiste joodikute eest ning hoidmaks seeläbi ära Arturi joomahullusesse langemist. Kuu aega hiljem jõuti taas ühiselt otsusele, et ust pole vaja enam lukustada, Artur oli püsinud kenasti alkoholikuradist prii. Paar nädalat peale mitte lukustamise vajaduse kokkulepet leidis Natalja aga Arturi taas purjakil olevat, seekord joomakaaslaseks üks naisterahvas. Peale seda, kui Natalja oli naisel palunud korterist lahkuda, äratas Natalja Arturi üles ja küsis, kas ta peaks ukse jälle lukku panema? Artur mõmises midagi vastu, mis Natalja arvates kõlas umbes nagu “Jajah, keera, keera”. Natalja veel kontrollis, et Arturil oleks telefon läheduses ning pani väljudes korteri ukse lukku. Sama päeva õhtupoolikul puhkes Arturi korteris tulekahju. Nimelt, Artur oli valanud süütevedelikku uksele ja selle põlema pannud. Selle tagajärjel suri Artur vingumürgitusse. Päästjate sõnul oli tabalukk olnud üpris soliidne, kuid lukuaasade kinnitused tegelikkuses piisavalt nõrgad, et uks jalaga lahti lüüa.

Prokuratuur süüdistab Nataljat seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Natalja kaitsja vaidleb vastu ja leiab, et tema kaitsealune kuritegu toime pannud ei ole.

POOLTE SEISUKOHAD

1. PROKURATUUR
   Süüdistuse aluseks on väide, et Natalja võttis Arturilt seadusliku aluseta vabaduse KarS § 136 lg 1 mõttes, kui lukustas ta väljastpoolt korterisse. Prokuratuuri arvates puudus Nataljal selliseks sammuks Arturi nõusolek. Selgelt Artur ukse lukustamiseks nõusolekut ei väljendanud ning kuna Artur oli lisaks antud momendil alkoholijoobes ja purjus inimene pole otsusevõimeline, siis ei saa kindel olla, kas ta vastas tingimata just Natalja poolt küsitud küsimusele või lihtsalt pomises midagi suvalist vastuseks. Natalja ja Arturi varasem kokkulepe ukse lukustamise kohta Arturi huvides oli ära langenud, sest Natalja ja Artur leidsid ühiselt, et ust ei ole enam vaja lukustada. Uks võis küll lukustamisele vaatamata olla suurema vaevata lahti murtav, kuid Artur seda ei teadnud.
2. KAITSJA
   Kaitsja väidab, et Natalja tahe ei olnud suunatud Arturilt vabaduse võtmisele. Natalja soovis vaid piirata võimalike linna pealt leitud joomakaaslaste sisenemist Arturi korterisse, seega kaitsta hoopis Arturi vaimset ja füüsilist heaolu. See on vabaduse piiramine Arturi enda nõusolekul. Samuti ei ähvardanud Natalja Arturit mitte mingil viisil, kui Artur oleks juhuslikult korterist välja pääsenud. Arturil oli alati võimalik lahkuda, teatades Nataljat telefoni teel. Kuna süüdistuses kirjeldatud väidetav vabaduse võtmine leidis aset analoogses situatsioonis, milles varasemalt oli sõlmitud poolte kokkulepe ukse lukustamise kohta, võis Natalja eeldada, et ukse võib jälle lukustada. Ka tulekahju toimumisele vahetult enne aset leidnud päevases vestluses Artur oli nõus sellega, et tema korteri välisuks lukku pandaks - “Jajah, keera, keera”. Päästjate hinnangul oli tabalukk ukse ees välimuselt soliidne, kuid lukuaasade kinnitused olid sedavõrd nõrgad, et ukse oleks kergesti saanud jalaga lahti teha. Kui Artur oleks ikka väga tahtnud välja saada, oleks ta seda teinud ning ukse lahti tõuganud. Kokkuvõtvalt väidab kaitsja, et Natalja ei võtnud Arturilt alusetult vabadust ja seega pole ta kuritegu toime pannud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri seisukohad, leiab, et Natalja tuleb mõista antud süüdistuses õigeks. Nataljal polnud tahet Arturilt vabadus võtta. Seda kinnitab asjaolu, et Artur ei avaldanud ühtegi korda protesti selle vastu, et teda korterisse lukustatakse. Arturil oli telefon, millega võtta soovi või häda korral ühendust. Vabaduse võtmine seadusliku aluseta seisneb isiku tahte vastaselt tema liikumisvabaduse ära võtmises nii, et isik ei saa teostada oma soovi konkreetsest kohast lahkuda. Liikumisvabaduse äravõtmine võib seisneda füüsilises takistamises või kannatanu ähvardamises temale kahjulike tagajärgedega, kui ta peaks püüdma teatud kohast lahkuda. Midagi sellist Natalja antud juhul ei teinud.

