Andre Viitamees
Tallinna Reaalkool

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.
2. Tühistada Kulbi Vallavalitsuse sundvalduse seadmise korraldus Rohukõrre tee kinnistu tee hargnemispunktist loodusliku niiduni viiva teelõigu osas.
3. Tühistada Kulbi Vallavalitsuse sundvalduse seadmise korraldus sundvalduse tasu osas ja teha Kulbi vallale ettekirjutus välja arvestada kehtima jääva sundvalduse tasu suurus.
4. Muus osas jätta Kulbi Vallavalitsuse sundvalduse seadmise korraldus muutmata.
5. Tühistada täielikult Kulbi Vallavalitsuse korraldus, millega sundvõõrandati Sõrve külas asuv tükk metsamaad.
6. Mõista Kulbi vallalt kaebaja kasuks välja 70% menetluskuludest. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siiri Maaomanikule kuulub Kulbi vallas Sõrve külas Rohukõrre tee kinnistu, mille sihtotstarve on transpordimaa.
2. Kulbi Vallavalitsuse korraldusega otsustati Rohukõrre tee kinnistule seada sundvaldus kogu ulatuses (alates Harju-Paide maanteest kuni Mereranna külani ja tee hargnemispunktist kuni loodusliku niiduni). Sundvalduse seadmise põhjuseks toodi eratee avaliku kasutamise tagamine. Rohukõrre tee on märgitud Mereranna küla detailplaneeringule juurdepääsuteena. Rohukõrre teed kasutatakse igapäevaselt Mereranna küla elanike poolt. Siiri Maaomanikule määrati sundvalduse seadmise eest ühekordne hüvitis EUR 25 000.
3. Kulbi Vallavalitsuse korraldusega otsustati sundvõõrandada ka Siiri Maaomanikule kuuluv Kulbi vallas Sõrve külas asuv metsatukk. Sundvõõrandamise põhjuseks toodi energia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamine maa-alale. Siiri Maaomanikule määrati sundvõõrandamise eest ühekordne hüvitis EUR 10 000.
4. Xx.xx.2023 esitas Siiri Maaomanik Tallinna Halduskohtule kaebuse Kulbi Vallavalitsuse korralduse, millega seati Rohukõrre tee kinnistule sundvaldus, ja Kulbi Vallavalitsuse korralduse, millega sundvõõrandati Sõrve külas asuval kinnistul asuv metsatukk, tühistamiseks.
5. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja määras asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja põhjendab kaebust alljärgnevalt.
7. Kaebaja palub tühistada Kulbi Vallavalitsuse korralduse sundvalduse seadmiseks Rohukõrre tee kinnistule. Kaebaja leiab, et sundvalduse seadmine Rohukõrre teele pole õiguspärane, sest kaebaja ei ole seni takistanud Mereranna küla elanikel tee kasutamist. Kaebaja on täitnud teeomaniku kohustusi ja teed hooldanud. Kaebaja on puhastanud teed lumest ja tasandanud tekkinud auke. Samuti ei ole vald põhjendanud vajadust seada sundvaldus Rohukõrre tee osale, mis viib üksnes loodusliku niiduni. Kaebaja leiab ka, et vallavalitsuse poolt määratud kompensatsioon on liiga väike ega arvesta kaebaja üleelamistega.
8. Kaebaja palub tühistada Kulbi Vallavalitsuse korralduse Kulbi vallas Sõrve külas asuva metsatuka sundvõõrandamiseks. Kaebaja leiab, et vald ei ole põhjendanud, miks on vajalik just kaebajale kuuluva maatüki sundvõõrandamine. Samuti on kaebajale määratud liiga väike hüvitis maatüki sundvõõrandamise eest. Hüvitise määramisel on jäetud tähelepanuta, et metsamaal asub raieküps mets, mida kaebaja kavatses tulu saamise eesmärgil raiuda. Vallavalitsus ei teinud enne maatüki sundvõõrandamise korralduse esitamist ettepanekut kinnistu omandamiseks kokkuleppel.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt.
