Karistusõiguse kaasus „Mis on õiglus?“

Laadi pdf printimiseks

I

Styyven sisenes enda hiigelsuurde kabinetti kell 8.21, vajutas vaevu märgatavat nuppu kirjutuslaua plaadi all ja palus siis lahkelt Käthlyn-Helynil sisse astuda. Styyven vabandas hilinemise pärast, Käthlyn-Helyn oli ääretult mõistev. Edasi läks kõik suuremate tõrgeteta. Käthlyn-Helyn ja Styyven olid muuhulgas ka jõgede süvendamisele spetsialiseerunud suurte firmade juhid. Kenad ja igati hoolitsetud noored inimesed, aga tõsiste konkurentidena puudusid neil teineteise vastu vähegi soojemad tunded. Jutukas Käthlyn-Helyn rääkis põgusalt meeleolukast nädalavahetusest, kirus elukaaslase Kutt-Jyrgeni pikaleveninud kohtuprotsessi ja asus siis koorekohvi rüübates Styyvenile meenutama, et kuna kaks eelmist riigihanget (Pedja ja Navesti jõe süvendamised!) oli võitnud (st pakkunud nende omavahelise kokkuleppe kohaselt madalaimat hinda) Styyveni firma, siis nüüd – Emajõe süvendamisel – on jõudnud kätte aeg tema firma võiduks riigihankel. Käthlyn-Helyn täpsustas, et nad kavatsevad pakkuda Emajõe süvendamise hinnaks x eurot ja seega Styyveni firma pakkumise hinnaks peab olema vähemalt x + 543 000 eurot.

Styyveni firma oli tegelikult jõudnud üsna pankroti äärele. Pedja jõe süvendamine oli nõudnud oluliselt enam raha, kui alguses riigihankeks välja pakutud. Kuna Styyven vajas nüüd enda firma päästmiseks hädasti ka Emajõe süvendamiseks välja kuulutatud riigihanke võitu, siis püüdis ta rohkem naeratada ja võimalikult vähe rääkida. Olgem ausad: tegelikult kavatses Styyven enda „ihujuristi“ ja tippadvokaadi Pedro-Pääreni soovituse kohaselt otsekohe pärast Käthlyn-Helyni lahkumist esitada prokuratuurile kuriteoteate Käthlyn-Helyni ja tema firma kohta.

Patuks, mille Styyven soovis Käthlyn-Helyni kaela nuhelda, oli konkurentsikeelu rikkumine ehk rahvakeeli kahe ärisulleri vaheline salasobing eesmärgiga nihverdada enda kätte suurem tükike meie kalli riigi rahakotist, kui seda oleks võinud saada üksteisega ausalt konkureerides. Kuna salasobingus osales ka Styyven, siis palus noorsand prokuratuuril enda puhul üles näidata leebust, jättes tema osas kriminaaluurimine üldsegi algatamata. Miks? Sest ilma Styyveni puhtsüdamliku ülestunnistuse ning lahke kaasabita poleks riik antud pätiteole kindlasti kuidagi jälile saanud, kandes seeläbi asjatult üle poole miljoni euro suurust kahju. Ja seda Styyveni sõnutsi veel ajal, mil meie riigieelarve niivõrd pitsitab, et isegi kallite päästjate ja politseinike palgatõusuks pole valitsusel leida poolt pennigi! Kuriteoteate saatis Styyven prokuratuurile kell 10.20.

II

Enda hiigelsuurde ja hästi lõhnavasse kabinetti sisenes Käthlyn-Helyn juba kell 8.47. Süda aimas halba, sest Styyven oli olnud kahtlaselt heatahtlik. Ta helistas heale sõbrale vandeadvokaat Pietro-Šaribile ja palus esimesel võimalusel enda juurest läbi astuda. Pietro-Šarib saabuski juba kell 9.13 ja kell 9.48 edastas Käthlyn-Helyn prokuratuurile Styyveni firma suhtes kuriteoteate. Sarnaselt Styyveniga palus ka Käthlyn-Helyn, et tema puhtsüdamlik ülestunnistus vabastaks teda igasugusest süüst.

