Geia Rõivas
Miina Härma Gümnaasium
Juhendaja: Elo Gaver

RESOLUTSIOON

Kohus ei pea võimalikuks ise muuta Mirjami võistlustulemust 0,1 sekundi võrra kiiremaks. Spordivõistluste tulemused tuleb kirja saada spordiareenil, mitte kohtusaalis. Küll aga suunab kohus Mirjami ja võistluse korraldaja uuesti sportlase ja tema treeneri esitatud protesti arutama kohtu etteantud tingimustel. Menetluskuludest kuulub hüvitamisele 1000 eurot ning need tuleb kahju tekitanud osapooltel Mirjamile hüvitada kahes võrdses osas (s.o kliimaaktivistidel 500 eurot ning meistrivõistluste korraldajal 500 eurot). Moraalse ja materiaalse kahju hüvitamine sõltub sellest, kuidas laheneb protest uuel läbivaatamisel ja seda kohus praegu ei lahenda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA NÕUDED

MIRJAM

Mirjam on 800 meetri pikkusele distantsile spetsialiseerunud noorsportlane. Neiu unistuseks on võistelda olümpial, ta on selleks aastaid treeninud ja oli kvalifitseerumas 2024. aasta olümpiamängudele. Vigastuse ja sellest taastumise tõttu oli sportlase ainus võimalus täita olümpianorm Eesti meistrivõistlustel. Sponsor toetas Mirjamit meistrivõistlusteks valmistumisel 10 000 euroga ning olümpianormi täitmisel pidi talle maksma veel 50 000 eurot. Kliimaaktivistid rikkusid sportlase jooksu. Jooksja esitas kohe võistluse korraldajale protesti tulemuse korrigeerimiseks, kuna tema jooksmise tempo viitas olümpiale kvalifitseerumisele. Võistluse korraldajad jätsid protesti rahuldamata. Advokaadi soovitusel on Mirjam pöördunud Harju Maakohtusse ning soovib kohtult, et tema jooksuaega muudetaks 0,1 sekundi võrra kiiremaks, arvestades spetsialisti arvamust. Lisaks nõuab sportlane PS § 25 alusel varalise ning mittevaralise kahju hüvitamist kliimaaktivistidelt ja võistluse korraldajatelt, samuti menetluskulude hüvitamist. Tema varaline kahju on 50 000 eurot (summa, mis tal jäi sponsorilt saamata). Mittevaralise kahju suuruse palub Mirjam määrata kohtul õiglase äranägemise järgi.

KLIIMAAKTIVISTID OLIVER JA MARKO

Kliimaaktivistid leiavad, et kohtule esitatud nõuded on alusetud ja tõendamata. Nende arvates tuleks kaebus rahuldamata jätta, kuna nad ei rikkunud Mirjami põhiõigusi. Lisaks on igaühel PS § 53 kohaselt kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning kohustus hüvitada kahju, mis ta keskkonnale tekitab. Olümpiamängude toimumine on kahjulik keskkonnale ning inimesed peaksid tegelema näiteks kliimamuutuste vastu võitlemisega. Kuna politsei ei algatanud nende suhtes menetlust, ei ole nad midagi valesti teinud.

VÕISTLUSE KORRALDAJAD

Võistluse korraldajatel ei ole Mirjami tulemuse muutmise vastu midagi, kuigi nad jätsid protesti rahuldamata. Kui Mirjami jooksutulemust 0,1 sekundi võrra muuta, tuleks jätta mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõue rahuldamata, sest Mirjam pääseb olümpiale. Rahaline nõue tuleks jätta rahuldamata ka siis, kui kohus Mirjami tulemust ei muuda, sest korraldajad ei ole sportlasele kahju tekitanud, seda tegid kliimaaktivistid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Arvestades kõikide osapoolte seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leiab kohus, et Mirjam jäi kliimaaktivistide tõttu ilma olulisest eneseteostusvõimalusest. Mirjam on noor edukas sportlane ning olümpiale mittepääsemine tähendab tema jaoks eluunistuse täitmata jäämist. Arvestades, et olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta tagant, mõjutavad Mirjamit selle aja jooksul paljud tegurid. Kohus peab põhimõtteliselt ebaõiglaseks lahendust, millega soovitatakse sportlasel 2028. aasta olümpiamängudel uuesti proovida. Aja jooksul inimene vananeb ning tema tervislik seisund võib muutuda, millega halvenevad ka sportlikud võimed ja tulemused. Lahendus tuleb leida enne 2024. aasta Pariisi olümpiamänge.