10. Vastustaja rõhutab sundvalduse seadmise vajadust. Vastustaja rõhutab, et ilma sundvalduse seadmiseta puudub vallal kindlus, et kaebaja ka edaspidi lubab Mereranna küla elanikel Rohukõrre teed ilma piiranguteta kasutada. Sundvalduse seadmine on põhjendatud Rohukõrre teele kogu ulatuses, sest tulevikus võib olla vajalik tagada ligipääs ka niidule.
11. Vastustaja rõhutab, et ka metsamaa sundvõõrandamine on samamoodi vajalik. Vastustaja rõhutab taastuvenergia osakaalu suurendamise olulisust energiakriisi ja rohepöörde eesmärkide täitmise kontekstis. Vastustaja toob ka välja, et tal on saadavat elektrit võimalik müüa eraettevõtjatele, seeläbi suurendades enda tulusid ja panustades vallaelanike heaolu suurendamisse. Vastustaja toob ka välja, et kaebaja on seni kasutanud maatükki vaid jalutamiseks ja et tema elukvaliteet ei halvene sundvõõrandamise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja vaidlustatud esimese korraldusega on seatud sundvaldus Rohukõrre tee kinnistule kogu ulatuses.
13. Vastustaja on Rohukõrre tee kinnistule sundvalduse seadnud eratee avalikuks kasutamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 1 p 8 alusel.
14. Riigikohus on leidnud, et sundvalduse seadmine eratee avalikuks kasutamiseks piisava avaliku huvi korral ei eelda, et tee kasutamist oleks varem takistatud (RKHKo 3-20-1280 p 10.1). Sundvalduse seadmine eratee avalikuks kasutamiseks eeldab avalikku huvi (KAHOS § 2 lg 1). Ainus viis Mereranna külla pääsemiseks on sõita Harju-Paide maanteelt mööda Rohukõrre teed. Rohukõrre tee lõigul Mereranna külast kuni Harju-Paide maanteeni liiklevad igapäevaselt Mereranna küla elanikud oma autodega. Asjaoludest ja põhjendustest nähtub, et Rohukõrre tee on ligipääsuteeks elamurajoonile ja et selle kasutusvajadus on piisavalt kõrge, et õigustada kohaliku omavalitsuse poolt võimaliku (ka tulevikus tekkida võiva) ligipääsuprobleemi ennetavat lahendamist. Samuti on Rohukõrre tee märgitud Mereranna küla detailplaneeringule juurdepääsuteena. Riigikohus on samas haldusasjas leidnud, et kohalikul omavalitsusel lasub kohustus tagada, et detailplaneeringus juurdepääsuteena märgitud teed oleksid ka tegelikkuses avalikult kasutatavad (KOKS § 6 lg 1, PlanS § 131 lg 1). Eelnevatel põhjustel leiab kohus, et on olemas piisav avalik huvi Rohukõrre tee Harju-Paide maanteelt kuni Mereranna külani viiva lõigu avaliku kasutamise tagamiseks läbi sundvalduse kehtestamise ja lükkab tagasi kaebaja väite, et sundvalduse seadmine pole õiguspärane, sest kaebaja pole seni takistanud Mereranna küla elanikel tee kasutamist. Kohus jätab rahuldamata kaebuse Rohukõrre tee Harju-Paide maantee kuni Mereranna küla lõiku puudutava osa.
15. Riigikohus on eelnevalt mainitud haldusasjas ka seletanud, et üksnes teoreetiline võimalus, et kunagi tulevikus võidakse hakata arutama maanteega piirneva teelõigu osas liikluskorralduse muudatust, ei anna alust sundvalduse seadmiseks. Sundvalduse seadmise eelduseks on tegelik vajadus ning kinnisasja põhjendamatu koormamine ei ole lubatav. (RKHKo 3-20-1280 p 11.1) Rohukõrre tee lõik, mis viib tee hargnemispunktist loodusliku niiduni, ei ole vajalik ühelegi teisele kinnistule juurdepääsu tagamiseks. Ka vastustaja on oma põhjendustes väljendanud ainult hüpoteetilist vajadust kunagi tulevikus niidule ligipääsu tagamiseks. Seega ei leia kohus avalikku huvi Rohukõrre tee hargnemispunktist loodusliku niiduni viivale osale sundvalduse seadmises. Eelnevatel põhjustel tühistab kohus Kulbi Vallavalitsuse korralduse Rohukõrre teele sundvalduse seadmiseks hargnemispunktist loodusliku niiduni viiva teelõigu osas.