III

Prokuratuur alustas Käthlyn-Helyni ja tema juhitava firma suhtes kriminaalmenetlust. Samas otsustati lõpetada kriminaalmenetlus Styyveni ja tema juhitava firma suhtes. Vandeadvokaat Pietro-Šarib esitas prokuratuurile kaebuse, milles väitis, et tegelikult pöördus kuriteoteatega prokuraturi poole varem hoopis tema (st Käthlyn-Helyn ja viimase firma). Sestap tuleb kriminaalmenetlust alustada hoopis Styyveni ja tema juhitava firma suhtes. Käthlyn-Helyn tuleks aga igati ausa inimesena kõikidest edasistest repressioonidest kohe vabastada! Prokuratuurist teavitati Pietro-Šaribi lühidalt tema kliendil kaebeõiguse puudumisest ja selgitati, et kriminaalmenetluse alustamist ei ole võimalik vaidlustada. Loetud kuud hiljem saadeti Käthlyn-Helyni süüasi lahendamiseks Harju Maakohtusse.

IV

Rääkigem nüüd veidi ka Kutt-Jyrgenist (mäletate, teda mainis eespool põgusalt Käthlyn-Helyn). Seitsme aasta eest, bakalaureuseõppe teisel aastal oli Kutt-Jyrgen liitunud Y-erakonna noortekoguga. Tingimusteta lojaalsus erakonnale ja selle juhile, isiklik sarm koos sorava jutuga ning veidi üle keskmise nutikus olid aidanud tal juba aasta pärast bakalaureuseõpingute lõppemist tõusta N linna abilinnapeaks. Olles otsekui unes „avastanud“ end peagi veel ka mitmes tulutoovas nõukogus, kujunes Kutt-Jyrgenil üsna kiiresti veendumus, et elus veelgi kaugemale jõudmiseks puudub igasugune vajadus jätkata magistriõpingutega.

Kutt-Jyrgen tundis erilist head meelt selle üle, et talle oli viimase paari aastaga tekkinud lugematul hulgal uusi sõpru igasugustest valdkondadest, ka regulaarselt presidendi vastuvõtul käijate hulgast. Tore oli tunda, et sinustki sõltub nii mõndagi, vaata et iga päevaga üha rohkem, ja et sellist mõjuvõimu kasvu aktsepteerivad ka vägagi tuntud ärimehed. Kõik oli päikseline kuni maikuu selle hommikuni, mil Kutt-Jyrgeni kabinetti ilmunud kolm meest esitlesid end KAPO ametnikena ja teatasid tema suhtes kriminaalmenetluse alustamisest seoses mõjuvõimuga kauplemisega.

Kutt-Jyrgen oli algul ehmunud, seejärel aga sügavalt solvunud, sest leidis, et ta on igal juhul enda parima äranägemise kohaselt ja Eesti majanduse üldistes huvides püüdnud toetada kas siis seda või hoopis teist ärimeest. Teda häiris väga Käthlyn-Helyni väide, et ükskõik millega see kriminaalmenetlus ka ei päädiks, on tema hea nimi ja karjäär igal juhul rikutud. Seda kõike arvestades otsustas Kutt-Jyrgen vaidlustada enda suhtes kriminaalmenetluse alustamise ja taotleda selle vastiku asja lõpetamist.

Prokuratuurist teatati talle lühidalt, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole vaidlustatav. Järgnes pikk ja kurnav, ligikaudu poolteist aastat väldanud kohtueelne uurimine. Ta oli sunnitud tagasi astuma abilinnapea kohalt, aga ka kõigist nõukogudest. Tema sissetulek vähenes nullini, kuid õnneks oli Käthlyn-Helynil piisavalt raha tippadvokaat Tuula-Mylla palkamiseks.

V

Pika ja kurnava kohtumenetluse tulemina Harju Maakohtus mõisteti Kutt-Jyrgen õigeks! Põhiliselt selle tõttu, et maakohtu hinnangul oli tema suhtes kogutud jälitustegevuse vahendusel (varjatud pealtkuulamisega) tõendeid ebaseaduslikult. Süüdistuse ülejäänud tõendid piirdusid vaid tunnistajate Enni A ja Bahtar B ütlustega. Nende ristküsitlemise tulemina leidis maakohus, et tunnistajad ei ole piisavalt usaldusväärsed, ega pidanud võimalikuks nende ütlustele tuginevalt lugeda kohtualuse süüd tuvastatuks.

