NAKKAV PIDU

Lisanna Tõnne
Juhendaja: Maie Nõmmik

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

12. mail toimus Anni ja Taneli korteris perekondlik koosviibimine. Muusika oli vali ning naabritele jäi mulje nagu oleks korteris viibijaid vähemalt paarikümne ringis. Koroonaohu pärast muretsevad naabrid kutsusid kohale politseinikud, kes pärast korduvat korteriomanikega kontakti loomise nurjumist korterisse jõuga sisse tungisid ning selgitusi nõudsid. Kuna selgus, et toime ei pandud ühtegi rikkumist peale öörahu segamise, siis väärteomenetlust ei alustatud.

Taneli ja Anni (kaebajad) arvates ei olnud politseil õigust korteriust jõuga maha murda, selgitusi ja dokumente nõuda. Nad esitasid Politsei- ja Piirivalveametile 1000 euro suuruse kahjunõude korteriukse parandamiseks ning 30 000 euro suuruse kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebajad põhjendasid nõudeid järgmiselt:

1. Eestis on põhiseaduse §19 järgi igaühel õigus vabale eneseteostusele, järelikult oli neil õigus lähemate pereliikmete seltsis meelt lahutada.
2. Politsei tungis loata nende korterisse ja nõudis dokumente, kuigi korteris ei toimunud midagi lubamatut. (§26 näeb ette igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele)
3. Politsei tekitas korterisse tungides neile varalist kahju, hävitades ukse. ( §25 Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud materiaalse kahju hüvitamisele.) Ukse eest küsitav summa on õigustatud, kuna korter oli just renoveeritud ning uks uus. 1000 eurot on mõistlik summa, arvestades ukse hinda.
4. Politseinikud ähvardasid pererahvast vahetu sunni kohaldamisega ja arestimajja viimisega, kuigi antud olukorras neil selleks põhjust ei olnud. Tegemist oli lihtsalt perekondliku koosviibimisega. Tuleks arvestada, et kui keset koosviibimist järsku keegi korterisse tungib, siis on inimlik, et sealolijad ehmuvad ja ärrituvad. Politsei oleks pidanud sellega arvestama, mitte ilmaasjata ähvardama. Oleks saanud rahulikumalt selgitada, miks korterisse siseneti, milles probleem on.
5. Politsei tekitas kõigis peo külalistes, eriti väikelastes, psüühilise trauma. Lapsed nutsid terve öö ning ilmselt jääb neile see vahejuhtum eluks ajaks meelde. Politsei peaks olema eeskujuks ning õiglane kõigi vastu, selle asemel, et ilma põhjuseta inimeste korteritesse tungida ning selle asukatega lubamatult käituda, arvestamata, et korteris viibib ka väikelapsi. Seega on õigustatud nõue moraalse kahju hüvitamiseks. (§25 Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamisele.)

Politsei- ja Piirivalveamet (vastustaja) vastulauses palutakse kaebus jätta täielikult rahuldamata, sest:

1. Riigis kehtib eriolukord ning naabri ütluse põhjal oli alust kahtlustada, et peol viibib arvukalt inimesi, kellest osad võisid olla haiged.
2. Kortermaja trepikojas, kus pidu toimus, elab mitmeid koroonaviiruse suurimasse riskigruppi kuuluvaid eakaid inimesi. Viirus levib ka trepikäsipuude, ukselinkide jne kaudu. Oht haigestuda oli seega ka siis, kui naabrid külalistega otseselt kokku ei puutunud. Ilmselgelt olid naabrid mures. Eriolukorda arvestades oli politseinikel õigus peolised korrale kutsuda.
3. Eriolukorra tõttu oli politseil õigus kohustada inimesi selleks ajaks kehtestatud reeglitest kinni pidama ning karantiinireeglite rikkujatele ka trahv määrata. Kuna peoliste korterist kuuldus köhimist võis kahtlustada ka karantiinireeglite rikkumist.
4. Aeg oli üle südaöö, mis tähendab, et kehtis öörahu. Isegi kui poleks olnud eriolukorda, oleks muretsevatel naabritel ikkagi olnud õigus kutsuda politsei olukorda lahendama ja naabreid rahustama.
5. Ukse lõhkumine oli õigustatud, kuna politsei oli varasemalt üritanud mitmel korral korteriomanikega kontakti luua, kuid tulutult. Niisiis ei jäänudki politseil muud üle, kui jõudu kasutada, et korterisse sisse pääseda ning uurida, mis toimub.
6. Peol osalejad süüdistasid korterisse sisenenud politseinikke ägedalt oma õiguste rikkumises, kuid korravalvurid püüdsid rahulikuks jääda. Nad küsitlesid vaid pererahvast koosviibimise asjaolude selgitamiseks ja kontrollisid külaliste dokumente. See oli nende õigus. Samuti viis üks patrullpolitseinikest väikelapsed kõrvaltuppa, kui oli näha, et kõige pisemad on toimuvast kohkunud. Seega käitusid politseinikud inimlikult.
7. Politseinikud lahkusid, jättes algatamata väärteomenetluse, kui olid veendunud, et tegemist ei ole suure peoga ja enamus korteris viibijatest olid omavahel sugulased. Väärteomenetlust oleks võinud alustada, kuna üks korterisviibijatest oli naaber, mitte perekonnaliige. Järelikult 100% perekonnapeoga ikka tegemist ei olnud. Niisiis politseinikud ei käitunud liiga karmilt. Politseinike kohaletulek oli kokkuvõttes peolistele vaid hoiatus, et edaspidi eriolukorra reeglitest kinni peetaks.

