Halduskaasus: NAKKAV PIDU

Kalvar Kaup
Juhendaja: Anu Kaup

KOHTU RESOLUTSIOON:

  1. Määrata hagejatele korteriukse remondiks varalise kahju hüvitis suuruses 1000 eurot.
  2. Hagejatel tuleb tõendada kuludokumentidega antud kahju suurust.
  3. Mitte määrata hagejatele mittevaralise kahju hüvitist.

JUHTUMI KIRJELDUS:

12. mail pöördus politsei poole Leida, kellele tekitas muret naabrite juures toimuv koosviibimine. Leida kartis, et naaberkorterisse kogunenud järjest valjemaks muutuva seltskonna hulgas võib olla viirusekandjaid, kuna läbi seinte oli kuulda köhatusi. Leida ning tema abikaasa Mihkel on mõlemad üle 80-aastased, viimane neist astmaatik. Leida kartis, et viirus võib levida trepikojas. Kuna Leida uksekella helina, koputuste ja hõigete peale ei avata naaberkorteri ust, pöördub ta oma murega politseisse.

Ka kohale saabunud politseil ei õnnestu peoliste tähelepanu võita ning seetõttu sisenetakse korterisse jõuga. Politseinikud uurivad peoliste päritolu ning koosviibimise põhjuste kohta. Korteriperemees Tanel ütleb, et tegemist on perekondliku koosviibimisega, mille segamiseks puudub politseil igasugune õigustus. Märganud jõuga avatud korteri välisust, suureneb peoliste meelepaha, kasvades ägedaks sõneluseks, mispeale asuvad korrakaitsjad keevalist pererahvast rahustama. Kuna korteris viibib ka väikelapsi, kes on toimuvast silmnähtavalt kohkunud, otsustab üks patrullpolitseinikest pisemad peolised käevangu võtta ning nendega kõrvaltuppa suunduda. Veendunud, et tegemist on perekondliku koosviibimisega ning toime ei ole pandud ühtegi muud rikkumist peale öörahu häirimise, otsustavad politseinikud väärteomenetlust mitte alustada. Peolised rahunevad ning koosviibimine lõpeb.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Hagejate Anni ja Taneli seisukohad:

  1. Korteris toimus perekondlik koosviibimine, kus osalesid ainult lähisugulased ning samas trepikojas elav Anni töökaaslane.
  2. Anni ja Tanel leiavad, et politseinike käitumisele puudub vähimgi õigustus – nende korterisse tungiti jõuga sisse, nagu tuldaks vahistama kurjategijaid.
  3. Anni ja Taneli hinnangul jättis soovida patrullpolitseinike käitumine. Korterisse sisenedes asusid nad omavoliliselt ringi tuuseldama ja dokumente nõudma. Juhul kui keegi pererahvast söandas konstaablitele aga midagi vastu öelda, ähvardati neid vahetu sunni kohaldamise ja arestimajja viimisega. Hagejate hinnangul said psüühilise trauma kõik peolised, eriti väikelapsed, kes veetsid terve öö suurest hirmust nuttes.
  4. Hagejad leiavad, et ehkki Eestis kehtib eriolukord, ei õigusta see politseiametnike jultunud võimuliialdust.
  5. Korteriukse remondiks nõutakse 1000 euro suurust hüvitist.
  6. Mittevaralise kahju hüvitamiseks nõutakse 30 000 euro suurust hüvitist.

Kostja Politsei- ja Piirivalveameti seisukohad:

  1. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta hagejate kaebuse täielikult rahuldamata.
  2. Riigis kehtib kõrgendatud nakkusohu tõttu eriolukord. Politseisse pöördunud Leida ütluste põhjal oli politseil alust kahtlustada, et peol viibis arvukalt inimesi, kellest osa võisid olla ka haiged. Seetõttu oli politsei aktiivne sekkumine vältimatult vajalik ennetamaks ohtu kortermajas viibivate inimeste elule ja tervisele. Kortermajas elab lisaks Leidale peolistega samas trepikojas veel mitu pensionäri, kes kuuluvad koroonaviiruse suurimasse riskigruppi.
  3. Kostja ei nõustu võimuliialdusega. Kuna vali muusika summutas nii politseinike hõiked kui ka koputused, ei jäänud neil üle muud, kui korterisse jõudu kasutades siseneda.
  4. Samuti ei nõustu kostja etteheidetega konstaablite käitumise kohta, leides, et need on sulaselged valed, mis on esitatud eesmärgiga saada politseilt rohkem raha.

KOHTU SEISUKOHAD NING PÕHJENDUSED:

  1. Esmalt vaatab kohus, milliseid peoliste põhiõigusi ja -vabadusi võis politseinike tegevus riivata.
    Vastavalt põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 26 on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Politseinikud sisenesid jõuga korterisse, rikkudes seega peoliste privaatsust. Samas nähtub viidatud paragrahvist, et tervise, kõlbluse ja avaliku korra kaitseks on lubatud riivata perekonna- ja eraelu puutumatust. Kohus leiab, et politseinikel oli antud olukorras, lähtudes neil olemasolevast infost, täielik õigus riivata hagejate perekonna- ja eraelu puutumatust. Lisaks tuleneb PS §-st 47, et kõigil on õigus rahumeelselt koguneda. Seda võib piirata nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Tegemist oli perekondliku koosviibimisega, millel osalesid lähisugulased ning allkorrusel elav töökaaslane. Seega saab eeldada, et tegemist oli igapäevaselt lähikontaktis olevate inimestega. Kuivõrd politseil oli alust kahtlustada, et peol viibis rohkelt külalisi, kellest osa võisid olla nakatunud viirusesse, oli põhjendatud politsei sekkumine. Kui politseinikud veendusid, et tegemist oli perekondliku koosviibimisega ning toime ei pandud ühtegi õigusrikkumist peale öörahu segamise, otsustasid nad väärteomenetlust mitte alustada.
    PS §-st 33 tuleneb, et kodu on puutumatu ning üldjuhul ei tohi tungida kellegi eluruumi. Kõrvuni relvastatud politseinikud tungisid jõuga korterisse, lõhkudes ukse, ning hakkasid dokumente nõudma ja korterit läbi otsima. Samas jätab ka see paragrahv õiguse riivata kodu puutumatust avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Kohus leiab ka siinkohal, et politseinikel oli alus riivata kodu puutumatust. Samas oleks kohtu hinnangul olnud võimalik rakendada leebemaid meetmeid korterisse sisenemiseks. Kuivõrd tulutuks jäid eelnevad püüdlused sisenemiseks uksekella helistamise, uksele koputamise ning hõigete abil, sisenes politsei korterisse jõuga. Politseil oleks olnud võimalik ka peolistele helistada, kuna neile on kättesaadav info elanike ning nende kontaktandmete kohta. Samuti oleks olnud võimalik korteris elekter välja lülitada, kuna elektrikilbid asuvad reeglina ligipääsetavas kohas. Seega ei olnud kohtu hinnangul politsei poolt enne jõuga sisenemist kasutatud kõik teised võimalikud meetmed.
  2. Järgnevalt vaatab kohus, milliseid põhiõigusi ja -vabadusi soovis politsei enda tegevusega kaitsta.
    Esmalt rõhutab kohus, et riigis on kõrgendatud nakkusohu tõttu välja kuulutatud eriolukord, suletud on kõik meelelahutusasutused ning piiratud on inimeste avalikku liikumist. Politsei poole pöördus 84-aastane Leida, kelle kõrvalkorteris toimus koosviibimine. Leida ja tema astmaatikust abikaasa Mihkel on mõlemad nakkushaiguse riskigrupp vanusest tulenevalt, Mihkel lisaks kaasnevast haigusest tulenevalt. Leida hinnangul oli peolisi naaberkorteris vähemalt paarikümne ringis ning kuna läbi seinte kostus köhatusi, kahtlustas ta, et korteris võib olla viirusekandjaid. Seega kaitsesid politseinikud PS §-st 16 tulenevat igaühe õigust elule ning §-st 28 tulenevat igaühe õigust tervise kaitsele. Teadaolevalt on koroonaviirus eriti ohtlik vanemaealiste inimeste jaoks ning see võib lõppeda isegi surmaga. Viimast eriti kaasnevate haiguste puhul, nagu näiteks astma. Politseile teadaolevate andmete kohaselt elab antud trepikojas teisigi vanemaealisi elanikke. Kohus nõustub kostja argumentidega, et sellises olukorras oli politseiametnikel vaja veenduda, et puudus oht elanike elule ja tervisele ning tagatud oli eriolukorra reeglitest kinnipidamine.
  3. Viimaseks analüüsib kohus, millist tähtsust saab omistada politseinike käitumisele pärast korterisse sisenemist ning kas riigis välja kuulutatud eriolukord õigustab riigiasutuste, sh politsei, rangemaid sunnimeetmeid.
    Pärast korterisse sisenemist asusid politseinikud aru pärima peoliste päritolu ja koosviibimise põhjuste kohta. See ärritas peolisi ning politseinikud viisid lapsed teise tuppa rahunema. Keevalise pererahva rahustasid nad maha. Pärast veendumast, et tegu oli perekondliku koosviibimisega, otsustasid politseinikud väärteomenetlust mitte alustada. Hageja heidab politseile ette võimuliialdust. Hageja sõnade kohaselt olukorras, kui keegi pererahvast söandas kontstaablitele midagi vastu öelda, ähvardati neid vahetu sunni kohaldamise ja arestimajja viimisega. Samuti said hageja hinnangul psüühilise trauma kõik peolised, eriti väikelapsed, kes veetsid öö suurest hirmust nuttes. Kostja ei nõustu hageja väidetega ning leiab, et need on esitatud eesmärgiga küsida politseilt moraalse kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on hageja väited paljasõnalised ning väidete kinnitamiseks ei ole hageja palunud üle kuulata tunnistajaid. Juhtumi kirjeldusest nähtub, et politsei andis endast parima, rahustamaks pererahvast ning eriti väikelapsi, kes eraldati keevalisest seltskonnast eesmärgiga pakkuda neile rahu. Kuivõrd olukord lahenes kiiresti ning ka peolised rahunesid, ei ole kohtul alust arvata, et vahejuhtum põhjustas osalistele psüühilise trauma. Kohus on seisukohal, et riigis välja kuulutatud eriolukord õigustab politsei rangemaid sunnimeetmeid. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. PS §-dest 26, 33, 34 ning 47 tulenevalt on lubatud tervise kaitseks ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks riivata isikute põhiõigusi ja – vabadusi. Viidatud sätetele tuginevalt oli politseil õigus antud olukorras rakendada rangemaid sunnimeetmeid