Õigeksmõistetu rõõm oli üürike, sest prokurör apelleeris ringkonnakohtus maakohtu otsuse, taotledes Kutt-Jyrgeni süüditunnistamist ja karistamist.

VI

Ringkonnakohus tunnistas Kutt-Jyrgeni süüdi ja mõistis talle karistuseks kaks aastat ja ühe kuu vangistust. Kohtuotsuse põhjendavas osas möönis ringkonnakohus, et selles kriminaalasjas on tõepoolest jälitustoimingutega tõendite kogumisel mitmel korral ja mitmes mõttes rikutud seaduse nõudeid. Samas märkis kohus, et tegemist on väga suurt avalikku tähelepanu pälvinud kriminaalasjaga, mida on pikka aega kajastatud ka meedias. Sestap kaalub ringkonnakohtu hinnangul selles asjas avalik huvi kõnealused rikkumised üles ja võimaldab jälitustegevusega kogutud teavet tõendina kasutada. Kutt-Jyrgeni süüdimõistmine jäi jõusse ka Riigikohtus.

VII

Möödus kolm aastat. Kõik oli kõigi (isegi Kutt-Jyrgeni ja tema uue elukaaslase) jaoks juba enam-vähem normaliseerunud. Ühel juulikuu õhtupoolikul helistas Tuula-Mylla Kutt-Jyrgenile ja teatas, et hiljuti jõustus kohtuotsus, millega Enni A ja Bahtar B tunnistati süüdi ja neid karistati valeütluste andmise eest just Kutt-Jyrgeni kriminaalasjas. Tuula-Mylla avaldas siirast kahetsust, et tõde alles nii hilja selgus, ja ütles, et paraku pole nüüd enam mitte midagi teha.

VIII

Samal õhtul sängis väherdes ning Tuula-Mylla kurbliku tõdemuse peale mõeldes lajatas Kutt, et tema seda asja ikkagi nii ei jäta! Haaranud öökapi servalt arvuti, kirjutas Kutt-Jyrgen avalduse Harju Maakohtule, nõudes uute ja ülimalt kaalukate asjaolude ilmnemise tõttu viivitamatult tema süüasja uut läbivaatamist koos kohese õigeksmõistmisega. Emotsioonidest tulvil avalduse lõpetab Kutt-Jyrgen sedastusega: „Prokuratuur ja kohtud on aastaid väldanud kriminaalmenetluse tulemina suutnud minu senise elu sisuliselt kildudeks menetleda, mistõttu jäin ilma nii kallist elukaaslasest, heast tööst kui ka armsast kodust. Minu viivitamatu õigeksmõistmine on seega vähim, mida meie kallis õigusriik minu heaks veel teha saab!“ Koos viivitamatu õigeksmõistmisega otsustas Kutt kõigi enda läbielamiste eest nõuda kahjuhüvitust suuruses 543 000 eurot ehk sendi pealt summat, millest trall kogu tema pere jaoks alguse sai.

Oled kohtunik ja Sinu ülesanne on otsustada:

1. Kas Styyven ja Käthlyn-Helyn on rikkunud põhiõigusi ja -vabadusi? Kui jah, siis milliseid? Kas keegi neist kahest peaks saama ka karistatud? Mis võiks olla sobivaks karistuseks?
2. Kas kohus peaks Kutt-Jyrgeni süüasja uuesti läbi vaatama? Kas säärane õigus võiks tuleneda põhiseadusest? Kas Kutt-Jyrgen väärib õigeksmõistmise korral ka hüvitist?

Kaasuse lahendamisel soovitame õigusaktidest tugineda eeskätt Eesti Vabariigi põhiseadusele koos enda sisemise õiglustundega.

Abistavad küsimused:

1. Mis eesmärki teenib ettevõtjatevaheliste kokkulepete keelustamine, millega määratakse kindlaks mõne toote või teenuse hind?
2. Kuidas peaks toimima juhul, kui samast kuriteost annavad teada mõlemad kuriteo toimepannud isikud?