Emili Inno
Tallinna Reaalkool
Juhendaja: Ruth Prigoda

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja nõue muuta kohtul tema jooksuaega kiiremaks ning tagada koht olümpiamängudel.
2. Rahuldada osaliselt hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostjate I ja II vastu ning mõista neilt solidaarselt kaebaja kasuks välja kahjusumma 1000 eurot.
3. Jätta rahuldamata hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks kostja III poolt.
4. Jätta rahuldamata hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks.
5. Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

MENETLUSE KÄIK JA OSAPOOLTE SEISUKOHAD

6. Mirjam (hageja) osales 2023. aasta juulis Kadrioru staadionil kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel. Sportlase jaoks oli eelnimetatud võistlus oluline, kuna see oli viimane võimalus täita olümpianorm.
7. Kliimaaktivistid Oliver ja Marko (kostjad I ja II), kes võitlevad põlevkivi kaevandamise vastu, otsustasid meedia tähelepanu võitmiseks läbi viia oma protestiaktsiooni kergejõustiku meistrivõistlustel. Mehed astusid oma plakatiga naiste 800 meetri jooksudistantsi finišisirgele ning Mirjam, arvates, et tegemist on finišilindiga, koperdas seda läbides.
8. Sportlasel jäi olümpianormi täitmisest puudu 0,1 sekundit, seega ta ei saa minna võistlema olümpiamängudele ning tal jääb täitmata eluunistus. Ühtlasi jäi ta ilma ka sponsorrahadest 50 000 euro väärtuses. Mirjam ja tema treener nõudsid võistluse korraldajatelt (kostja III) tulemuse parandamist, kuid nende protest jäi rahuldamata. Seejärel esitas sportlane Harju Maakohtusse hagi, millega taotles jooksuaja parandamist, olümpiakoha tagamist ning kahju (koos menetluskuludega) hüvitamist aktivistidelt ja meistrivõistluse korraldajatelt.
9. Mirjam leiab, et talle tekitati mittevaralist ja varalist kahju. Kliimaaktivistide tegevuse tõttu otseselt koperdas ta finišijoonel, mistõttu jäi vajaminev olümpianorm täitmata. Ta on seisukohal, et kohus peaks muutma jooksuaega vähemalt 0,1 sekundi võrra kiiremaks ning tagama talle koha olümpiamängudel.
10. Kliimaaktivistide sõnul on hageja nõuded alusetud, sest nemad pole hageja õigusi rikkunud ning isegi politsei ei alustanud nende vastu menetlust. Nad pole seadusega vastuollu läinud, kuna neil on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19). Samuti selgitavad aktivistid, et nende tegevus tuleneb tõsisest vajadusest ning igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda (PS § 53).
11. Meistrivõistluse korraldajad pole otseselt hageja tulemuste muutmise vastu. Ka võistluse korraldajad on arvamusel, et hageja nõuded tuleks jätta rahuldamata, sest nemad pole sportlasele kahju tekitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED:

12. Esmalt käsitletakse, kas kohtul on pädevus lahendada spordivõistluste tulemusi puudutavaid vaidlusi. Seejärel käsitletakse, mil määral ja milliseid hageja põhiõiguseid riivati. Järgmisena keskendutakse hagejale põhjustatud kahju väljaselgitamisele ning konkreetses suuruses kahjuhüvitise tasumise kohustuse tuvastamisele kostjate I, II ja III poolt ning viimaks tehakse menetluslikud otsused.
    

    I

13. Kohus leiab, et lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusest 2-20-12037 on spordivõistlused, mille käigus selgitatakse välja võitja, olemuslikult käsitletavad konkursina VÕS § 1009 lg 1 alusel. Selle kohaselt tuleb mõistlikul viisil teatavaks teha muuhulgas konkursi läbiviimiseks vajalikud asjaolud. Spordivõistluste kui konkursside tingimused võivad sisalduda ka spordivõistluste juhendites, mis sisaldavad konkursi korralduslikke ja tehnilisi aspekte, sh võitja kindlakstegemise, tulemuste väljaselgitamise ja vaidlustamise tingimusi. Selliste reeglite kehtestamisel on spordiorganisatsioonid autonoomsed ning kohus saab üksnes hinnata neid reegleid selle kontrollimiseks, kas need ei riku seadustega kehtestatud norme ja põhimõtteid.
14. Konkursi kohta tehtud otsus on asjaosalistele siduv ning seda ei saa kohtus vaidlustada VÕS § 1012 lg 2 alusel. Eelviidatud säte tähendab, et konkursil osalejatele on siduv spordivõistluse kui konkursi korraldaja või tema määratud isiku otsustus võistluse tulemuste kohta.
15. VÕS § 1012 lg 2 piirab üksnes tsiviilkohtumenetluse korras spordivõistluse tulemuste vaidlustamist ega välista spordiorganisatsioonide või spordivõistluste korraldajate õigust võimaldada tulemuste vaidlustamist, nt protesti esitamise kaudu spordiala reeglites või spordivõistluse juhendis ettenähtud korras, mida hageja ka tegi, kuid mis jäi kostja III poolt rahuldamata. Kohtule jääb arusaamatuks kostja III selgitustes väljendatud nõusolek võistlustulemuse muutmiseks, kui kohus nii otsustab, samal ajal kui kostja III jättis rahuldamata hageja protesti vahetult võistluse järel rahvusvahelise katsevõistluse võistlusmäärustiku alusel.
16. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja nõude, kus palutakse kohtul muuta jooksuaega vähemalt 0,1 sekundi võrra kiiremaks ning tagada koht olümpiamängudel, rahuldamata.