Kohtu seisukohalt ei ole teiste sportlaste suhtes õiglane muuta ainult Mirjami võistlustulemust, kuna säärane otsus looks pretsedendi, mida võidakse tulevikus ära kasutada. Terve jooksu tühistamine oleks samuti ebaõiglane, see tähendaks teise ja kolmanda koha saavutanud sportlaste tulemuste tühistamist, mis ei ole nende suhtes aus. Kliimaaktivistide aktsioon mõjutas neid vähem kui Mirjamit. Pealegi ei ole välistatud, et neile oli juba Eesti meistrivõistluste medali saamine eluunistuse täitumiseks. Selliselt käitudes võib kohus õiglust luua üritades hoopis ebaõiglust tekitada. Tühistades terve jooksu ajad, tuleks korraldada täpselt samadel tingimustel uus jooks. Identsetel tingimustel jooksu kordamine ei ole aga võimalik, arvestades kui paljud tegurid sportlase sooritust mõjutavad. Pealegi ei pruugi pelgalt jooksu kordamisest piisata, et tulemus oleks rahvusvahelisel tasandil aktsepteeritud olümpianormi täitmisena. Kohus leiab, et kellegi suhtes ebaõiglane lahendus ei taga õigusrahu, seega ei ole võimalik kogu jooksu tulemusi tühistada.

Isegi kui pidada võimalikuks muuta Mirjami jooksuaega, ei ole ilmselt võimalik lahendada vaidlust enne Pariisi olümpiamängude toimumist nii, et Mirjamile jääks hagi rahuldamise korral aega võistluseks valmistumiseks. Asja lahendab Harju Maakohus kui Mirjami elukohajärgne kohus. Harju Maakohtus kulus 2022. aastal hagimenetlusasjade sisuliseks lahendamiseks keskmiselt 389 päeva.1 Hagi esitamise ajast on 2024. aasta Pariisi olümpiamängudeni jäänud umbes 300 päeva. Arvestades olümpiaks valmistumise perioodi ning teades keskmist menetlusaega, teadvustab kohus, et Mirjami võimalus pääseda olümpiale võib olla ohustatud, kui kohtuotsust ei langetata piisavalt kiiresti. Lisaks mõistab kohus, et kohtumenetluses osalemine kurnab Mirjamit emotsionaalselt, mis võib mõjutada tema treeningute tulemuslikkust ja tingida Pariisi olümpiamängudelt kõrvale jäämise. Hagimenetlusasjade sisulisele lahendamisele kuluv aeg on põhjusega nii pikk. See süvendab maakohtu veendumust, et võistlustulemusi ei muudeta kohtusaalis. Võistluste käigus tekkivad vaidlused tuleb lahendada oluliselt kiiremini, kui kohtumenetlus seda võimaldab.

Kohus on seisukohal, et tal ei ole võimalik muuta ainult Mirjami jooksuaega. See eeldab erialaseid teadmisi spordivõistluste tulemuste sisuliseks muutmiseks, mida kohtul ei ole. Mainitud võistlusel oli kohal rahvusvaheliselt tunnustatud jooksuspetsialist, kellel on pädevus olukorda hinnata, kuid mõnel järgmisel juhtumil ei pruugi sellist võimalust olla. Antud juhtumisse sekkumine toob kaasa palju keerulisemaid situatsioone, mille lahendamiseks puudub kohtul pädevus. Lisaks on Mirjami puhul tulemust kergem hinnata, sest kliimaaktivistid segasid vahele viimase staadioniringi ajal. Kuna finiš oli juba lähedal, olid Mirjami jooksutempo ja võimalik lõpuaeg paremini ennustatavad. Lubades tulevikus erinevatel spetsialistidel hinnata tulemusi spordivõistluste erinevates staadiumites, on kohtu arvates oht devalveerida võistlusspordi tulemusi suuremas plaanis. Selline sekkumine spordimaailma on ebaõiglane sportlaste suhtes. Kohus soovib, et spordiga seotud juhtumitega pöördutaks esmalt spordiliidu poole, kus on olemas sarnaste olukordade lahendamiseks vajalikud eksperdid ja regulatsioonid, mis tagaks sportlase protesti kiire ja sisuka lahendamise.

