RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Taavi nõue ning kohustada Marit hüvitama Taavile gaasigrilli ja raisku läinud liha maksumuse.
2. Jätta rahuldamata Mari nõue saada Taavilt keskkonnavaenuliku tegevuse, õunapuu rikkumise, Mari maine ja lapse heaolu kahjustamise eest hüvitist.
3. Jätta rahuldamata Mari nõue keelata Taavil edaspidi gaasigrilliga grillimise ja pühapäeviti bensiinimuruniidukiga muru niitmise

JUHTUMI ASJAOLUD

Naabrite Mari ja Taavi vahel tekkis konflikt. Taavi niitis ühe juunikuu pühapäeva hilispärastlõunal oma maja tagaaias muru, kuid sellest tegevusest põhjustatud müra häiris mehe naabrit Marit. Naist häiris samuti see, et Taavi niitis muru bensiininiidukiga, sest see on Mari sõnul keskkonnale kahjulik. Muru niitmise järel hakkas Taavi oma tagaaias gaasigrillil, mille ta oli veebruarikuus oma sõpradelt kingiks saanud, liharooga valmistama. Liha maitsestamiseks otsustas Taavi võtta Mari õunapuult, mille osad oksad ulatusid Taavi kinnistule, paar õunapuuoksa. Grillimisest tekkinud suits ja lihaaroom levisid Mari õuele, häirides naist. Kui Taavi hetkeks tuppa läks, jooksis Mari mehe õuele ning viskas grillile pool ämbrit vett. Mari tegevuse tulemusel sai Taavi grill kahjustada ning grillil olev liha muutus söömiskõlbmatuks. Taavi nägi grillile vee viskamist pealt ning naabrite vahel puhkes verbaalne konflikt, mille käigus Taavi kasutas Mari kohta muuhulgas sõna ,,vegan’’. Sõnelust kuulis pealt Mari kolmeaastane poeg, kes puhkes selle tagajärjel nutma

MENETLUSE OSAPOOLTE SEISUKOHAD JA NÕUDED

Hageja I: Taavi

Taavi leiab, et Mari hävitas tahtlikult tema grilli ning grillil oleva liha. Taavi arvab, et ta võib oma kinnistul grillida ja muru niita kasvõi ööpäev läbi. Samuti leiab Taavi, et Marile sõneluse käigus öeldud sõna ,,vegan’’ ei kahjusta naise mainet, sest antud termin on tavainimese mõistes korrektne. Taavi nõuab, et Mari hüvitaks talle gaasigrilli ja raisku läinud liha maksumuse.

Hageja II: Mari

Mari ei ole nõus hüvitama Taavile gaasigrilli ega liha maksumust. Mari väidab, et ta pole grilli lõhkumisega mehele kahju teinud, sest Taavi ise seda grilli ei ostnud. Naine õigustab oma käitumist keskkonnahuvide eest seismisega. Mari arvab, et naabrimees raiskas gaasigrillil toitu valmistades põhjendamatult gaasi, kahjustades seeläbi Eesti energiajulgeolekut. Mari leiab, et Taavi käitus keskkonnavaenulikult, tarbides veiseliha, millel on suur ökoloogiline jalajälg, ning niites bensiinimuruniidukiga muru. Mari sõnul kahjustas Taavi tema au ja mainet, kasutades naise kohta ebakorrektselt ja halvustavalt sõna ,,vegan’’. Naist häirib antud sõnakasutus väga, sest ta sööb muna ja tarbib piimatooteid ning ei pea end seetõttu veganiks. Mari hinnangul on tema antud olukorras suurem kannataja, sest sõnelust nägi pealt ka tema kolmeaastane poeg. Mari nõuab Taavilt keskkonnavaenuliku tegevuse, tema maine kahjustamise, õunapuu rikkumise ning lapse heaolu rikkumise eest hüvitist. Samuti taotleb naine, et kohus keelaks Taavil edaspidi gaasigrilliga grillimise ja pühapäeviti bensiinimuruniidukiga muru niitmise.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Antud kohtuotsuse langetamisel lähtub kohus Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS), asjaõigusseadusest (AÕS), lastekaitseseadusest (LasteKS) ja Tartu valla avaliku korra eeskirjast.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse §41 alusel on igaühel õigus jääda truuks enda arvamustele ja veendumustele ning kedagi ei tohi sundida neid muutma. Sellest lähtuvalt tõdeb kohus, et Maril ja Taavil on õigus jääda oma veendumuste suhtes eriarvamusele. Kui Taavi käitumine on kooskõlas PS §53-ga, põhjustamata keskkonnale selget ohtu, on tal selline tegutsemisviis lubatud. Võttes arvesse selle, et Taavi kasutas gaasigrilli toidu valmistamiseks, oli selle kasutamine igati otstarbekas. Nii Maril kui Taavil on õigus otsustada, kuidas nad endale toitu valmistavad ning seetõttu pole kummalgi õigus sundida teist oma käitumist muutma.

