Tsiviilõiguse kaasus „Pääs olümpiamängudele“

Laadi pdf printimiseks

Mirjam on seitsmendast eluaastast saadik käinud kergejõustikutrennis, kus on proovinud erinevaid alasid. Tema suureks unistuseks on olnud pääseda võistlema olümpiamängudele. Oma unistusest kannustatuna on Mirjam keskkoolist saadik tegelenud võistlusspordiga, käinud erinevatel tiitlivõistlustel ning võitnud mitmeid medaleid.

Kõige paremad tulemused on ta saavutanud keskmaajooksus ning seetõttu on ta spetsialiseerunud 800 meetri jooksule. Mirjam täitis sellel alal Tokyo olümpiamängude normi ja pidi saama olümpiale, kuid vahetult enne väljalendu Jaapanisse osutus tema koroonaviiruse PCR-test positiivseks ning tal ei lubatud Jaapanisse lennata, kuigi tal ei olnud haigussümptomeid ja enesetunne oli hea. Laskmata end sellest tagasilöögist heidutada jätkas Mirjam treenimist Pariisi 2024. aasta olümpiamängude jaoks. 2022. aasta detsembri teises pooles vigastas ta õnnetult vasakut jalga, mistõttu tuli teha operatsioon, millest taastumine võttis oodatust kauem aega. Pika vigastuspausi tõttu ei saanud Mirjam osaleda hooaja alguses toimunud võistlustel, kus oleks saanud täita olümpianormi või parandada oma kohta maailma edetabelis.

Mirjam teadis, et juuli viimasel nädalavahetusel toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil kergejõustikus Eesti meistrivõistlused, kus on kavas ka naiste 800 meetri jooks. See oli viimane võimalus tagada pääs Pariisi, sest maailma edetabeli koha järgi poleks tal olnud võimalik olümpiale pääseda. Mirjam asus võistlusteks valmistuma ning kõik märgid viitasid sellele, et ta suudab täita nõutud normi. Sportlast asus toetama ka üks Eesti suuremaid toidutööstusi, sõlmides temaga sponsorilepingu. Selle lepingu kohaselt maksis ettevõte Mirjamile Eesti meistrivõistlusteks valmistumise eest 10 000 eurot, mis kattis sportlase treeningutega seotud kulud. Lepingu järgi pidi ettevõte Mirjamile maksma veel 50 000 eurot, kui ta täidab olümpianormi ja pääseb Pariisi olümpiale. Sponsorilepingu kohaselt pidi Mirjam osalema toidutööstuse reklaamides, turundusüritustel ning kandma ettevõtte logo oma treening- ja võistlusriietel.

Kliimaaktivistidele Oliverile ja Markole on aastaid muret teinud põlevkivi kaevandamine Eestis, sest see on hästi suure keskkonnamõjuga tegevus. Nad on varem protestinud põlevkivi kaevandamise vastu selle kahjulike mõjude kohta artikleid kirjutades. Nende senine tegevus ei ole aga erilist tähelepanu pälvinud ning põlevkivi kaevandamine Eestis ei ole vähenenud. Oliver ja Marko on nördinud ning märkavad, et teistes riikides on kliimaaktivistid jooksnud plakatitega spordivõistlustele või visanud väljakutele litreid ja pusletükke. Selline tegevus on saanud palju eetriaega ja tähelepanu. Seetõttu otsustavad Oliver ja Marko korraldada midagi sarnast ka Eestis ning valivad oma aktsiooni jaoks välja Eesti meistrivõistlused kergejõustikus, sest võistlusi kantakse üle otse-eetris Delfi TV-s ja kohapeal on palju pealtvaatajaid.

Algab kergejõustiku Eesti meistrivõistluste viimane võistluspäev. Võistluste ajakava kohaselt on naiste 800 meetri jooks üks viimaseid alasid. Oliver ja Marko teavad, et see jooks pälvib Mirjami tõttu palju tähelepanu, mistõttu nad otsustavad korraldada oma aktsiooni just selle jooksu ajal. Nad on valmistanud plakati, millel on kiri „Peatage põlevkivi kaevandamine Eestis“. Plakat õnnestub tuua staadionile märkamatult, sest võistluste turvameeskond ei tee pealtvaatajatele turvakontrolli. Meistrivõistlused sujuvad ja ilm on võistlemiseks ideaalne. Algab naiste 800 meetri jooks. Mirjami jooks kulgeb plaanipäraselt ning kõik viitab sellele, et ta täidab olümpianormi. Kui pealtvaatajad ergutavad häälekalt Mirjamit, kes läbib viimast ringi, otsustavad Oliver ja Marko kasutada head võimalust ja lähevad finišisirgele, kus rullivad lahti oma plakati, et see oleks kõigile näha. Võistluste korraldajad ei suuda nende tegevusele reageerida. Mirjam mõtleb, et tegu on finišilindiga, millest peab läbi jooksma. Tema õnnetuseks olid Oliver ja Marko teinud plakati aga liiga tugevast materjalist, mistõttu Mirjam koperdab seda läbides ja lõpetab jooksu oodatust aeglasemalt. Ta tuleb küll Eesti meistriks, kuid olümpianormi täitmisest jääb 0,1 sekundit puudu.