Kohus ei nõustu prokuröri väidetega Arturilt seadusliku alusetu vabaduse võtmise kohta järgmistel põhjustel:

1. Arturil oli alkoholiprobleem ja üldiselt ei ole võimalik sellise sõltuvushäirega inimese kohta kunagi ette ennustada, millal ta uuesti võiks joomatsüklisse langeda. Sellepärast ka tuli Nataljal mõte ennetava abinõuna teisel korral uks taas lukustada, kuna ta oli üpris kindel, et see aitab joomahullust kontrolli all ning joomakaaslaseid Arturist eemal hoida.
2. Vaatamata sellele, et prokuröri väitel sõltus vabadus ainult Nataljast, ei näidanud Artur välja soovi lahkuda oma korterist. Samuti oli Artur ise nõustunud korteri ukse lukustamisega ja tal oli olemas telefon juhuks, et helistada Nataljale, kes oleks ta soovi korral luku tagant välja lasknud. Isegi selsamal saatuslikul päeval, mil ta mõmises Nataljale “Jajah, keera, keera”, ei andnud ta Nataljale täiendavalt teada, et “Jajah, keera, keera, aga õhtul tahan ma välja minna”.
3. Nataljal ei olnud konkreetse sündmuse asjaoludel, arvestades ka varasemaid suhteid Arturiga, mingit alust arvata, et Artur soovib ukse lukustamise ajal või vahetult pärast seda korterist lahkuda, ning seega ei kujutanud ukse lukustamise tegu endast Natalja seisukohast lähtudes Arturilt vabaduse võtmist. Kuna Artur polnud kunagi ukse lukustamise vastu protesteerinud ja oli varasemalt alati korterist lahkumise soovi saanud teostada läbi Nataljale helistamise, oli Nataljal põhjendatud alus eeldada, et Artur saab ka seekord samal viisil oma tahet teostada ning ukse lukustamine pole vastuolus Arturi tahtega. Vabaduse võtmise tahte puudumist Nataljal kinnitab fakt, et tema suhted Arturiga olid head ning nad suhtlesid telefoni teel tihedalt, isegi mitu korda päevas.
4. Eeltoodud põhjustel järeldab kohus, et Arturi lukustamine korterisse süüdistuses nimetatud päeval ei toimunud Arturi tahte vastaselt ning korteri väljastpoolt lukustamisega ei võtnud Natalja Arturilt vabadust KarS § 136 lg 1 tähenduses. Seega ei painud Natalja toime inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmises seisnevat kuritegu.
5. Kohus soovib ära märkida, et päästjate poolt antud hinnang, et ukselukk tegelikult ei pidanud, ei oma süüdistuse kontekstis tähtsust, kuna antud kaasuse asjaoludel ei kujutanud ukse sulgemine ja lukustamine endast Arturilt alusetult vabaduse võtmist sõltumata sellest, kas lukustamine kujutas endast piisavat füüsilist takistust või mitte

Kuivõrd kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud kuritegu ei ole toime pandud, teeb kohus Natalja suhtes õigeksmõistva otsuse.