16. Sundvalduse seadmise korral makstakse kinnisasja omanikule sundvalduse tasu KAHOS § 12 lg-s 2 sätestatud korras (KAHOS § 39 lg 5). KAHOS § 12 lg 2 sätestab, et väärtuse määramiseks tellitakse hindamine eksperthindajalt. Vastustaja on õigesti toiminud, kehtestades hüvitise suuruse eksperthinnangu põhjal. Kohus ei muuda seega sundvalduse tasu algsuurust. Lisaks kinnisasja enda väärtuse hüvitamisele nõuab seadus ka varalise kahju hüvitamist, mis tekib sundvalduse seadmise tõttu (KAHOS § 39 lg 6). Kuna kaebaja aga varalise kahju hüvitamist ei ole taotlenud ja sellist kahju ei lähtu ilmnähtavalt ka asjaoludest ega põhjendustest, ei saa kohus hüvitist sel põhjusel suurendada.
17. Kuna sundvalduse seadmise otsus jääb kehtima osaliselt, mõjutab see ka sundvalduse tasu suurust. Kohtuasja materjalides puuduvad andmed sundvalduse ala teelõikude täpse ulatuse kohta, mistõttu on ebaotstarbekas, et sundvalduse tasu säiliva osa määrab arvuliselt kindlaks kohus. Vastustajal tuleb täpsustada kohtuotsuse tulemusena kehtima jäävat sundvalduse tasu. (vt RKHKo 3-20-1280 p 12) Kohus teeb Kulbi vallale ettekirjutuse välja arvestada kehtima jääva sundvalduse tasu suurus, arvestades kohtu poolt tühistatud sundvalduse ala ulatust ja hüvitusväärtuse ruutmeetri hinda.
18. Kaebaja vaidlustatud teise korraldusega on osaliselt sundvõõrandatud kaebaja kinnistul asuv metsamaa.
19. KAHOS § 2 lg 1 näeb ette, et kinnisasja omandatakse avalikes huvides kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandamise teel, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. Kaebaja põhjendustest lähtub, et vastustaja ei ole kaebajale teinud ettepanekut kinnistu omandamiseks kokkuleppel. Seaduse kohaselt esitab kinnisasja omandamise menetluse läbiviija kinnisasja omanikule kirjaliku pakkumuse ja määrab ühtlasi tähtaja pakkumusega nõustumiseks (KAHOS § 26 lg 2). Seadus lubab sundvõõrandamist alles siis, kui kinnisasja omanik ei esita märgitud tähtajaks oma nõusolekut (KAHOS § 27 lg 5). Vastustaja ei pidanud enne sundvõõrandamise otsuse andmist kaebajaga läbirääkimisi ega esitanud talle kirjalikku pakkumust. Vastustaja on seeläbi ignoreerinud seaduses ettenähtud korda ja teinud kaebajale võimatuks avaldada oma soovi KAHOS § 26 lg 1 tähenduses. Eesti Vabariigi põhiseaduses on seatud, et omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras (PS § 32). Omanik ei ole nõustunud kinnisasja omandamisega ja vastustaja ei ole järginud asjakohases seaduses ettenähtud korda.
20. Eelneval põhjustel tühistab kohus täies ulatuses Kulbi Vallavalitsuse korralduse, millega sundvõõrandati Sõrve külas asuval kinnistul asuv tükk metsamaad.
21. Menetluskulud jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohus mõistab seega vastustajalt kaebaja kasuks välja 70% menetluskuludest. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud osaliste endi kanda.