Mirjam ja tema treener on äärmiselt pettunud ning esitavad võistluste korraldajatele kohe protesti, et need korrigeeriksid Mirjami tulemust, sest kõik viitas sellele, et ta oleks ilma kliimaaktivistide aktsioonita täitnud olümpianormi. Võistluste korraldajad jätavad protesti rahuldamata. Võistluste turvamehed peavad peale jooksu Oliveri ja Marko kinni ning kutsuvad neile politsei. Politseinikud tulevad küll kohale, kuid ütlevad, et nemad spordiasjadesse ei sekku ja tegemist on pigem tsiviilvaidlusega. Mirjami sponsor teatab, et kuna sportlane olümpianormi ei täitnud ja olümpiale ilmselt ei pääse, siis talle rohkem toetust ei maksa. Mirjami toetuseks avatakse Facebookis grupp „Mirjam olümpiale“.

Võistlustele järgneval esmaspäeval pöördub Mirjami poole advokaat, kes oli ka kohapeal võistlusi jälgimas. Advokaat näeb sellest enda jaoks head kaasust, sest ta on kindel, et see saab palju meediakajastust, mis tema jaoks tähendab tasuta reklaami sõltumata tulemusest. Advokaat pakub Mirjamile välja, et viimane võiks võistlustulemused kohtus vaidlustada, sest tema hinnangul saab kohus võistlustulemusi muuta ning siis saab Mirjam olümpiale. Advokaat pakub ka välja, et Mirjam võiks kliimaaktiviste ja võistluste korraldajaid hageda, sest nad tekitasid talle mittevaralist ja varalist kahju. Sportlane jääb nõusse.

Advokaat esitab paar päeva peale Mirjamiga kohtumist Harju maakohtusse hagi, kus palub kohtul muuta Mirjami jooksuaega vähemalt 0,1 sekundi võrra kiiremaks ning tagada sportlasele koht olümpiamängudel. Advokaat esitab koos avaldusega Eesti tuntuima ja rahvusvaheliselt tunnustatud ning võistlusi kohapeal jälginud jooksuspetsialisti arvamuse ja videoanalüüsi, mis kinnitab, et Mirjam oleks ilma kliimaaktivistide sekkumiseta läbinud 800 meetrit 0,1 kuni 0,7 sekundit kiirmini ja seega täitnud olümpianormi. Lisaks esitab advokaat mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõuded solidaarselt kliimaaktivistide ja võistluste korraldajate vastu koos 8000 euro suuruste menetluskulude hüvitamise nõudega. Võistluste korraldajate vastu esitatakse nõue seetõttu, et nad ei suutnud reageerida kliimaaktivistide tegevusele. Mittevaralise kahju hüvitamist nõutakse põhjusel, et Mirjamil võib jääda täitmata oma eluunistus. Hüvitise suurus palutakse määrata kohtul õiglase äranägemise järgi. Varalise kahju suuruseks märgitakse avalduses 50 000 eurot (s.t summa, mis Mirjamil jääb sponsorilt saamata).

Kliimaaktivistid leiavad, et kohtule esitatud nõuded on alusetud, tõendamata ja need tuleks jätta rahuldamata. Nad arvavad, et ei ole kuidagi Mirjami õigusi rikkunud, sest neil on õigus vabale eneseteostusele ning igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda. Oliver ja Marko selgitavad, et nende tegevus tuleneb vajadusest, mille põhjustas kõigi inimeste elu ja tervist ohustav kliimakriis. Nad lisavad, et olümpiamängud tuleks üldsegi ära jätta, arvestades praeguseid kliimaprobleeme, sest olümpiamängud on keskkonnale kahjulikud ning inimesed peaksid tegelema tõsisemate asjadega, nagu kliimamuutuste vastu võitlemisega. Lisaks viitavad mehed ka sellele, et politsei ei alustanud nende vastu menetlust – seega nad ei ole teinud midagi valesti.

Võistluste korraldajad ei ole otseselt Mirjami võistlustulemuse muutmise vastu. Mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudele vastavad nad, et kui kohus muudab tulemust ja tagab Mirjamile koha olümpiamängudel, siis need nõuded on alusetud, sest sportlane saab olümpiale ja ei jää sponsorirahast ilma. Alternatiivselt vastavad nad, et kui kohus tulemust muuta ei saa, siis tuleks need nõuded jätta rahuldamata, sest nemad pole Mirjamile kahju tekitanud. Seda tegid kliimaaktivistid.

Oled kohtunik ja Sinu ülesanne on vaidlus lahendada. Millise otsuse peaks kohus tegema?

Kaasuse lahendamisel soovitame õigusaktidest tugineda peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusele.

Abistavad küsimused:

  1. Kas kohtul on pädevus lahendada spordivõistlusi puudutavaid vaidlusi? Kas Mirjamil on õigus pöörduda kohtusse ja nõuda võistlustulemuste muutmist ning pääsu olümpiamängudele? Kas kohus saab oma otsusega muuta võistlustulemust ning resolutsioonis märkida, et Mirjamil on õigus pääseda olümpiamängudele?
  2. Milliseid Mirjami põhiõigusi võis kliimaaktivistide tegevus riivata?
  3. Kas kliimaaktivistide ja võistluste korraldajate vastuväited on põhjendatud?
  4. Kas vaidlust muudab asjaolu, et politsei ei algatanud kliimaaktivistide vastu menetlust? Kas ja kuidas peaks kohus sellele reageerima?
  5. Kas Mirjami esitatud kahju hüvitamise nõuded on põhjendatud ja kas kohus peaks mõistma kliimaaktivistidelt ja võistluste korraldajatelt solidaarselt tema kasuks välja mittevaralise ja varalise kahju hüvitise? Mis võiks olla Mirjami mittevaralise kahju hüvitamise nõude suurus? Kuidas jaotada menetluskulud?
  6. Kas ja kuidas peaks kohus reageerima Mirjami advokaadi tegevusele?