Kaasus: „Vanglakülastus“

Jan Kenneth Toming ja Markkus Pukk, Tallinna 21. Kool, 9.B klass
Juhendaja: Erki Fels

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel


Kohus:
Tallinna Halduskohus
Kohtunikud:
Jan Kenneth Toming, Markkus Pukk
Otsuse tegemise aeg ja koht:
30.10.2022, Tallinn
Haldusasi:
Toomase nõue kohustada vanglat tasuma mittevaralise kahju eest hüvitis kokku 4000 eurot
Menetlusosalised:
Kaebaja – Toomas
Vastustaja – Vangla

RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Toomase kaebus osaliselt ja mõista välja vanglalt hüvitis 2000 eurot.
  2. Mõista vanglalt Toomase kasuks välja menetluskulud.

ASJAOLUD

  1. Vangistuses viibiv Toomas (kaebaja) taotles vanglalt (vastustaja) kokkusaamist oma perega. Vanglaametnikud teatasid vanglasse saabunud perekonnale, et emal ja tütrel tuleb isa külastamiseks nõustuda alasti läbiotsimisega. Kokkusaamine kaebajaga toimus klaasseintega ruumis. Vanglakülastuse ajal ei lubatud kaebajal kaheaastast poega sülle võtta. Tütar oli läbiotsimise tõttu ehmunud ja vaikne.
  2. Kaebuse kohaselt ei oleks tohtinud kaebaja tütart riieteta läbi otsida. Vanglaametnikud oleksid pidanud lubama isal poega puudutada ning võimaldama kokkusaamiseks õdusamad tingimused.
  3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kasutatavad abinõud tagavad vanglatöötajate ja kinnipeetavate ohutust. Läbiotsimine toimus kõiki nõudeid järgides. Vangla tuli perekonnale vastu, lubades kohtumist ilma klaasist vaheseinata. Kokkusaamise katkestamine oli Toomase otsus.

KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Alaealise lapse alasti läbiotsimine
    1. Põhiseaduse (PS) § 18 kohaselt ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda. PS § 10 nimetab inimväärikust eraldi põhimõttena. Laste õiguste konventsiooni (LÕK) artikkel 37/a kohaselt peavad osalisriigid kindlustama, et ükski laps ei satuks alandava kohtlemise ohvriks. LÕK art 19/1 kohaselt rakendavad osalisriigid administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last ülekohtu ja hooletu kohtlemise eest. Ka lastekaitseseadus § 21 lg 1 nõuab laste huvidega arvestamist ja nende huvide esikohale seadmist. Alaealise lapse alasti läbiotsimine riivab selgelt inimväärse kohtlemise põhimõtet. Seetõttu tuleb niisugust meedet rakendada vaid erakordselt olulisel põhjusel ja üksnes siis, kui puuduvad muud alternatiivsed meetmed.
    2. Vangistusseadus (VangS) § 68 lg 3 ja § 27 lg 1 sätestavad, et vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse saabuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Õigusaktidega ei ole ette nähtud, millisel viisil läbiotsimine aset peaks leidma. Selle otsustamisel on vanglal kaalutlusruum. Kaalutlusõiguse alusel isiku läbiotsimise viisi valikul tuleb arvestada, et mida intensiivsem on isiku põhiõiguse piirang, seda kaalukamad ja enam põhjendatud peavad olema piirangut õigustavad asjaolud.
    3. Vangla julgeolek on tähtis, kuid selle tagamiseks tuleb rakendada proportsionaalseid meetmeid. Üksnes põhjendus, et läbiotsimine toimus kõiki nõudeid järgides ja see oli vajalik kinnipeetavate ja vangla töötajate ohutuse tagamiseks, ei ole alaealise lapse läbiotsimise õigustamiseks piisav. Selleks, et vanglasse ei satuks keelatud esemeid ega aineid, tuleks otsida vajaduse korral pärast kokkusaamist läbi ennekõike kinnipeetav. See võimalus vanglal oli. Samuti tuleb vanglal kaalutlusotsust tehes hinnata julgeolekuohtu – mitte iga kohtumine kinnipeetava ja tema lähedase vahel pole julgeolekuoht. Kaebaja kannab karistust maksupettuse eest, mis ei ole isikuvastane süütegu (maksupettus pannakse toime ilma vägivallata) ega seondu ka narkootiliste ainete käitlemisega. Oht, et kinnipeetav ohustab vangla julgeolekut, on seetõttu niigi madal. Samuti tuleb arvestada, kellega kaebaja kohtub. Praegusel juhul oma alaealiste lastega. Oht, et alaealised lapsed aitavad vanglasse toimetada keelatud aineid ja esemeid, on väheusutav.
    4. Kokkuvõttes, vangla on meetme valikul teinud kaalutlusvea, mis on toonud kaasa alaealise lapse õiguste rikkumise. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamisele (PS § 25). Kaebaja nõudis kahju hüvitamist summas 2000eurot ja kohtukulud, mis tuleb vanglalt välja mõista.
  2. Perekonna kokkusaamine
    1. Perekonna kokkusaamisel väikelapse puudutamise keeld võib tõesti riivata PS § 27, mille kohaselt on vanemal õigus hoolitseda oma laste eest. Keeld riivab ka PS § 26, mille kohaselt on igaühel õigus pereelu puutumatusele. LÕK artikli 7/1 kohaselt on lapsel õigus olla oma vanemate poolt hooldatud.
    2. Antud juhul on tegemist riivega Toomase ja Everti õigustesse, sest lapse ja hooldaja vahelise füüsilise kontakti keelustamine polnud vangla poolt põhjendatud.
    3. Vangla ei pidanud tagama kokkusaamisel perele „õdusamaid“ tingimusi. Vangla põhjendas lastega kokkusaamiseks loodud tingimusi järgmiselt: vanglal ei ole vaba ruumi ega raha lastenurga sisustamiseks, pealegi oleks mänguasjadega sisustatud lastetoas keeruline kontrollida seda, et üle ei anta keelatud esemeid. Need põhjendused on asjakohased.
    4. Karistuse kandmise ajal tuleb kinnipeetavatel arvestada teatud ebameeldivuste ja piirangutega. Tingimused, kus alaealisi külalisi vastu võetakse, peavad olema piisavad kohtumise võimaldamiseks. Paratamatult ei saa need tingimused olla samasugused, nagu kodus. Vangla ei pea rajama alaealiste tarbeks mänguala, kuivõrd alaealiste laste viibimine vanglas on väga ajutine ja selle ainus põhjus on kontakt lapsevanemaga.