PS §32 järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt kasutada, kuid seda ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Gaasigrilli võib pidada Taavi omandiks, sest asjaõigusseaduse §92 järgi võib asja omandajaks saada ka vallasasja üleandmisega ning antud juhul sai Taavi grilli omanikuks kinkimisakti teel. Taavi lähtus grillimisel ohutusnõuetest, grillides elumajast eemal, ning ta oli tutvunud grilli kasutusjuhendiga. Ka bensiinimuruniiduk on Taavi omand ja ta võib seda enda kinnistul otstarbekalt kasutada. Taavi käitus oma gaasigrilli ja muruniidukit kasutades igati seaduslikult.

Bensiinimuruniidukiga niitmine pole Eesti Vabariigis keelatud ning seetõttu ei tohi Taavit selle eest karistada. Siiski pole Taavil õigus muru niita iga kell, sest Tartu valla avaliku korra eeskirja 7. paragrahvi 11. alapunkt näeb ette öörahu ajavahemiku, mille vältel ei ole lubatud muuhulgas tekitada müra, mis häiriks kaaskodanikke. Öörahu ajavahemikuks Tartu valla avaliku korra eeskirja järgi on vahemik 23.00 – 07.00. Seega on Taavil lubatud niita bensiinimuruniidukiga enda kinnistul olevat muru igal ajahetkel, välja arvatud öörahu ajal.

Antud juhul pole Mari kaebus müra, aroomi ega suitsu kohta õigustatud, sest kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega (AÕS §143). Selle juhtumi korras pole Maril tõestust, et Taavi kinnistult tulev suits, müra ega aroom oleks oluliselt tema kinnistut kahjustanud ning seetõttu ei pea kohus Mari kaebust põhjendatuks.

Mari aias olev õunapuu kuulub küll talle, kuid Taavi võttis kasutusele õunapuu sellised oksad, mis ulatusid tema kinnistule. Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvate puude oksad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber pole neid hoiatusele vaatamata vajaliku aja jooksul kõrvaldanud (AÕS §149). Antud juhul võtab kohus arvesse asjaolu, et Taavi pole väljendanud, et õunapuu oksad oleksid kahjustanud tema kinnisasja kasutamist ning samuti ei andnud ta Marile aega okste eemaldamiseks. Siiski leiab kohus, et kahju, mis tekkis paari õunapuuoksa võtmisel Mari õunapuult, on tühine ja ei kahjusta puu üldist viljakust ning seetõttu ei pea Taavi naisele kahjutasu maksma.

Taavi kasutatud sõna ,,vegan’’ Mari kohta ei loeta antud kontekstis solvanguks, sest kuigi Taavi tegi Mari toitumistavade kohta ennatliku oletuse, ei kasutanud mees antud sõna tahtlikult Mari au riivamiseks. Taavil puudus taustinformatsioon Mari toitumisharjumuste kohta ning seetõttu võib antud sõnakasutust määratleda juhuslikuna ning mees ei pea Marile hüvitist maksma.

Verbaalne konflikt Mari ja Taavi vahel toimus Taavi kinnistul ning mõlemad osapooled võtsid sõnelusest aktiivselt osa. Arvestades seda, et Mari on lapse ema, laskub temale esmane vastutus lapse heaolu tagamisel (LasteKS §7). Antud kohtulahendi puhul võib välja tuua, et Mari viibimine Taavi kinnistul oli ebaseaduslik, sest tal polnud selleks naabri luba (AÕS §142 2. alapunkt). Kohus leiab, et antud vaidluse pealtnägemine ei põhjustanud lapsele olulist kahju ning Mari kui lapsevanem kannab vastutust selle eest, et tema laps pidi antud konflikti pealt nägema. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Taavi ei kanna olulist vastutust tema kinnistul toimunud sõneluse mõju eest Mari lapsele ning mees ei pea naisele kahjutasu maksma.

Kohus leiab, et Mari taotlus keelata Taavil edaspidi gaasigrilliga grillimise ning pühapäeviti bensiinimuruniidukiga muru niitmise pole põhjendatud, sest antud aktid ei ole Eesti Vabariigi seadustega keelustatud.

Kokkuvõtteks otsustab kohus, et PS §25 järgi on Taavil õigus talle tekitatud materiaalse kahju hüvitamisele. Kohus määrab, et Mari peab naabrile hüvitama gaasigrilli ja raisku läinud liha maksumuse. Taavi ei pea Marile midagi hüvitama, sest tema poolt tekitatud kahjud ei ole määrava tähtsusega ning ei kahjusta Mari üldist elukvaliteeti.