Kohus on ka seisukohal, et esialgne lahendus, protesti rahuldamata jätmine, oli sportlase suhtes vastuvõetamatult ebaõiglane. Võistleja esitas koos treeneriga jooksu lõppedes protesti. Võistluse korraldaja jättis selle ühegi põhjenduseta rahuldamata. Korraldaja on käitunud vastuoluliselt, arvestades tema kohtule esitatud seisukohta, milles ta nõustus Mirjami aja muutmisega ehk sisuliselt protesti rahuldamisega. Kohtule jääb ebaselgeks, miks ei tehtud seda juba võistluse toimumise päeval. Kuna protesti rahuldamata jätmise otsuses puuduvad põhjendused ja neid ei esitatud ka kohtus, tuleb järeldada, et protesti lahendamisel rikuti reegleid. Seetõttu suunab kohus võistluse korraldaja ja Mirjami uuesti arutama sportlase ja tema treeneri esitatud protesti järgmistel tingimustel:

• Kohus kohustab osapooli lahenduseni jõudma mõistliku aja jooksul, kuid mitte enam kui ühe kuu jooksul. Protesti lahendamiseks tuleb vajadusel kaasata erinevaid jooksuspetsialiste. Otsust tuleb sportlasele kirjalikult põhjendada.
• Videosalvestisi tuleb analüüsida Mirjami jooksu kulgemise suhtes.
• Vajadusel peab võistluse korraldaja koos kliimaaktivistidega mõistlikus ulatuses võimaldama Mirjamil kohtumisi vaimse tervise spetsialistiga.
• Võistluse korraldaja peab üle vaatama ja tõhustama suurvõistluste turvameetmeid, et vältida taoliste olukordade kordumist.

Arvestades Mirjamile põhjustatud ebaõiglust tema jooksu rikkumise ja protesti menetlemisega, kohustab kohus kliimaaktiviste ja võistluse korraldajat hüvitama Mirjami menetluskulu võrdsetes osades. Kohtu hinnangul on menetluskulude summa 8000 eurot ebamõistlikult suur. Hüvitamisele kuulub 1000 eurot ning ülejäänud 7000 eurot tuleb advokaadil Mirjamile tagasi maksta. Advokaadi kaebuses ei ole sõnagi käesolevas asjas määrava tähendusega küsimusest - protesti ebaõigest lahendamisest võistluse korraldajate poolt. Kohtu arvates pidanuks advokaadile teada olema, et kohus spordivõistluste tulemusi ise ei muuda.

Kohus on veendunud, et tekkinud olukord põhjustas Mirjamile ka mittevaralist kahju, sest kaalul on tema võimalus eluunistuse täitmiseks. Seepärast kohustab kohus kliimaaktiviste ja võistluse korraldajat võimaldama Mirjamile soovi korral vaimse tervise spetsialistide teenuste kasutamist. Kohtu hinnangul on õiglane, kui võistluse korraldaja ja kliimaaktivistid sellegi kahju võrdselt hüvitavad. Võistluse korraldaja on kohustatud hüvitama poole kahjust, kuna Mirjam esitas oma protesti kohe pärast juhtunut. Võistluse korraldaja lükkas protesti tagasi ilma põhjendamata. Lisaks on nad puudulike turvanõuetega teinud võimalikuks kõrvaliste isikute pääsemise jooksurajale. Pealtvaatajad olid võistlusele kaasa elama lubatud, kuid on mõistmatu, kuidas turvameeskond ei märganud kliimaaktivistide suurt plakatit. Kliimaaktivistid peavad hüvitama neile esitatud kahjunõude, kuna valisid arvamuse levitamiseks ebasobiva viisi ja kahjustasid Mirjami õigust vabale eneseteostusele.

Politsei mittesekkumine ei vabasta kohut kohustusest hinnata kliimaaktivistide tegevust, sest nõue on esitatud solidaarselt kliimaaktivistide ja võistluse korraldaja vastu. Politsei sekkub, kui toime pannakse süütegu. Iga tegu, millega põhjustatakse teisele inimesele kahju, ei pruugi olla süütegu. Kohtu hinnangul oli meestel võimalus levitada oma arvamust ka seadust järgides ja Mirjami õigusi rikkumata, kuid nad otsustasid seda mitte teha. See teeb nad oma tegude eest vastutavaks, sõltumata sellest, kas tegemist on teoga, millele politsei reageerib või peaks reageerima.

¹ Kättesaadav internetis:
https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/I%20ja%20II%20astme%20kohtute%202022.a% 20menetlusstatistika.pdf (10.11.2023)