Kohtuniku seisukoht

Kohus, olles tutvunud mõlema osapoole seisukohtade ja argumentidega, nendib, et:

• Igaühel on Eestis põhiseaduse § 19 järgi küll õigus vabale eneseteostusele, aga ta peab selle juures arvestama ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Käesoleval juhul tuli arvestada naabrite õigust puhata ja nende õigust oma tervise kaitsele nakkusohtlikus olukorras. § 47 ütleb, et kõigil on õigus ilma loata rahumeelselt koguneda, aga seda õigust võib piirata nakkushaiguse leviku tõkestamiseks nagu ka eriolukorra ajal tehti.
• Politseinikud ei kasutanud jõudu korterisse sisenemiseks mitte esimese vahendina, vaid üritasid ennem kontakti luua uksele koputades ja kella helistades. Kui see ei aidanud, siis ei jäänud korravalvuritel mitte midagi muud üle.
• Seetõttu oli õigustatud korterisse sisenemiseks jõu kasutamine. Kuigi põhiseaduse §25 näeb ette varalise kahju hüvitamist, siis antud juhul tekkis varaline kahju politsei õiguspärase tegevuse tulemusel.
• Eriolukorra tingimustes oli politseinikel õigus kontrollida, kas korteris viibijate hulgas on ka inimesi, kes tegelikult peaksid olema karantiinis ja seega oma kodus. Järelikult oli neil õigus küsida peolistelt selgitust ja dokumente. Füüsilist jõudu kellegi suhtes ei rakendatud. Peoliste ehmatus ja šokk, nähes äkki korteris politseinikke, oli ju tegelikult nende enda tegevuse tulemus.
• Kui mõni korteris viibinud politseinikest kasutas ähvardamist, siis seda saab kontrollida teenistusliku juurdluse käigus. Tuleb aga arvesse võtta, et olukord oli korteris pärast politseinike saabumist pingeline: pidulised ehmatanud ja kaitstes oma õigusi, käitusid ise ka liiga emotsionaalselt, mis tekitas politseinikes teatud vastureaktsiooni. Teiselt poolt politseinik peab jääma professionaalseks ja käituma reeglite kohaselt. Et politseinikud käitusid inimlikult, näitab fakt, et üks neist viis lapsed teise tuppa, sest märkas laste ehmatust.
• Peolised ise ei olnud märganud, et lastel oleks ammu olnud magamamineku aeg – järelikult olid liigselt peomeeleolus. Loomulik oleks, et lapse sünnipäeva peetaks päevasel ajal. Antud juhul oli lapse sünnipäev ainult ettekäändeks kokku tulla ja pidu pidada. Lapsed olid hilisel kellaajal veel üleval, nende juuresolekul tarvitasid korteris viibijad ka alkoholi. See ei ole aktsepteeritav. See on vastuolus lapse õigusega puhata ja elada turvalises keskkonnas. Põhiseaduse § 27 järgi on vanematel kohustus hoolitseda oma laste eest.

Resolutsioon:

1. Mitte rahuldada Taneli ja Anni varalist kahjunõuet.
2. Mitte rahuldada Taneli ja Anni mittevaralist kahjunõuet.

1) Anni ja Taneli kahjunõue varalise kahju hüvitamiseks ei ole õigustatud. Kuigi korter oli äsja remonditud ja uks uus, ei olnud politseinikel käesoleval juhul aega ja võimalust otsida muid võimalusi korterisse sisenemiseks. Tavapäraselt uksele koputades ja uksekella helistades ei olnud peoliste lärmi tõttu ei naabril ega politseinikel võimalust korterisse siseneda. Pidu ja sellega seotud nakkusohtlik olukord ning lärm, mis naabrite öörahu segas, tuli kiiresti lõpetada.
2) Annil ja Tanelil ei ole õigust Politsei- ja Piirivalveametilt nõuda tasu mittevaralise kahju hüvitamise eest. Probleem tulenes mitte niivõrd politseinike, vaid nende endi ja nende külaliste käitumisest. Anni ja Taneli külalised rikkusid naabrite rahu: esitatud faktid räägivad sellest, et lärm korteris ja rõdul oli väga suur. Oli eriolukord, mil politseinikel on kohustus jälgida eriolukorra ajaks kehtestatud reeglite järgimist (näiteks karantiinireeglid). Lisaks sellele tekitasid peole tulnud inimesed kortermajas nakatumise ohu seal elavatele inimestele, eriti vanemas eas naabritele. Peomeeleolus unustati isegi hoolt kanda peol viibivate laste eest, naabritest rääkimata.