Tsiviilõiguse kaasus „Suvine grill“

Mikk Artur Mikfelt
Tartu Karlova Kool, 9.A klass
Juhendaja: Agnes Allabert

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Taavi hagi Mari vastu täielikult.
2. Rahuldada Mari vastuhagi Taavi vastu osaliselt.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Taavi (hageja) ja Mari (kostja) on naabrid, kes elavad kõrvuti paiknevates aiaga piiritlemata eramajades. Mari hoovis kasvab õunapuu, mille pealmised oksad ulatuvad Taavi kinnistule. Ühel juunikuu pühapäeval otsustas Taavi sõprade poolt kingitud grilliga grill-liha küpsetada, kuid enne seda niita muru. Marile oli häiriv, et Taavi niitis muru pühapäeval. Mari ei pidanud õigeks ka gaasigrilli kasutamist Euroopa gaasinappuse ajal. Pärast muruniitmist ja enne grillimise alustamist võttis Taavi Mari kinnistul kasvavalt õunapuult mõned oksad, mis ulatusid Taavi kinnistule. Mari vihastas, et Taavi võttis tema õunapuult varasemalt luba küsimata oksi. Kui Taavi oma majja sisenes, tuli Mari Taavi kinnistule ning viskas grillile vett, rikkudes sellega nii grilli kui ka lihalõigud. Taavi nägi juhtunut pealt ja osapoolte vahel tekkis verbaalne konflikt. Konflikti käigus kasutas Taavi sõna “vegan”. Mari hinnangul oli sõna kasutatud halvustavalt ja ebakorrektselt. Taavi sõna “vegan” halvustavat ega ebakorrektset kasutamist ei tunnista. Mari hinnangul oli olukorda raskendavaks tegev asjaolu, et kogu tekkinud konflikti nägi pealt Mari kolmeaastane laps, kes tekkinud olukorda nähes valjusti nutma hakkas.
2. Hageja nõuab kohtus kostjalt tekitatud varalise kahju eest hüvitist. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt varalise ja moraalse kahju hüvitamist ning taotleb kohtul keelata hagejal edaspidi gaasigrilliga grillimine ning pühapäeviti bensiinimuruniidukiga muru niitmine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Hageja leiab, et kostja on kohustatud tehtud varalise kahju (gaasigrilli ja liha rikkumise) hüvitama (PS § 25). Hagejal on õigus võtta kostja kinnistul kasvavalt õunapuult oksi, sest võetud oksad ulatusid hageja kinnistule (Asjaõigusseadus § 149). Kostjal ei ole õigust otsustada hageja muruniitmise ja grillimise aja või tegevuseks kasutatavate vahendite üle (PS § 19). Grillida ja muru niita võib hageja oma kinnistul kas või ööpäevaringselt (PS § 32). Hageja pole kuidagi kahjustanud kostja au ega head nime, sest kostja kohta kasutatud sõna “vegan” on tavainimese mõistes korrektne ja polnud kasutatud halvustavalt (PS § 45).
2. Kostja leiab, et ei ole kohustatud tekitatud kahju hüvitama, sest hageja sai gaasigrilli sõprade poolt kingituseks ja sellest tulenevalt ei olnud hagejale endale tekitatud mingit kahjut. Hageja ei tohiks kasutada tarbetult gaasi grillimiseks olukorras, kus Euroopas ja Eestis on gaasinappus (PS § 53). Veiseliha, söömine on suure ökoloogilise jalajäljega, keskkonnavaenulik ja tarbetu tegevus, mille tõttu pole Taavi saanud kahju, vaid hoopis tekitanud kahju (PS § 53). Kostja varale on tekitatud kahju, sest hageja võttis kostja kinnistul kasvavalt õunapuult luba küsimata oksi, rikkudes sellega omandi puutumatust (PS § 32). Okste võtmise tulemusena, langeb tulevikus kindlasti õunapuu saagikus, hageja on seega kahjustanud looduskeskkonda (PS § 53). Vaidluses kasutatud sõna “vegan” oli halvustav ja ebakorrektne. Öeldu kahjustas kostja au ja head nime (PS § 17). Kostja leiab, et ta ei ole vegan, sest sööb mune ja tarbib piimatooteid. Raskendavaks asjaoluks on fakt, et kogu tüli nägi pealt kostja kolmeaastane poeg, kes nutma hakkas. Hageja pühapäevane muruniitmine oli kostjat häiriv ja tekitas moraalset kahju.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale gaasigrilli ja liha maksumuse, sest kostja on oma tegevusega muutnud gaasigrilli ja liha kasutuskõlbmatuks. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejale pole tekitatud isiklikku kahju, sest olenemata asjaolust, et gaasigrill oli kingitus, on tegu siiski hageja omandiga, millel on PS § 32 kaitse ja see kuulub kahjustamise korral hüvitamisele (PS § 25). Liha on hageja enda ostetud vara ning selle kahjustamine on toonud otsest rahalist kahju, mille hüvitamist on hageja õigustatud nõudma (PS § 25). Kohus märgib, et kostja poolt toodud põhjendused hüvitise mittemaksmiseks ei päde, sest põhinevad veendumustel. Veendumused ei vabasta aga õigusrikkumise tagajärgedest (PS § 41).
2. PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja keegi ei tohi loata omandit võõranda. Paragrahvist lähtudes võib väita, et hageja on ebaseaduslikult võtnud kostja õunapuult oksi, rikkudes sellega omandi puutumatust, sest puud kui tervikut on võimalik käsitleda omandina. Samas peab kohus oluliseks märkida, et teatud juhtudel on teisel kinnistul kasvavate puude (omandi) okste ära võtmine (võõrandamine) seadusega lubatud. Nimelt asjaõigusseaduse § 149 alusel võib isik eemaldada tema kinnistule ulatuvaid puu oksi, vilju ja juuri, kuid olukorras, kus need kahjustavad või takistavad omandi kasutamist. Kaasuses mainitud olukorras ei olnud oksad kahjustanud või takistanud omandi kasutamist. Lisaks puudus hageja poolt eelnev viide, et oksad oleksid häirivad. Seega leiab kohus, et hageja tegevus oli õigusvastane. Kohus määrab kostja kasuks hagejalt välja hüvitise okste ebaseadusliku võõrandamise eest.
3. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud (PS § 53). Looduskeskkonda peab säästma, hoidma ja mõistlikult kasutama. See kehtib nii avalikus kohas kui ka eravaldustes. Kohus mõistab kostja viidet võimalikule looduskeskkonna kahjustamisele, kui hageja võttis kostja õunapuult oksi, võimalikult kahjustades sellega puu tulevast saagikust. Samas märgib kohus, et kindlate keskkonna tagajärgede hindamine paari oksa võtmisest on hetkel keeruline ja põhineb spekulatsioonidele. Sellest lähtuvalt pole võimalik tekitatud kahju hüvitamise vajalikkust ega ka hüvitamise vajalikkuse puhul kindla hüvitatava summa suurust määrata. Sellest tulenevalt jätab kohus kostja vastuhagis toodud nõude tekitatud keskkonnakahju hüvitamiseks rahuldamata.
4. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada (PS § 17). Hageja kasutas kostja suhtes sõna “vegan”, kuid kostja ise ennast veganiks ei pea ja tunnetas enda suhtes kasutatud sõna kui halvustavat kommentaari. Kostja ise peab end taimetoitlaseks, mistõttu oli “vegan” sõna kasutamine faktiliselt ebakorrektne. Kas tegu oli hageja poolt teadliku ebakorrektse sõna kasutamisega ja kas öeldu oli mõeldud halvustavalt, kohus adekvaatselt hinnata ei saa, sest puuduvad tunnistajad ning dokumenteeritud tõendid. Hageja oma süüd ei tunnista, mis loob selles vaidluses sõna sõna vastu olukorra. Täpsemate tõendite puudumisel hageja poolt kasutatava sõna solvangulises vormis kasutamise kohta, otsustab kohus jätta hüvitise nõude rahuldamata. Samas määrab kohus hagejale kohustuse kirjalikult vabandada kostja ees faktiliselt ebakorrektse terimini kasutamise eest kostja suunal. Kohus otsustas kostja poolt vastuhagis välja toodud raskendava asjaolu, et kogu konflikti nägi pealt kolmeaastane laps, mitte arvestada, sest lapsevanem (kostja) jättis lapse üksinda majja järelvalveta ning teadmatult aitas kaasa olukorrale, kus laps nägi juhtunut pealt. Pole õigustatud ootus, et hageja oleks kuidagi suutnud last sellise olukorra nägemise eest hoida. Tagada lapse turvalisus ja heaolu kohustus lasub lapsevanemal (PS § 27).
5. Kostja taotlus, kus soovib, et kohus keelaks hagejal edaspidi gaasigrilliga grillimise ning pühapäeviti bensiinimuruniidukiga muru niitmise jätab kohus rahuldamata, sest kohtul puudub pädevus sellist nõudmist rahuldada ja selle rakendamist nõuda. Nõue riivab ka mitmeid põhiseaduse paragrahve - § 12, § 19 ja § 41. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neile kehtivad samad õigused ja kohustused. Kohtul puudub pädevus reguleerida inimeste valikuid või keelata tegevusi, mis pole seadusvastased.
6. Kohus arutas viimaks ka kostja poolt nõutavat moraalse kahju hüvitamist muruniitmise eest, sest see oli kostjat ärritav ja häiriv. Kohus leidis, et muruniitmiseks lubatud aega pole otseselt seadusega reguleeritud. Küll on aga teisi seadusi, millest lähtuvalt saab tegevust piirata. Näiteks korrakaitseseaduse § 56, mis käsitleb kestva müra tekitamise keeldu 22:00-st kuni 6:00-ni. Osades omavalitsustes on muruniitmise aeg reguleeritud näiteks heakorramäärusega, kuid selline määrus ei kehti kõigis omavalitsustes. Kaasuses pole aga mainitud asjaosaliste omavalitsust ja kellaajalist ajavahemikku, mil mainitud tegevus toimus. Selliste faktide puudumisel ei ole kohtul võimalik olukorda adekvaatselt hinnata ja kohus jätab nõude rahuldamata.