    II

17. Kohtu hinnangul riivasid kostjad I ja II hageja õigust vabale eneseteostusele (PS § 19), segades spordivõistluse kulgu. Nad läksid vastuollu PS § 19 lõige 2 punktiga, mis sätestab üldise austamis- ja arvestamiskohustuse teiste kodanike suhtes.
18. Kostjad I ja II apelleerivad sellele, et neil on samuti õigus vabale eneseteostusele. Kohus leiab, et protestimise õigus ei laiene mitteavalikku ruumi. Spordivõistluse toimumispaika ja eriti staadioni jooksurada ei saa käsitleda avaliku ruumina, sest ligipääs sinna oli piiratud ja kostja III oli rakendanud turvameetmeid võõrastele sissepääsu takistamiseks vastavalt võistlusreglemendile.
19. Kostjatel I ja II on õigus vabalt levitada oma ideid ja arvamusi (PS § 45) ja õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele, kuid nad ei saa veendumustega vabandada õiguserikkumist (PS § 41). Kohus leiab, et kui kostjad oleks piketeerinud tribüünil, siis poleks nad kasutanud oma õigusi hageja õiguste arvelt. Kohus leiab samas, et kostjate viide PS § 53-le, mis sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda, on antud kaasuse raames ebaoluline.
20. Asjakohatu on kostjate I ja II väide, et politseimenetluse puudumine on tõenduseks, et midagi pole valesti tehtud. Politseimenetluste puudumine ei piira kuidagi hageja õigust pöörduda enda õiguste kaitseks tsiviilkohtusesse. Kohus viib läbi omapoolse menetluse, mida politsei menetluse puudumine kuidagi ei mõjuta, tagades kohtuasja õiglase lahendamise (TsMS § 2).
21. Kohtu hinnangul kostja III hageja põhiõiguseid ei riivanud.

    III

22. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusevastaselt tekitatud moraalse või materiaalse kahju hüvitamisele (PS § 25). Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on rõhutatud, et see paragrahv ei sätesta aga piisava selgusega, millal on tegu kahjuga, millal on kahju vastutava isiku poolt tekitatud ning milline ja kui suur peab olema hüvitis. Alles pärast nende asjaolude kindlakstegemist hindab kohus, kas ja mil määral on kahju hüvitamise nõuded põhjendatud.
23. Mittevaralise kahju hüvitamise erisuste alla kuulub isikuõiguste rikkumine (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et antud juhul polnud kostjate I ja II poolt tekitatud mittevaraline kahju otseselt ega tahtlikult suunatud hageja vastu ning kostjad ei takistatud meistrivõistluse kui konkursi võitja välja selgitamist. Samas on kohus välja selgitanud, et kostjatel I ja II on põhjuslik seos kahju tekkimisega, sest nad on siiski hooletusest riivanud hageja õigusi vabale eneseteostusele.
24. Mittevaralise kahju hüvitamist nõutakse põhjusel, et õigusriive tulemusena tekitati hagejale hingelist valu ja kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Kohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitis tuleb välja mõista osaliselt ning ainult kostjatelt I ja II, kelle tegevusel oli otsene põhjuslik seos kahju tekkimisega. VÕS § 127 lg 6 alusel otsustab kohus hüvitise suuruse. Kuna moraalne kahju on tekkinud olmeõnnetuse tagajärjel, kuid rahuldatakse osaliselt, on hagejale väljamõistetud hüvitis suuruses 1000 eurot. Hüvitise summa kannavad kostjad I ja II võrdsetes osades. Kohus jätab kahjunõuded kostja III vastu rahuldamata, kuna kostja III kui võistluse korraldaja tegi omalt poolt kõik, et kahju ennetada, tagades lähtuvalt võistluse reglemendist turvameeskonna olemasolu. Julgestusteenistus pole aga füüsiline barjäär, mistõttu ei saa eeldada, et nad suudavad täielikult piirata kõrvaliste isikute pääsu staadioni jooksurajale. Kostjal III on õigus kehtestada sarnaste olukordade kordumisel kostjatele I ja II vaikimisi piiramiskeeld, mis võimaldab keelata nende isikute tegevust spordivõistluse toimumispaigas.
25. Hageja varalise kahju nõue on 50 000 eurot (summa, mis jäi hagejal sponsorilt saamata). Kohus leiab, et sponsorraha ei saa käsitleda sissetulekuna, vaid pigem sihtotstarbelise toetusena valmistumaks olümpiamängudeks, millega paratamatult kaasnevad erinevad olmekulud. Kuna olümpianorm jäi täitmata, siis langevad ära ka planeeritud kulud. Sama oleks võinud juhtuda ka siis, kui muudel olmelistel põhjustel oleks jäänud hageja eesmärk saavutamata. Samuti on põhiseaduse kommenteeritud väljaandes § 25 lg 11 rõhutatud, et varalise kahju hüvitamise korral tuleb välistada kannatanu rikastumine selle tagajärjel. Seega on varalise kahju hüvitamine alusetu ning kohus jätab selle nõude rahuldamata.

    IV

26. Kohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud lähtuda sellest, et iga kaebaja esitatud nõude kulu on 33,3%. Kuna kohus rahuldab kaebuse üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning seda ka üksnes kostjate I ja II vastu, siis on põhjendatud kostjatelt I ja II välja mõista hageja kasuks solidaarselt mittevaralise kahjunõude menetlemisega seotud kuludest 2/3, ehk ca 22,2% menetluskuludest. Hageja poolt kostja III vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud tuleb jätta hageja kanda. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.